4/2009



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Eesti phapaigad
Phajrv Maavalla sda

Pha Phajrv elab eestlaste keeles ja meeles. Tema kaunis vgi toob igal aastal oma maalilisele kaldale ja veele kmneid tuhandeid inimesi. Seame sammud nende jlgedes ja pame leida jrve phaduse ltteid.

Hiljuti vis ajakirjandusest lugeda, et Austraalia valitsus kavatseb keelata ronimise oma plisrahva kige phamale krgendikule punasele Uluru- Kata mele. Lpuks on ka valge inimene hakanud mistma, et pha paik vajab rahu ja austust ning selle hoidmine on otseselt seotud inimlikkuse hoidmisega. Loodusega koos olla ja inimeseks jda pole teisiti vimalik.

Eestis leidub sadu pliseid hiiekohti ja tuhandeid ksikuid vaimselt thtsustatud kive, allikaid, puid, saari ja muid looduslikke kohti. Me nimetame neid looduslikeks phapaikadeks. Need phapaigad on loodus loonud. Inimene ksnes hoiab ja kasutab neid ettevaatlikult.
Rahvaprimuse phjal on looduslikud phapaigad plvinud meie kui plise loodusrahva sgavat ja sooja poolehoidu ning austust. Pha thistab midagi erilist, haruldast, vrtuslikku, salaprast, vgevat ja htlasi ohtlikku. Pha paiga ja ajaga on sageli seotud jumalad, haldjad ja esivanemad.

Phajrvi on mitu
Mnikord on pha kivi, puu, mgi vi jrv tulnud oma kohale mujalt. Maarahvas on vheseid rahvaid maailmas, kelle primuses on jrved rnnanud. Ja mnigi sellistest jrvedest on pha. Eestis on teada kmmekond Phajrve. Virumaal asuv Mustjrv ehk Phajrv lendas oma praegusele kohale mne kilomeetri kauguselt. Pltsamaa lhedal Lustiveres asunud kalarikas Phajrv lendas aga teadmata kuhu ja jttis endast ksnes nime ja mlestuse. Vimalik, et varemalt on olnud Phajrv ka Virumaal Varudis, kus madalmaal asus Phajrve lepiku nimeline phaks peetud kngas.
Teiste phajrvede ametlikud nimed on nd: Kaali Saaremaal, Leegu Tartumaal, Matsime Phajrv Jrvamaal, Parika jrv Viljandimaal, Phame Laijrv ja Vikejrv Harjumaal.

Tuntuim Phajrv Otepl
Lendavatest Phajrvedest kauneim asub muistse Oandi maakonna keskse maalinna Otep lhedal. Vanarahvas kneleb, et Phajrv lennanud oma kohale kaugelt. Kohisev ja vlgunooli pilduv jrve-pilv seisnud kolm peva madalal maa kohal. Kui keegi elnud, et pilv kohiseb nagu meie pha tammik, sadanud see maha ja saanud jrveks. Pha tammik ji jrve phjakaldale ning jrve asemel olnud mgedest said saared.
Teist laadi lood jutustavad aga hiidnaisest vi Lindast, kelle viis poega sjas hukka saanud. Viis saart on tema kuhjatud kalmuknkad ning Phajrv tekkinud leinava ema pisaratest.
Ilmselt on usutud, et vee all elab jrverahvas. Kord tulnud jrvest hea piimaanniga lehm ja jnud karja hulka. Seitsme aasta prast kostnud jrve poolt hd ja lehm linud jrve tagasi.
Phajrv on pha. Isegi selle lunaosast vlja voolava Vikese Emaje nimi (kuni Sangasteni) oli varem Phajgi.

Pha paik vajab rahu
Veel 1969. aastal nitas kohalik inimene jrve phjakaldal puhkekodu juures muistse hiietamme kndu.
Jrvel teati olevat tervendav vim, talle olevat toodud rohkesti ande ja kllap toimusid seal phade ajal ka rahvarohked palvused. Jrve idakaldal asub Veri- ehk Armulte. Allikas vaigistab valu ja tervendab. Primuse jrgi leiavad kustumatu armastuse need, kes leedopeva sel lttest hbepeekriga vetud vett joovad.
Pha thendab ka puutumatut. Viimasel sajandil ja eriti paaril viimasel aastakmnel, kus inimesed ei oska enam phas paigas kohaselt kituda, on jrv uputanud hulga inimesi ja mni on purjuspi vees hullates vigaseks jnud. Mnigi inimene on saanud vaid tsise ehmatuse osaliseks. Tnu vetelpstele on uppumisest psenud le 70 inimese.
Ehk oleks targem Phajrve ilust osa saada ilma veekogu ja selle asukate rahu rikkumata?

Jrv viie saarega
Vhesed Maavalla jrved on niivrd saarerikkad ja liigendatud rannajoonega. Jrve phjaosas asuvad Ssarsaared. Nimele vaatamata moodustavad nn saared juba 1684. aasta kaardil hise saare ja on seda tnapevani. Lunapool asub mara kujuga Kloostrisaar, mida kohalik rahvas on kutsunud ka Kuuse-, Srik- ja riksaareks. Jrve lunaotsas asuvad Suur Lepassaar ehk Pinu- vi Innusaar ning Vike Lepassaar.
Jrv ja selle mbrus pakub aset ja toitu paljudele liikidele, millest mnedki on haruldased. Siin kasvab niteks kaitsealune balti srmkpp, karvane maarjalepp, sulgjas hik ja ungrukold. Hea nne korral vib kohata jlindu ja saarmat.

Phajrv kunstis
Jrve rannalt vi mbruses asuvatelt mgedelt avanevad kaunid vaated kosutavad hinge ja tidavad inimese meeldiva vrske juga. Paljud Eesti loojad on seda vge maalidesse, luuletustesse ja heliteostesse pdnud. Phajrve hakkasid maalima juba baltisakslased, kuid Eesti maastikumaali armastatumaiks paigaks sai see 20. sajandil. Jaan Koort, Konrad Mgi, Eduard Wiiralt, Elmar Kits, Johannes Uiga ja vga paljud teised kunstnikud on Phajrve luendile pdnud. Knekas on, et 1939. aastal tellis Vanemuise teater Villem Ormissonilt jrvest 10 ruutmeetri suuruse maali. Phajrve on sedavrd palju kunstis kujutatud, et paari aasta eest anti selle ainetel koguni vlja raamat Maalitud Phajrv.
Jrgmises loos lheme vaatama Harjumaa Saula Siniallikut. Kas teadsite, et Sinialliku hiies asuvad krvuti sinine, must ja valge allikas?



Ahto Kaasik
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet