4/2009



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

intervjuu
Tallinn vajab geoparki

Paevana alias Rein Einasto rgib oma unistusest rajada Maarjamele geopark, kohta, kus tema esimest korda elus ngi unustamatut paeseina looduslikul kujul. Kuna tegu on he vimsama omataolisega Eestis, viks erinevaid geoloogilisi kihte ja kihistuid tutvustav park olla avatud kigile kodanikele. See on ks minu elu missioone, seda peaks judma veel teha, loodab juulis 75. snnipeva thistanud Paevana.

Kuhu lheme?
Maarjamele.
Taevas pilvitab ja kisub sajule. Paevana kohendab seljas punase-valge vrvilist seljakotti, kobab midagi hallis taskutega vestis ja vtab vihmavarju tugevamalt ktte. Minekuks valmis: teekond kodust Ltte tnavalt number 5 bussini vtab paarkmmend minutit. Muidu oleks Paevana linud rattaga, aga meil teistel polnud ratast hetkel vtta ja nii jb jalutuskik lbi linna ja bussisit mda Pirita teed. Mis on ju ka vahva.
histranspordist astume otse nukogudeaegse kivisillutisega teed mda klindi jalami poole, mis paistab eemalt, Maarjame memoriaalkompleksi taga paarisaja meetri kaugusel. Krge klint on hbelikult lehtedesse mattunud.
Memoriaali odaterav torn jb ksiku ja mttetuna selja taha, kuidagi vsinud oma mahajetuses. Mtlen, kedagi see memoriaal ei huvita, keegi siin eriti ei liigu. Kaks trimmeriga meest pgavad muru. Paevana huvitab see kant aga vga. Tema unistustes on Maarjame tulevikus hoopis rahvasbralikum, kui klindi ilu seisab avatuna kigile nha.
Juba Suhkrumgi paistabki.

Suhkrumgi misprast Maarjamel selline nimi oli?
Siit veeti minuteada misaajal suhkrut sjaavatud raudteejaama. Aga nete seda hammast?
Paevana nitab justkui vikest sisseliget klindi lemises servas, mis tnu lehestikule on vaevuaimatav
See hammas tehti paemurru sisse kunstlikult, vljavoolava vee tarvis murrust. See hammas viks olla see nii-elda tulevikukoht siit viks alata geopark, klindi peale viiv trepp. Siin saaks paekallas olla linlasele looduslik eksponaat. Tallinna piires on see ainus taoline paik.
Kivistisi tis klindini on veel maad, kigepealt sammume mda memoriaali thje teid. Taskust tuleb vlja ks kivi, mis korjatud Suur-Pakri saarelt ndala eest. See on glaukoniit-lubjakivi tkk. Jme seisma, Rein kohendab prille.
See on vga huvitav! Ainult sabakilbid. Need on trilobiitide sabakilbid, kik ksteise krval. Olen Aleksei Turovskilt ksinud: Miks sealses kihis on mattunud ainult trilobiitide sabakilbid? ja tema vastas: Vga huvitav probleem! Praegu vastust ei tea, aga see glaukoniit-lubjakivi trilobiitidega kiht oleks kivispradele vga pnev teema uurida.

Praegu vastust ei tea?
Ei tea. Vibolla mingi kestumise eripra.
Liigume edasi Maarjame kompleksi viimase mrini.
Seda mri ei pruugiks siin olla. Viksime paiga ka tulevase trepi krvalt osaliselt puudest puhastada, nii tuleks klindi majesteetlikkus esile. Meil Eestis ju mgesid pole, aga geoloogiliselt oleme vga huvitav kant, meil viks toimida hsti geoturism.
Kuigi alt hakkab juba pealetung.

Mille pealetung? Maaomanike, nii klindi lalt kui alt. Ma mtlen, et kinnisvaraarendajatel on soov siia ehitada. Kuigi klindi jalamil peab jma 50 meetrit vaba vnd, ei pruugi see seadus klinti kaitsta, kui rahad mngus. Meie soov Paeliidus on, et avaksime klindi 2030 meetri ulatuses. Tahaksime, et linnavalitsus reserveeriks meile seal leval vanas Phjamurrus ruumi, et saaks ehitada kaasaegse loodushariduskeskuse ja loodusmuuseumi hishoone, telise loodusmuuseumi.

Mille poolest see erineks olemasolevatest muuseumidest?
Siin oleks siis ks phjamaade ainulaadseim looduskeskus. Balti klint on ju ainulaadne ja siin see avaneb linna piires kige tiuslikumalt. Muide, Balti klindi uurituse tase on samuti legendaarne: juba 1858. aastal ilmus esimene teos kogu Eesti kihtide liigestatusest. Friedrich Schmidt, kohaliku Kaisma misahrra poeg, oli see geniaalne mees, kes lks Tartu likooli botaanikat ppima, sattus siis aga paemurdudes kivististe peale ja armus geoloogiasse. Tol ajal oli ju Eestis tuhandeid vikseid paemurde. Talumehed murdsid sealt kivi enda tarbeks.

Tuhandeid paemurde Palju praegu on?
Paemurrud ja karjrid on eri asjad. Karjris kaevandatakse masinatega, paemurrus murtakse ksitsi. Paemurde on praegu vast paarsada jrel, aga enamik hooldamata. Aga miks Schmidti t oli thtis: paekihtide lademelise liigestatuse detailsus, maailma etalonide asi tuli siit, Eestist. Neis murdudes kies sai Schmidt aimu fossiilide muutlikkusest: lks paar kilomeetrit luna poole ja ngi seal juba uusi kivistisi! Nnda ppis ta tundma fossiilide mitmekesisust, mille alusel kujunes lademeline liigestus.

See thendab, et nd oskame eristada Raikkla ladet, niteks Juuru lademest?
Jah, meie Paeliidu ks lesanne ongi nd kigi lademete stratotpide paigad puhtad hoida, hooldatud. Aseri lade peaks olema avatuna nha Aseris, Raikkla lade Raikklas ja nii edasi. Et teadlased saaks vrrelda, et oleksid olemas etalonid.

Kas mujal maailmas on ka kasutusel Eesti lademete nimed?
Leedus on kll osadel lademetel eesti nimed, aga enamasti on teistel maadel ikka kohalikud nimed. Lihtsalt meil on lademed vga hsti kirjeldatud ja uuritud, neid saab le maailma etalonina kasutada, teadlased saavad siin vrdlemas kia.
Taevast sajab jmedaid piisku. Poeme loodusliku vihmavarju, eenduvate lemiste paekihtide justkui varikatuse alla. Stin kile istumise alla, et lubjakivitolm ei mriks. Sellises kohas oleks vahva lausa piknikku pidada, mtlen. Ajastute raamatu sees istudes, kivistised pea kohal ja jalge all.
Piiskade vaibudes ronime mda mrga asfaltteed veel mnikmmend meetrit lespoole, kus rada avaneb otse mahajetud Phjamurdu. Jalge all kolisevad ja kiguvad lahtised paetkid, sammume madalakasvulise nmme-liivatee ja humallutserni vahel, kuni ks paarimeetrine paesein meie ees krgub. Graffi tiga mritud, ussiaugust ja kollaste karikakarde vahel. Seinas on llatus: ava romantilise vaatega merele oleme judnud hambani.

Selle seina res tegin ma 1950. aastal pilti, see oli minu esimene kokkupuude loodusliku paeseinaga! Olin siis keskkoolipoiss Tartust, tulime laulupeole. Sein oli tollal samasugune, samad kihid paljandusid, vlja arvatud muidugi see looduses lubamatu kritseldus. Ja arvan, et tulevikus vikski siitsamast trepp alla minna, siia peakski rajama keskuse, klindi sisse, et ei hiriks vaadet. Minu arvates viks geopark hlmata ka Maarjame lossi, ajaloomuuseumi osa. Inimese ajalugu ja looduse ajalugu oleks seotud heks tunnetuslikuks tervikuks. Ja Phjamurd on ise sajandeid vana. Hea, et see murd on nd kaitseala taimedele, vahepeal olid need endised Phjamurru maad he vlismaalase kes, kes plaanis siia elamuid. Loodetavasti praegu, kui siin on kaitseala, seda elamukvartalit ei tule. Nete, siin on looduslik platoo.
Astume justkui trvatud garaazhikatusele. See trv on tegelikult samblikud, garaazhikatus aga looduslik paeplatoo, mis samblike tttu on mustaks vrvunud.
Ja siin avanevad Lasname ehituspae kihid. Neid oleks siin kigil huvilistel lihea tundma ppida!
Paevana libistab rnalt kega le kihtide ja loetleb Kassikord, Lutt, Tulikord, Poriarssin, Kirju krn ja nii edasi, kokku on Lasname murdudes eristatud 56 kihti.

Kust need naljakad kihtide nimed on tulnud?
Ega me pris tpselt pole jlile saanud. Need on vanade paemurdjate ja kiviraidurite pandud tabavad nimed kihtidele. Niteks Lasname ehituspae kiht nr 1 on Nutu. See on ige: kiht on nii pehme, et sellest midagi ei saa, ajab nutma. See jetakse ehituses krvale, varem pletati lubjaks.
1954. aastal korjas Gustav Vilbaste need vanad nimed les, muidu oleksidki vinud kaotsi minna, sest vene ajal ju praktiliselt ksitsi paasi ei murtud, ainult karjrides, tstuslikult. Nukogude ajal lks enamus paasi killustikuks, vanad meistrioskused hbusid ja nimed ka. 1965. aastal kihtide ttlemine lpetati ja midagi ei toimunud kuni 1980ndate lpuni. Ehitati betoonist.
Siis aga mletan, kui Raine Karp (Linnahalli, Sakala keskuse, rahvusraamatukogu paehoonete arhitekt toim) tuli minu juurde uurima, kust ehituseks ldse saaks Tallinnale omast paekivi, kik olid ju killustikukarjrid. Hakkasime uurima: mandril oli restauraatoritel ks vike ksitsimurd Kostiveres, mujalt ei saanudki.
Ei jnud le muud, kui kasutada ainult Saaremaal murtavat paasi, millest kige Tallinna-lhedasem on Tagavere kivi. Ja nii saigi soovitatud. Pean tlema, et alles siis, kui ma mda Tallinna kisin ja vanu paekiviehitisi uurisin, hakkasin majades mrkama ja eraldama paekivi erinevaid kihte!

Nii et seni polnud Sa mrganud?
Ei. Enne polnud osanud vaadata, et millisest kihist mida tehti. Sambad, trepid, plaadid on ju erinevatest lademetest ja kihtidest. Ja vaikselt hakkas siis mul kpsema ka rahvuskivi idee, paekivi taas ausse tstmise idee. Kui meil on olemas rahvuslind ja -lill, miks mitte ka rahvuskivi. Nii saigi teisel paekonverentsil 1992. aastal paas rahvuskiviks kuulutatud ja rahvuskivi snnipeva 4. maid, mil A. Rtel sellele mrusele ke alla pani, hakati thistama paepevana. See pev vriks ka kalendris mrkimist.
Tnu sellele, et minu ettepanekuga liitusid kaks vga mjukat organisatsiooni Eesti Geoloogia Selts (esimees Anto Raukas) ja Eesti Looduskaitse Selts (tegev-esimees Jaan Eilart), sai see asi teoks.

Kas paekivi rahvuskiviks valimine on aidanud paekultuurile kaasa?
Kindlasti. Otsekohe hakkasime ju kima vanade pensionridest meistrite juures, uurima ja les thendama vanu kogemusi.
Kohtumine 1980ndate alul Hubert Matvega oli minu jaoks thtsndmus. Mistsime teineteist algusest peale, jagasime mtteid paekivi osas ja juba toona oli mul rahvuskivi idee eos olemas. Kohe esmakohtumisel kpses mte kirjutada paekivist. Thtis oli lahti saada raiskavast suhtumisest kivisse. Paekivi murti ju nukogude ajal tiesti mtlematult. Kirjutasime koos mitmeid artikleid, 1981. aasta suvel ilmus Sirbis Paest arhitektuuris ja Eesti paearhitektuurist, kus kolmandaks autoriks oli Rein Zobel. Selles loos oli vaetud nii paekivi geoloogilist, ehituslikku kui arhitektuurset poolt. Artikkel jooksis lbi kolme Sirbi numbri, saime sellega ka aasta preemia kaastde vallas. Prast seda hakkasime ette valmistama I paekonverentsi, mis toimus Glehni lossis 1990. aastal.

Esimene kokkupuude kiviga?
Maal vanaema juures Urvaste lhedal olid mu esimesed kokkupuuted maakividega, kohalikud laudad, mrid. Kik suved veetsin ju seal. Kui isa tellis 1938. aastal olin siis neljane Lasnamelt suured paest kivitrepiastmed Tartu koduaeda, see kivi mind ldse veel ei kitnud. Aga eestiaegsed maateaduse pikud panid mind juba paekalda kihtidest vaimustuma ja kui lugesin sealt: Toila lade (ndne nimi Volhovi lade toim) Kunda lade, Aseri lade, klasid need nagu phad nimed. Kui 1950. aastal Tallinnasse laulupeole tulin, oligi esimene siht: kirikutornid vaate prast ja teine siht: paekallas.
Meie mber on samblikega ja klinditaimestikuga kaetud paekivil siin-seal nha mitmeid ja mitmeid linnainimeste improviseeritud lkkeasemeid, ka mahavisatud pudeleid, kilekotte. Jrelikult siin kiakse istumas, kik saavad aru, et on hea koht, kus kia mtteid mlgutamas ja lket sussutamas.

Kas loodusharidust pole meil juba piisavalt?
Loodusharidust on iga aastaga aina rohkem tarvis. Tihe side maaga peaks olema kigi linnainimeste pdlus, nii palju kui vimalik, kasvi suvila, maakodu nol. Ja linnaelu peaks muutuma maalhedasemaks, rohkemad rohelised alad tekitavad tunnetuslikumat sidet loodusega. Arvan, et lhemad kmme aastat otsustavad inimkonna saatuse, kas oskame teha kapitaalse prde senisest elulaadist. Kiiremaks ja prasemaks elu enam muutuda ei saa, piirid on kes, inimesed kauem vaimset stressi ei talu. Poliitikas peavad kik erakonnad muutuma roheliseks ja sotsiaalseks, vastasel korral ei saa kogu mtte- ja elulaadis pret ellu viia. Sotsid tlevad praegu, et inimene on esimene vrtus, see on siiski pisut poolik rgime ikka inimene ja loodus. Siis on lootust.

Rohelist erakonda poleks siis eraldi vajagi, eraldatus jtab selle vaid heks alternatiiviks teiste hulgas. Roheline peab saama normiks, kik poliitilised grupid olgu rhutatult rohelised ja jutt algaks alles sealt, kuidas seda ellu viia.
Jah, rohelised vrtused peavad olema kigil, kigil vastutajatel ja vastutavad kik, igaks. Ja siin, selle koha peal taandub paekivi roheliseks mtteviisiks. Paekivi on ks tee, kuidas juda aukartuseni elu ees: mdunud elude kaudu. Olnud elud on kik paekivis nha.
Tallinna Tehnikakrgkoolis loen aegajalt paekivikursust. Aga minu phiaine, kige thtsam, on keskkonnapetus. Seal rgin pilastele oma maailmavaatest: paekivi pole enam siis kivi, vaid maailmavaade. Oma pilastele tlen, et enne ma referaate ra ei arvesta, kui kikide td on koos minu kes. Kui mni ei saa teha vi ei taha siis teised, tugevamad peavad nrgemaid aitama.

Kas nad ei protesteeri?
tlen neile, et mis keskkonnapetus see on, kui ei osata koostd teha, koos vastutada, see on kige thtsam keskkonnapetuses. Ka poliitikas peab vastutusteema judma kigini, igaheni meist.
Taas hakkab pea kohal pilvi koguma, jtame hambaga hvasti ning asume kiirel sammul bussipeatuse poole teele, pilved lhevad aina hvardavamaks. Klindile enam pilku heita ei jua, bussi judes tabab linna tugev vihm.
Kott seljas on meenutusi tis ja vga raske kmmekond peajalgset ja muud huvitavat kivistist sai ikka mrssi pandud. Miks? Aga hea ju kellelegi kinkida, eldes: minu kodulinnast prit, ainueksemplar, originaal. Naljatamisi muidugi, aga see ju ka tde. Eriti hea oleks, kui saaks sbra vi klalise kaasa vtta geoparki, nidata talle klindirikkusi kohapeal. Kui Maarjame geopark loodetavasti snnib. Selle teostamiseks soovime Paevanale judu.

Kuidas me nukogude ajal Kaarma kivi pstsime
Kigepealt peab tlema, et Kaarma kivi on ks Eesti hinnalisemaid ja rohkesti kasutatud paekive ehituses: see on restauraatorite ks lemmikkive, mitmed tuntud keskaegsed, aga ka nukaaegsed ehitised, niteks Kuressaare loss on Kaarma murrust. Nd vib seda lugu juba laiemalt rkida. Kui selgus, et Moskvast esitati 1980ndate algul Eesti geoloogiavalitsusele mitmemiljoniline projekt mttega ehitada Kaarma murrust Roomassaare sadamasse raudtee ja hakata Kaarma kivi massiliselt lnde vedama, sain aru, et nd on see tund tulnud. Selleks vajati projekti Kaarma varude mberhindamiseks. Prduti minu poole, sest olin oma vitekirja just Kaarma kivi kohta kaitsnud. Minust sai peakonsultant. Koos minuga pidi ttama ks geoloog, noorem naisterahvas, kes Saaremaal polnud nneks ldse ttanud. Tajusin, et tuleb midagi ette vtta, korraldada asi nii, et esimest korda lheb Eestist teele negatiivne aruanne. Kavatsesin elda, et ressursid on otsakorral. Ma tundsin ju puurauke. Teadsin, et lne poole muutub murru kivi kunagise avamere suunas viletsaks, teisel pool oli Kaarma oja maetud org lasundi lbi liganud. Hea kivi aga jtkus teisel pool maetud orgu, sinna oli ainult kolm auku kavandatud, ma mtlesin, et kui nad nd selle avastavad, et seal on kvaliteetset kivi palju, on kik mokas. Jrelikult nende kolme augu puurimistulemused tuleb esitada sellisena, nagu peituks seal praak. Jin kuuks ajaks sinna, kui lhenes palgapev, tlesin meestele, et peate he pevaga kolme peva t tegema! Mehed vastu, et see on hullumeelsus, ma tlesin, et kui tahate preemiat, peate judma. Nimelt ma teadsin, et kui nad panevad tistambi peale, siis teeb puur vaid killustikku. Headeks nideteks on aga ju vaja htseid pikki le meetriseid vorste puursdamikke. Aga nd tambiga tulid kik 1015 sentimeetrised jupid! Nii me selle asja ra petsime. Kui oleksime andnud positiivse vastuse, oleks sinna toodud paarsada inimest Venemaalt, loodud masstootmine ja kik kivi vlja veetud. See geoloogist naine muretses kll, et meilt oodatakse ju positiivset vastust. Aga kuna ma hoidsin oma tegevust tema eest varjul, siis ma sain talle elda: me ei saa ju valetada, et siin on hea kivi, kui ei ole. Ma tulin ka peageoloogi juurde, kes oli igati aus mees ja tlesin, et ne, et nd on selline lugu, et Kaarmast ei saa piisavat kogust head kivi, peame andma negatiivse vastuse. Tema tajus asja kohe ra, pilgutas silma ja tles, et kui nii, siis nii. Negatiivse vastuse osas rhusime sellele, et kvaliteet on nii kehv, et ei tasu laiendamist. Ja idapoolne maardlaosa parima kiviga jgu varjatuks. Nnda me tde varjasime. Aga kas valetajatele peabki ttt rkima? Arvo Valton on elnud: ebaausa vastu aus olla pole aus, tark hoopiski mitte.



Helen Arusoo
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet