4/2009



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Loodusesbrake
Pudemeid Tootsi taskutest ehk Kambja lapsed mrkavad

Kuidas siga endale saba sai, kuidas tomat punaseks sai ja teised imelised loomislood
Kambja koolilaste kirjapandult.

Kas te elate Aafrikas, ksis minu kest mned aastad tagasi toona seitsmeaastane Daniel Roop, kuuldes, et koht, kuhu ta koos emaga mulle klla sitis, kannab nimetust Kambja. Daniel teatas uhkelt, et tema onu viibib parajasti Gambias. Tegelikult ei asu Kambja alevik sugugi mitte Aafrikas, vaid hoopis Tartu-Vru maantee res paigas, kuhu asutati Eesti ks esimesi talurahvakoole, praeguseks 322aastane Kambja Ignatsi Jaagu phikool. Tartu poolt tulles neb silti Kambja Eesti koorilaulu hll. Kambjas tegutseb 215aastane ja htlasi Eesti vanim laulukoor Lte. Mdunud kuul taasphitseti Teises maailmasjas hvinud Kambja kirik. Lisaks eelpool mainitule on vaatamist vrt Suure-Kambja misahoone juures asuvas metsapargis kasvav Eesti jmedaim euroopa lehis mbermduga 440 cm.
Alljrgnevad loomislood prinevad aga Tootsi Taskutest, mis on Kambja Ignatsi Jaagu phikooli snailu ja pildivara kogumik. Selle koostaja Toivo rtise snul on almanahhitegu ks suur loomekk. Mdunud sgisel oli Toivo rtis hku visanud idee, et almanahhis viks olla juttu mrkamisest. Laste klassijuhataja Valve Keskpalu oli eesti keele ppelesandena neid lookesi kirjutada palunud. Almanahhi komponeerimise kigus lisandusid needki jutud.
Niisiis, Kambja laste kirjatkid eluslooduse kujunemisest.

Miks on rebase sabaots valge
Elas kord rebane, kes oli paras ptt. kskord tahtis see rebane lihakaupmehe juurde minna. Tal oli plaanis paar kana varastada. Judnud lihakaupmehe maja juurde, hiilis rebane vaikselt sisse. Ta nppaski paar kana, nagu oli melnud. Lihakaupmees mrkas teda ja viskas hirmutamiseks esimese kttejuhtuva singitkiga. Saigi peaaegu pihta, aga rebane haaras osavalt singi hammaste vahele ja lidus noosiga kodu poole.
Jrgmisel peval seadis rebane sammud pagariri poole, sest prast klluslikku lihaeinet vaevas teda leivaisu. Ta hiiliski leivalattu ja kahmas kolm leivaptsi. Vargapoiss ei mrganud nnetuseks pagarit, kes oli tema selja taga. Pagar tahtis varast peatada, kuid rebane tegi enda pstmiseks uhke hppe krvale. Kahjuks kukkus ta hooga jahukotti. Rebane kargas psti ja pistis kodu poole punuma sellise hooga, et jahupilv taga. Karvadest viis tuul jahu vlja, aga saba pealt mitte sinna oli tuvi jahu kinnituseks trtsu lasknud. Sellest ajast peale jigi rebase sabaots valgeks.

Ingrid Mnnik, 3. kl

Kuidas kurk endale okkad sai
Elas kord ks kurk, kes oli vga ksildane. kskord tuli kurgi juurde siil, kes ksis, kas tema lehtede alt leiaks peavarju? Kurk lubas, aga soovis, et siil poeks vaikselt tema lheduses lehtede alla ega hiriks eemal magavaid kurgilapsi. Sestap tuligi siil kurgile hsti lhedale. Nii lhedale, et kurk ji siili okaste klge kinni. Siis nad kangutasid ja kangutasid ja said kurgi siili kljest lahti, aga osa okkaid ji kurgi klge. Sellest ajast peale ongi kurgid okkalised.

nneli Mumm, 3. kl

Kuidas jnes endale pikad krvad sai
Oli kord ks metsarne talu, kus kasvasid kla kige paremad porgandid. Ka kik jnesed teadsid seda ning kisid seal porganditega maiustamas. Selles talus oli ka kuri koer. Kord lks arg jnesepoeg porgandeid nppama, kuid tema nnetuseks magas seal lhedal ka too kuri koer. Seeprast ei saanudki jnesepoeg rahulikult sa, vaid pidi kogu aeg krvu kikitama. Vaevalt vttis he ampsu, kui juba tundus talle, et kuuleb koera haukumist. Sirutas siis jnesepoeg krvad krgele-krgele ja nagistas rahutult neid maitsvaid porgandeid. Niimoodi pidevalt krvu kikitades venisidki jnese krvad htuks vlja. Sellest ajast peale ongi jnestel pikad krvad.

Martin Jaani, 3. kl

Kuidas siga endale keerusaba sai
Kord tlitsesid naine ja mees. Naine keeras enda juustesse samal ajal lokke. Nende tli lks nnda gedaks, et naine pages lauta sea juurde. Seal lokkis ta end edasi ja puhkas riiust, kuni leidis, et viks tlitsemisele lpu teha. Naine ruttaski mehega ra leppima, aga jttis kuumad lokitangid seniks sea saba najale. Sellest ajast peale ongi sea saba krussis.

Triin Ehrlich, 3. kl

Kuidas kitsepoeg endale thnid sai
Elas kord ks kitsepoeg, kes oli vga nljane. Ta tahtis klarahvalt sa varastada. Kitseke lkski klasse toitu otsima. Ta kis seal ringi, kuid sdavat ei leidnud. Lpuks judis ta hte restorani, kus oli sa kiksugu lehtsalateid, torte, saiakesi ja palju maitsetaimi. Kitseke ei osanud midagi valida. Ta kndis majas ringi, pea toidukllusest sassis. Toidulette uudistades komistas ta valge vrvipoti otsa ja sellest ajast ongi kitsedel valged thnid.

nnemari Sule, 3. kl

Kuidas tomat punaseks sai
Elas kord ks tomat. Tema nimi oli Vint. Ta elas kasvuhoones ja oli rohelist vrvi. Sinna tuli kskord mees, kel oli vrvipott kaenlas. Mees hakkas kasvuhoonet punaseks vrvima. Vrvis ja vrvis Vahetevahel kukkus mni vrvitilk ka tomatile. Mehele hakkas meeldima punane vrv tomati igavalt roheliselt kuuel ja ta vrvis terve tomati punaseks. Niimoodi saigi tomat punaseks ja on seda tnaseni.

Kelly Ivask, 3. kl

Kuidas kass endale vurrud sai
Elas kord ks vike kass, kes eksis metsa. Oli hommik. Pike paistis ja kass ngi, et keegi on veel metsa eksinud. Tegelikult ei olnudki mees eksinud, vaid ta otsis kiisut. Ta pani kassile nimeks Mirru. Jrsku avastas mees, et kassil pole vurrusid. Seetttu vttis ta hel peval ette ja nad lksid rtsepa juurde, et too kassile vurrud mbleks. Sellest ajas peale ongi kassidel uhked vurrud.

Brita Uus, 3. kl



Marika Mnnik
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet