4/2009



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Retk
58. laiuskraadil: NinaVlgi

Ingmar Muusikus
Keps ehk GPS-seade tleb laiuskraadiks 5836.141. Oleme Peipsi res Nina klas ja otsime igeusu kiriku tagant kaldatihnikust Kalevipoja ehitatud sillajuppi. Leiamegi jrve eenduva kivise neemiku.
Kreutzwald on kirja pannud: Kalevite kallis poega toonud Pihkvast turjatie lunastatud linna-laudu, kust saab tuge kurbadelle, varju vanaraukadelle...
Miskiprast ji Kalevil sillaehitus pooleli. Laudu ja palke on aga Pihkva kandist Eestisse kasulik tuua olnud hiljemgi.

Jutt rgib, et Kalevipoeg ti kive, aga tegelikult toob neid igal kevadel j, snab neemikul ngitsev peipsiveerlane. J mitte ainult ei too kive, vaid kuhjub ka ise Nina randa kuue, seitsme ja kaheksa meetri krgusteks valgeteks mgedeks.
Kaart nitab, et asume Lahepera hoiualal (vastav mrus tleb, et kaitstakse vhe- kuni kesktoitelist mdukalt kareda veega jrve ning kala- ja linnuliike, niteks vikeluik).

Vntame piki Peipsi kallast vaatama ka
hoiualale nime andnud Lahepera
jrve. Teel peatume, et
pildistada Haljasmetsa talu
hernehirmutisi, kes valvavad
kuldnokaparvede rnnaku ja
pasknripikeede eest looduslikku
metsmaasikapldu.
Kas raudrohuvalge ja ristirohukollane
pld nuab ka
mingit vaeva, ksime Haljasmetsa
perenaiselt Leenalt.
Kui keegi ei korja, kaob
ra, vastab Leena hirmutiste
huultele ja silmadele vastst
puna lisades.
Juulikuu viimasele ndalale
iseloomulike rnkpilvede
alt leiamegi pikutamas kuulsa
kalade koelmu, rndlindude peatuspaiga,
kaelapidi Peipsiga hendatud Lahepera
jrve.
Eriti atraktiivsed on lindudele pesitsemiseks
jrve loodesopis asuv ligipsmatu
tsik ning rooalad, kirjutab
ornitoloog Leho Luiguje raamatus
Linnulennul mda Emajge ja loetleb
Lahepera liike: vikekajakas, mustviires,
roo-loorkull, viupart, hp, tuttptt jt.
Kodu vana kuuse otsas
Lahepera jrve tagant
viib metsatee Rupsi kla
poole. Juhan Liivi muuseumi
ees saame kokku
kotkauurija Joosep
Tuviga. Joosep on lubanud
meid kaasa vtta
vike-konnakotka pesa
juurde, kus ta loodab
eest leida kotkapoja ja
selle rngastada.
2009. aasta ei ole
vike-konnakotkastele
just parim, kneleb Joosep.
Phitoidust, hiiri napib ja vaid pooltest
asustatud pesadest vib loota jrelkasvu.
Kahlame soisel maastikul. ht
veesoont letades otsin tuge pehkinud
puust. Viimane osutub pris mdaks,
murdub ja prantsatab paraja hooga eeskndivale
Ingmarile selga. Sber on
nneks kotkapesa klastusest nii haaratud,
et sammub eriliselt kurtmata edasi.
Valged pritsmed pesa all knelevad
selget keelt poiss on pesas (enamasti
leidub vike-konnakotka pesas vaid ks
poeg).
Udusulgigi on tal veel seljas, hikab
Joosep, kes juba on nagu orav kuivanud
kuuseoksi pidi kmne meetri krgusele
pesa juurde tusnud. Ingmargi ei j
maha, mina pean puu all parme ja sski
trjudes pevikut, kuhu saab kirja jrgmist.
Kik kotkad ja nende pesad kuuluvad
Eestis kige rangema kaitse alla.
Vike-konnakotka pesa mbritseb mikrokaitseala
(psielupaik) 100meetrise
raadiusega ring, kus inimese igapevastel
toimetamistel ei ole kohta.
Mtmise ja rngastamise ajaks paneb Joosep kotkapojale peale oma
mtsi (Ta arvab nd, et on ). Siis
lheb paremasse jalga alumiiniumrngas,
vasakusse vrvirngas thtedega
JF. Knarnukist labahoosulgede tipuni
tuleb 24 sentimeetrit (Kmme sentimeetrit
veel, siis on tsine tegija). Seejrel
korjab Joosep kokku toidujnuseid
ja vtab need kaasa (saab hiljem mrata
toidulaua liike), nppab kotkapoja kuklast
mned suled DNA-testideks (nende
abil saab ka kindlaks teha vimaliku hbriidi
suur-konnakotkaga) ja saab noore
konnasja kaaluks 1,4 kilogrammi.
Vike-konnakotkad talvituvad Luna-
Aafrikas, ja kui kik hsti lheb, juab
tuleval talvel sinna ka Rupsil sirgunu.
Vib-olla juhtub ka see, et lelennul
Egiptusest Sharm el Sheikis keegi huviline
teda pildistab, nagu juhtus eelmisel
aastal he Jrvamaalt prit vike-konnakotkaga.
Kalevipoeg ning Apollo
Stkume Alatskivile, lbi Naelavere, kus
kunagi seaprsaid karjatades harjutas
fl dimngu Eduard Tubin.
Alatskivi maastikukaitseala eesmrgiks
tleb kaitse-eeskiri olevat jrvede
ja nende mbruses maa kasutamisel
vljakujunenud traditsioonilise prandkultuurmaastiku
kaitse. Leiame phapevasel
peval Alatskivist avatuna mitu
restorani, mgede nlvadelt trobikonna
piknikuseltskondi ning lossi tagant Lossijrvelt
valla palgatud amfi iblikuri
puhastamas vett veetaimedest.
Meid huvitab maastikukaitseala piiril
Kdese kla kandis paiknev Kalevipoja
viskekivi ehk Apollo kivi. Teel selle
poole tuseme les Hundikuristikust,mis piimhappelise rajaliguna teeks au
igale maastikurattavistlusele ning tekstikirjutajat
tabab seal lk, nimelt kukub
ta libedalt palkrajalt rattaga klili porri.
Ingmar ei suuda naeru pidada.
lepea kasvanud pideroogude
vahel ekseldes ja parme
toites veedetud veerandtund
sunnib Kalevi kivi leidmiseks
prduma abipalvega teersesse
Uus-Kullese tallu. Peremees
teab mrakat ja nustub
rajaleidjaks tulema. Ksime,
kui paljud Regio kaartidel ja
Alatskivi matkaskeemil mrgitud,
kuid parajas padrikus
asuva looduskaitse ksikobjekti vastu
veel huvi on tundnud.
Paar aastat tagasi kis kah keegi,
meenutab peremees ja juhibki meid looduskaitsesildiga thistatud rahnuni.
Kivi katavad lehed ja sammal, sellest turritavad
raudotsad, millele misaajal kinnitus
Apollo skulptuur, maailmakuulsa
Vatikani lossi Belvedere aia Apollo koopia.
1938 viidi Kdese Apollo Tallinna
Kadriorgu, kus ta seisab presidendi lossist
paremal pool KUMU ees enda jrgi
nime saanud Apollo aasal.
ksainus inimenegi vib olla
kaitsealal liig
Liigume lbi Alatskivilt Vlgi poole (viit
nitab, et sihini jb 15 kilomeetrit).
Maastikuarhitektina toimetas neis paigus
igiammu Kalevipoeg ise. Kreutzwald:
Alatskivil tehtud sngi vttis Kalevite
poega esimeseks majaks. Higipisaratega
mest les, kergendusega ltsutades
alla. he eramaa sildi tagant rndab me
tandemit raevukas peni. nneks kulgeme
suursugusel pinnavormil parasjagu allamge
ja eramaa esindaja koodipingutus
jb meie kiirusega vrreldes mannetuks.
Veereme Selgise mhnastikul.
Prast Padakrve bussipeatust mrkab
Ingmar sipelgaid, need letavad sadade
kaupa risti-rsti teed, mida mda sidame.
Jb vaid loota, et me neid jalgratastega
vhem alla ajame kui autoga, tleb
sber ja asub pildistama. Selgub, et laanekuklased
khmlevad tee peal.
Padakrve looduskaitsealal (1547 hektarit,
kaitse all mhnastik, vanad metsad,
laanekuklane jt) lheneme ka paarile kuklasepesale.
Mne sekundiga katavad botaseid sajad
sipelgad. Kohe tekib ka ksimus, kui kaugele
ja kas ldse nende riiki sisse astuda
tohib. Kaitse-eeskiri tleb, et Padakrve
sihtkaitsevndis on lubatud
kuni kmne osavtjaga rahvarituse
korraldamine.
Tus Luigemetsa bussipeatuse
juurde Selgise mgedes tundub kui
Tour de Francei legendaarne tus Mont
Ventouxile. Sealt alla veeredes
leidub aega imetleda
Padakrvet kigi tema
lompide, kuivanud kuuskede,
snajalatihnikute,
mgrajlgede, mutihunnikutega.
Paik, mis on
kaitstud ja kaunis.

Looduskaitseveerg
Fred Jssi, keda peame kammertooni
andjaks oma loodusajakirjanikuts,
on kirjutanud, et just
rahvusparkidest maksab otsida vastuseid
ksimusele, mis teeb Eestist Eesti.
Looduskaitsealad ja -objektid viksid
siis olla justkui erinevad haruldased
ja iseloomulikud mustrikirjad Eesti
looduse pllel, mida tasub ikka ja jlle
imetleda.
Minu petaja, botaanikaprofessor
Viktor Masing vttis 1960. aastatel
sihiks kia kikidel toonase NSV Liidu
looduskaitsealadel, ja selle sihi saavutamine
paistis talle kegakatsutav.
Kuid kaitsealasid muudkui lisandus,
professor ji vanemaks ja hel hetkel
tuli plaanist loobuda.
21. sajandi Eesti kaitsealade kaart,
mille saime lahkete ametnike kest
keskkonnaministeeriumist, paistab
kirju kui viigerhlge nahk. Sajad kaitsealad,
hoiualad, psielupaigad, pargid,
ksikobjektid. Kes juaks kik
need lbi kia? Kui juaks, kui palju
aga see viks hele inimesele anda?
hel vi teisel viisil kaitstavat on 20
iseseisvusaastaga lisandunud, ja see
on hea tlevad bioloogid. Tsi, joontest
kaardil ei piisa, kaitse peab ka
tegelik olema mis tundubki phiksimus
olevat. he peva pealiskaudsete
muljete phjal Tartumaa kaitsealadel
tahaks elda, et loodus kaitseb
ennast ise, ja saab sellega suurepraselt
hakkama. Kas see on ikka nii?
Loodust ei olegi vaja kaitsta, piisab
sellest, kui seda hoida. Ka
seda postulaati viks arutleda,
meldes tagasi ajale,
mil ilmus Eerik Kumari
koostatud Looduskaitse
(1973), paks
raamat, mille kaant
kaunistasid piisoni ja
Yellowstonei rahvuspargi
pildid.
Kesolev veerg hakkab
ilmuma 58. laiuskraadi
lugude juures ja on meldud
kohaks, kus looduskaitsega
seotud inimesed
teema kohta sna saaksid
vtta, et kommenteerida,
kiita, kritiseerida.
Juhani Pttsepp, toimetaja



Juhani Pttsepp
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet