4/2009



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Loomaed kui suursaatkond ehk kas maailma loomaaiad olid 70 aasta eest samasugused?

Pikka aega, sealjuures ka 70 aastat tagasi, mil juti loomaaia asutamiseni Eestis, olid loomaaiad eelkige paigad, kuhu inimesed lksid vaatama kurioosumeid ehk kiksugu imeelukaid, keda igapevaelus naljalt ei kohta. Tnapeval on zoopark hoopis midagi muud: pigem vib seda vrrelda suursaatkonnaga, mis esindab erinevaid elukaid, vi geneetilise kindlustuskompaniiga, mis tagab teatud liikide silimise maailmas.

Poolteistsada aastat tagasi demonstreeriti paljudes Lne-Euroopa loomaaedades ka oma igapevatoiminguid tegevaid eksootilistest piirkondadest prit loodusrahvaid. Kahjuks ei judnud paljud neist, enamasti vaid suvehooajaks palgatud inimesed, kunagi enam kodumaale tagasi, sest nad osutusid letaalselt tundlikeks rugete ja mitmete muude Euroopas toona laialt levinud, kuid loodusrahvaste kodukandis tundmatute nakkushaiguste vastu.

Eri aegadel ja eri paigus saavad inimesed asjadest vga erinevalt aru. Seetttu ei vigi suhteid, hinnanguid ja veendumusi suvaliselt mujale vi teise aega le kanda.
Loomaaedade ajalugu on kll vimalik lugeda tagasi koguni paari aastatuhande jagu, mil nii Vanas kui Uues Maailmas on juba peetud tehistingimusis mitmeid metsikuid eksootilisi elukaid, ent esimeste laiemale ldsuselegi avatud metsloomade pidamisega tegelevate institutsioonide algusest lahutab meid siiski vaid paar sajandit. Vanima jrjepanu siiani tegutsenud Schnbrunni lossikompleksi kuuluva Viini loomaaia asutas 1752. aastal keiser Franz I Stephan. Tsi kll, algselt siiski ksnes ukonna tarbeks.

Uute koduloomade loomine
Eelmise sajandi keskpaigas katsetati iseranis Nukogude Liidu loomaaedades, aga siiski ka mitmel pool mujal, uute tulunduslike koduloomade saamise vimalusi intensiivse kunstliku valiku ja svendatud dressuuri abil. Prooviti koguni uute liikide loomiseks omavahel ristata nii lhemaid kui kaugemaid sugulasliike.

Safariparkidest vaimustuti 1960ndatel
Ameerika riikides kogus 1960ndatel populaarsust moelaine, mille kigus hakati rajama nn safariparke. Neis on loomad, sageli ka suured kiskjad, paigutatud hiiglaslikesse aedikutesse, millest vuravad lside vahendusel lbi lputud voorid adrenaliinijanuste klastajate autosid. Jrgijaid leidus ka mitmel pool Euroopas ning paljudele tundus, et see ongi loomaaianduse tulevik. Hiljem hakkas selguma, et loomade poolt vaadates polegi asi nii roosiline, sest nende eluks vajalike tingimuste loomine kippus muutuma sna keeruliseks ning kommertslikkuse krval tahaplaanile jma.
Kui auto sidab lbi loomakarja, on loomad palju rohkem hiritud kui loomaaia elukad kindlapiirilise territooriumiga. Seal on loomade territooriumi piirid hmasemad kui klassikalises loomaaias, kus inimeste tsoon ja loomade ala on vga selgelt eraldatud. Pealegi peavad safaripargi loomad olema kogu aeg klastajate autode tossus, sest aeglaselt liikuvad ja kohati seisvad autod saastavad hku mrksa enam kui tnavatel kiiresti liikuvad masinad.
Tnaseks on peamiselt loomaaedade osakondadena tegutsevad safaripargid kujunenud viljaka ea letanud isendite ja aretuses liigseks osutunud isasloomade varjupaikadeks. Tnapeva loomaaiad htses vrgustikus Kigest paari-kolmekmne aasta eest hakkas aga tasapisi vlja kujunema tnapevane loomaaedade kontseptsioon. Selle kohaselt tegut sevad loomaaiad loomastiku kaitse huvides ksteist toetavas htses leilmses vrgustikus ega ole omavahel sugugi konkurendid. Protsessi koordineerivad mitmed rahvusvahelised organisatsioonid ja loodud on pidevalt uuenev enamikku loomaaedade loomkondi hlmav keskne elektrooniline andmebaas. Omavahel antakse vastavate paljundusprogrammide raames loomi ksteisele le enamasti tiesti tasuta. ksnes transpordiga seotud kulud kannab tavaliselt saaja pool.
Tnapevased, n- teadusphiselt korraldatud loomaaiad on multifunktsionaalsed institutsioonid, mis tegutsevad neljas philises suunas.

Loomaaia esimene lesanne: petada tundma, et pitaks hoidma
Kigepealt on loomaaed muude elukate suursaatkond, kus ttajate abiga petatakse inimesi tundma loomi ja tutvustatakse neile probleeme, mida toob tnapeval endaga kaasa meie globaliseeruvas maailmas ha laienev inimtegevus. Saab ju tulemuslikult kaitsta ja hoida ksnes seda, mida hsti tuntakse ja armastatakse. Sageli ei kujutata endale ette, et kik looduslikud protsessid on nii tihedas omavahelises seoses, et mnigi kodutanumal ettevaatamatult korda saadetud tegu vib mne aja prast oluliselt vimenduda ning mjutada mitmeid protsesse ja sndmusi koguni teisel pool maakera. Loomaaedadest on seetttu maailmas tnaseks vlja kujunenud juhtivad loodushariduskeskused nii ppurite kui tiskasvanute tarvis, ent selle tegevuse vormid varieeruvad vastavalt kohalikele oludele ja tavadele. Infotehnoloogia, sidessteemide ja interneti kiire areng on juba andnud ning pakub jtkuvalt loendamatuid vimalusi siinset loodushariduslikku tegevust ha pnevamaks ja phjalikumaks muuta. Paljudes Lne-Euroopa riikides ttavad nn zookoolide petajatena tegutsevad pedagoogid vormiliselt kll vastavate loomaaedade koosseisus, kuid nende ttasule tuleb rahaline kate hoopis riikliku haridusssteemi eelarvest. Inimkonnale on rmiselt oluline, et lapsed saaksid juba maast madalast olla vahetus kontaktis muude elukatega ning normaalse pshika arenguks nende eest hoolitseda. ha enam linnastuvates oludes on loomaaedades tegutsevad nn lasteloomaaiad paljudele aga ainus niisugune vimalus.

Teine lesanne: uurida loomi
Teine vga oluline tegevussuund on talletada vimalikult tpselt ja phjalikult teaduslikku informatsiooni loomaaedades peetavate, sageli ka vga haruldaste liikide kohta. Mitmete sigimisfsioloogia iserasuste avastamine on niteks osutunud ainuvimalikuks loomi tehisoludes pidavates ja paljundavates loomaaedades. Tnu htlustatud metoodikale ja tihedale koostle on vajadusel vimalik teaduslikku analsi kaasata ka muudes maailma loomaaedades talletatud informatsiooni. Tehakse tihedat koostd likoolide ja mitmete muude uurimiskeskustega.

Kolmas lesanne: silitada haruldasi liike
Kolmandaks on loomaaiad nagu omamoodi kindlustuskompaniid, kus hoitakse geneetilist tagatist, puhuks, kui looduslikud asurkonnad peaksid lplikult hbuma. Sageli on liikide vljasuremise peamiseks phjuseks rikutud elupaigad ja tasakaalust vlja viidud kossteemid, kus pole vimalik tundlikumaid liike enam pelga kaitsega kuidagi psta. Prast looduslikuks tasakaaluks vajalike eelduste taastamist saab aga seni loomaaia tehistingimusis peetud ja paljundatud liike looduslikesse oludesse tagasi lasta, kuigi see on sageli pikaajaline, keeruline ja kulukas ettevtmine.

Neljas lesanne: pakkuda rohelist meelelahutust
Lpuks on loomaaiad linlikes oludes elavate ja ttavate tnapeva inimeste jaoks veel ka vaba aja veetmise paigad, kus vimaldatakse neile organiseeritud tegutsemist looduslhedases keskkonnas, et kiiremini ja phjalikumalt taastada oma tvimet. Neis toimub mitmete erinevate kultuurivaldkondade snergeetiline limumine lbi aegajalt korraldatavate vabahukontsertide, kunstifestivalide ja teemapevade. Nii oleme meiegi korraldanud augustikuu sumedatel htutel loomaaia eri piirkonnis juba aastaid kammermuusika kolmapevi, kus peale meeldivalt kujundatud keskkonna annab omamoodi boonuse ka loomaaia asukate, iseranis lindude, asjakohane kaasa reageerimine. Juba paarisaja aasta eest, pris avalike loomaaedade algusaastail, said need eelduseks animalistliku plastika kui omaette kunstivoolu tekkele. Toonased Antoine- Louis Barye td on Antverpeni kuninglikus loomaaias tnaseni eksponeeritud. Viiel korral oleme ka Tallinna Loomaaias korraldanud kigi lnemeremaade kujureid kaasata ritades animalistliku skulptuuri festivale, nende tde nitus on praegu Kadriorus Kastellaanimaja galeriis. Kuigi loomaaia territoorium on suur, kummitab meid kikjal ruumipuudus, sest enamik meie ehitisi on kahjuks endistest sjaveladudest mber ehitatud ajutised hooned ja rajatised.
Ehkki loomaaedade juriidiline staatus on rmiselt mitmekesine, ulatudes puhtast eraomandist kuni tielikult riigieelarvelisteni vlja, pravad arenenud riigid neile kui hiskonna normaalseks arenguks vga vajalikele institutsioonidele nii maksupoliitika kui otsese subsideerimise kaudu olulist thelepanu. Taani kuningriigis niteks on koguni eraldi loomaaia seadus, kus on mratletud kriteeriumid, millele vastavaid loomaaedu on kohustuslik riigi eelarvest toetada. Seda hoolimata nende omandi ja alluvussuhteist. Eestisse mahub rahva arvust tulenevalt ilmselt vaid ks teadusphiselt korraldatud tegevusega loomaaed ja eraldi seadus oleks liigne luksus. Muuseumiseadust viks aga iseseisva loomaaia-peatkiga tiendada kll.

Tallinna loomaaial 70. juubel

Kuntsnik Olev Soansi (19251995) graafiline leht valmis Tallinna Loomaaia tellimusel aastaks 1989, kui 50. snnipeva thistati vga suurejooneliselt. Toimus rahvusvaheline teaduslik-praktiline konverents, rahvusvaheline fotovistlus ja palju muud. Niisuguse graafilise lehe sai kaasa iga juubelikonverentsil osalenu.
Graafilise lehe nurgarosettidena kujundati neli niisugust haruldast vljasuremisohus liiki, kelle paljundamise ja pstmisega tol ajal vga intensiivselt tegeleti: euroopa naarits, kre, irbis ja kaljukits.
Ka praegu koordineeritakse Eestist Euroopa naaritsa tehistingimustes pidamist ning loodusesse loodavat tehisasurkonda.
Maailma parim on meie mgilammaste ja kaljukitsede kollektsioon, mis tekkis tnu vana loomaia paiknemisele kildinlval.
Nimetus Tallinna loomaaed on tlgitud mitmesse keelde, Paul Ariste abil ka mustlaskeelde ja liivi keelde. Need nimetused leiab kaardi alumist kasti raamina mbritsemas.
Eesti kaart kotkaste vahel lisaks kompositsioonilisele lahendusele sobis see juhuslikult ka poliitiliste oludega. Loomaaed asutati kigest 2 peva prast MRP alla kirjutamist ja 1988. aastal oli parajasti aktuaalne Eesti taasvabanemine. Osa looma aia konverentsi delegaate kis ka Balti ketis ja meenutab seda siiani.
Kaardile on joonistatud 100 olulisemat elukat Tallinna loomaaia kollektsioonist.
Vga suurt muutust loomaaia loomkonnas pole 20 aasta jooksul toimunud. Mereakvaariumid on toonud selgrootuid juurde. Samas oli toona elukaid, keda hetkel pole ja vastupidi. Praegu on loomaaias le 600 loomaliigi.
heski loomaaias pole meldav tegelda samavrselt kogu loomariigiga. Tahes tahtmata tuleb teha valikuid, mis johtuvad nii ajalooliselt vlja kujunenud teguritest kui konkreetsetest inimestest ja paljudest muudest asjaoludest. See annabki kokkuvtlikult eldes igale loomaaiale tema tegeliku no.



Mati Kaal, Tallinna Loomaaia direktor
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet