Kuigi hennat on kasutatud juuste värvimiseks juba aastatuhandeid ja see on siiani hea alternatiiv sünteetilistele juuksevärvidele, on Eestist raske leida juuksurit, kes mõistaks hennaga värvida või nõu anda, kuidas seda teha. Pole ka ime, sest meie juuksuritele seda koolis ei õpetatagi, kuna kõik tundub niigi lihtne – tuleb võtta hennapulbrit, segada see veega kokku ja kanda pähe, lasta mõni minut mõjuda ja maha loputada.

Aga milline henna on hea kvaliteediga? Kui soe või külm peaks olema vesi ja kui paks on õige paksusega pasta? Kui kaua seda peaks peas hoidma? Kuidas saab tooni punakamaks või pruunikamaks muuta? Kui palju hennat üheks värvimiskorraks kulub? Need on vaid mõned küsimused, millega algaja hennataja võib silmitsi seista.

Õnneks on eestlastel oma hennaabi varnast võtta - Katrin Alekand, kes eelmisel aastal selle taime teemal Tartu Ülikooli semiootika osakonnas koguni magistritöö kaitses. Ta on kokku pannud maakeelse internetilehe, kust võib leida kümnete lehekülgede kaupa hennateemalist materjali. Kõik praktilised näpunäited on tema enda või tema juurde sattunud hennahuviliste peal läbi proovitud. Katrini sõnul levib henna kohta palju müüte ja väärinformatsiooni. „Isegi juuksurid, kosmeetikud ega arstid ei ole meil hennateemal pädevad, aga see on ka mujal maailmas valdavalt nii.” Ta hakkas asja omal käel uurima. Kuigi ta on seda juba aastaid teinud, ei paista uued teadmised otsa saavat.

Hennataime ei saa Eestis kasvatada
Henna kasvab troopilises ja lähisekvatoriaalses vööndis – Indias, Pakistanis, Egiptuses, Iraanis, Sudaanis. Eesti kliimas hennat kasvatada pole võimalik, kuna taim on soojalembene ja vajab temperatuuri, mis oleks püsivalt üle 11 kraadi. Henna kvaliteet sõltub kasvukohast ja -tingimustest, mida kuumem ja kuivem, seda rohkem sisaldavad lehed värviandvat ainet hennatanniinhapet. Värvimiseks kasutatavat pulbrit saadakse taime lehtedest, mis korjatakse, kuivatatakse ning seejärel jahvatatakse. Mida värskem jahvatus, seda parem. Juuksur soovitab hennat Kuigi müügilt võib leida peaaegu terve värvipaleti ulatuses erinevaid henna nime all müüdavaid segusid, tasub teada, et naturaalne henna koosneb ainult kuivatatud ja jahvatatud hennalehtedest, ei millestki muust. Puhas henna ei kahjusta juukseid, regulaarsel kasutamisel hoopis hooldab, annab juustele sära ja tugevust. Puhta henna on FDA (US Food and Drug Administration) ainsaks ohutuks juuksevärviks nimetanud. Seguhennades võivad sees olla metallisoolad ja isegi parafenüleendiamiiniühendid, ilma et pakendil selle kohta märget oleks. Metallisoolad muudavad juuksed hapraks ja kuivaks ning heas usus looduslikku toodet pruukinud inimesed on pettunud, nii on hennale isegi halb märk külge jäänud. Tartu juuksur Riho Suik ütleb, et temas äratasid kahtlust looduslikud juuksevärvid, millega on võimalik ka heledamaks toonida ja tõdeb, et „looduslik” võib vahel olla lihtsalt sõnakõlks, millega brändi paremini müüa. Kõige juuksesõbralikumad püsivärvid, mida salongides hetkel kasutatakse, on ammoniaagi- ja vesinikperoksiidivabad. „See on justnagu sünteetiline henna – ammoniaagi asemel avatakse juuksesoomused soojuse mõjul, heledamaks sellega värvida pole võimalik, sest puudub pleegitav vesinikperoksiid.” Riho oma töös hennat ei kasuta. Esiteks ei ole juuksuritel taimsete värvide kohta piisavalt teadmisi ja teiseks võtab hennatamine tunduvalt rohkem aega kui keemiliste värvidega värvimine. „Kui tuleb klient, kes soovib midagi eriti ohutut, soovitan hennat kasutada ja internetist selle kohta lisateavet otsida.” Riho sõnul on huvi henna vastu viimasel ajal märgatavalt tõusnud. „Mul on mitmeid kliente, kes ise kodus hennaga värvivad ja paljud küsivad henna kohta.” Ta suhtub hennasse igati positiivselt ja pakub välja, et igas suuremas linnas võiks olla oma hennasalong, kus tehakse ja teatakse kõike hennaga seonduvat. Hetkel vastab osaliselt sellise idee kriteeriumidele Tallinnas asuv Kamibi ilusalong – seal on olemas nii hennakunstnik kui ka juuksur, kes on nõus taimseid värve peale kandma. Aeg-ajalt tehakse selles salongis ka hennakoolitusi ja näidisvärvimisi.

Hennaga muutub toon aina sügavamaks
Enne hennaga värvima hakkamist tuleks endale selgeks teha mõningad põhitõed: taimsete toonijatega ei saa juukseid heledamaks, esimesel katsetusel ei pruugi saada kohe soovitud tooni kätte, iga värvimiskorraga muutub see rikkalikumaks ja sügavamaks. Palju sõltub muidugi ka oma juuste värvist ja seisundist. Katrin soovitab arglikel katsetajatel testida toonimuutust harjalt kokkukorjatud juuksekarvadel.
Tuleb arvestada, et hennatanniinhapet ei eemalda juustest täielikult miski muu peale kääride, isegi värvieemaldus ega 12% vesinik ei aita. Mõnda aega juustest leviv iseloomulik „heinalõhn” ei ole kõigile vastuvõetav. „On inimesi, kes arvavad, et midagi on valesti, kui nad ei lõhna kogu aeg Chanel 5 järele,” kommenteerib Riho Suik lõhnaprobleemi.

Värvime ise!
Juuste värvimiseks on vaja segada hennapulber leige (mitte kuuma!) hapuka vedelikuga hapukoorepaksuseks massiks ning jätta anum kaetuna vähemalt kaheksaks tunniks seisma, kuni pealmine kiht on pruunikaks tõmbunud ehk osküdeerunud. Sõltuvalt henna päritolust ja kvaliteedist kõigub värvusreaktsiooni tekkimise aeg kõvasti, küündides isegi ööpäevani. Henna vajab värvusreaktsiooni käivitumiseks happelist keskkonda, vedelik võiks olla parasjagu nii hapu, et kannatab juua. Sobib nii sidrunimahl, hibiskitee või sõstramahl. „See õpetus, mille kohaselt hennapulber tuleb segada tulikuuma veega, on meie kultuuriruumis nn vene retsept, kuid pärineb umbes 1930ndate aastate ilusalongitöötajate õpikutest. See tõmbab värvusreaktsiooni küll kiiresti käima, aga toon jääb lahja ja kulub kiiresti maha. Aeglaselt vallanduvast hennatanniinhappest saab sügavama ja kirkama tooni kätte,” teab Katrin.
Enne pähekandmist tuleb vahepeal paisunud pasta vee või teega jälle hapukoorepaksuseks lahjendada, seejärel võib lisada pisut (1–2 tl) suhkrut või mett konsistentsi ühtlasemaks ja venivamaks saamiseks. Henna paremaks oksüdeerumiseks võib pastale lisada ka teatud eeterlikke õlisid, mis tooni intensiivistavad. Katrin nimetab lavendli-, teepuu- ja eukalüptiõli. „Need eeterlikud õlid sisaldavad suures koguses monoterpeenseid alkohole, mis aitavad henna oksüdeerumisele kaasa.” Õlidega tuleks allergiavõimaluse tõttu siiski väga ettevaatlik olla.
Edasi tuleb juustepiir sisse kreemitada, kummikindad kätte panna ja asuda segu kuklast alustades salkhaaval pähe kandma, siis vannimüts või toidukile ümber juuste mähkida ja käterätist turban või suusamüts pähe – henna armastab soojust. Segu juustel hoidmise aeg varieerub sõltuvalt juuste esialgsest värvist ja soovitud toonist mõnekümnest minutist mitme tunnini. Fööni all või saunas istudes saab kiiremini hakkama, kuid kuumas saunas istudes peaks kindlasti müts peas olema, sest niisket juust ei ole kasulik hennasegus praadida. Mida paksemalt hennat on pähe kantud ja mida pikem mõjuaeg, seda sügavam toon jääb. Henna tuleb välja loputada ning pasta hõlpsamaks väljapesemiseks võib kohe kasutada ka shampooni ja palsamit. „Kui hennatanniinhape on kord juba juustes, siis seda shampooniga eemaldada ei ole võimalik,” purustab Katrin müüte, et hennatatud pead ei tohi paar päeva pesta.
Pärast mahapesemist oksüdeerub henna siiski juustes edasi, muutudes päevpäevalt tumedamaks. Eriti kõrge hennatanniinhappesisaldusega Jamila henna tõeline toon tuleb välja alles kolme-nelja päeva pärast.

Teised juuksetoonijad: indigo, senna, amla
Segades hennat teiste taimsete toonijatega, võib saada erinevaid värvitoone maasikablondist süsimustani. Värvi-indigopõõsa (Indigofera tinctoria) osaliselt fermentiseeritud, kuivatatud ja pulbriks jahvatatud lehtedest saab sinist värvi, mis hennaga segatuna annab pruunikaid toone. Kui hennapasta tahab oksüdeerumiseks hapet ja aega, siis indigo tuleks kokku segada puhta veega vahetult enne juustele kandmist. Kui vahetult pärast hennaga värvimist kanda juustele kohe indigopasta, saab tulemuseks süsimusta. Meil on indigo nõukogude ajast tuntud rohkem basma nime all.

Senna paneb juuksed särama
Senna (Cassia obovata) lehed sisaldavad palju antrakinoon- ja krüsofaanhapet, mis mõjuvad hästi nii nahale kui juustele. Läikemaski tegemiseks segada sennapulber sooja veega hapukoorepaksuseks massiks, lasta mõni minut seista ja kanda siis peanahale ja juustele, hoida tunnike vannimütsi all, loputada ja pesta välja. Tulemuseks on läikivamad, siidisemad, raskemad juuksed.
Heledatele või hallidele juustele saab anda kuldse tooni, kui segada sennapulber sooja vee ja sidrunimahlaga, lasta segul kaane all 12 tundi oksüdeeruda ja seejärel 2–4 tundi juustel vannimütsi all mõjuda.
Maasikablondi tooni jaoks võtta 2 osa hennat ja 8 osa sennat.

Amla taltsutab kahused juuksed
Amalaki õislehik (Emblica offi cinalis), tuntud ka kui amlapuu ehk inglise keelest otse tõlkides India karusmari (Indian gooseberry) sümboliseerib Indias nooruslikkust ja tervist. Kõnealuse puu viljadel on antibakteriaalne toime ja need sisaldavad rikkalikult C-vitamiini. Taime kasutatakse kui suurepärast koorijat ning see aitab taltsutada kahuseid juukseid. Juuksemaski tegemiseks segada amlapulber u 80kraadise veega, lasta 15–30 min seista, et pasta jahtuks, kanda juustele ja peanahale, hoida 5 min ja loputada. Mask mõjub hästi peanahale, eemaldab kõõma ja silendab lokke. Kui lisada amlat henna- või henna-indigo segusse, saab külmemaid toone.

Henna kehakaunistusena
Traditsioonilistes kultuurides on taimsetel värvidel rituaalne kasutus – kehamaalinguid tehakse mingi sündmuse märkimiseks. Kui kujutis kehalt maha kulub, on lõppenud ka tähistatav sündmus. „Toonimine mõjutab ainult marrasnahka, toonijate värvipigment tungib marrasnaha pealmise kihi, keratiniseerunud rakkudest koosneva sarvkihi sisse ning värv kaob kehalt koos irduvate naharakkudega,” seletab Katrin oma magistritöös, miks hennatätoveeringud üksnes paar nädalat kestavad. Henna püsib paremini nahal, mille melaniinitase on kõrge ehk mida tumedamaks päevituv ihu, seda kauem pruunikas-punakas kaunistus kestab.
„Henna ei saa kunagi olla must,” toonitab Katrin, kes on ka Eesti jaemüügilettidelt ohtlikku musta hennat aidanud müügilt kõrvaldada. Henna pigment on sõltumata taime kasvupiirkonnast alati oranzhikaspunane. „Kui nahale kantav hennapasta on must ja kujutis peaks samuti nahale must jääma, on väga tõenäoliselt segatud pastasse PPD-ühendeid.” Parafenüleendiamiinil (PPD) põhinev must värv on kivisöetõrvaekstrakt, see võib lisaks nahakahjustusele põhjustada tõsiseid eluaegseid tervisehädasid nagu astma ja allergia. Igal juhul tasub hennakunstnikult enne oma naha kallale laskmist uurida, kas ta kasutab valmissegatud tooteid või segab hennapasta ise kokku. Valmistoote ostmise asemel on soovitatav ise käed külge panna.

Hennapasta segamisõpetus
Hennapasta segatakse kokku samamoodi nagu juuste värvimise jaoks, kuid pulber peab olema kvaliteetsem, kõige parem on BAQ-kvaliteediga (Body Art Quality) henna, mis on lisaks heale värvile ka ülimalt peeneks sõelutud.
Maalimisvahendina võib kasutada hamba tikku, spetsiaalset aplikatsioonipudelit või tsellofaanist keeratud koonust, kuhu hennapasta sisse pannakse. Pindmiselt kuiv kunstiteos kaetakse kas suhkrust ja sidrunimahlast vedeliku, plaastri või ka paberi ja puuvillasidemetega kinni ja hoitakse siis nii vähemalt üleöö peal, alles seejärel võib hennapasta maha pühkida või kraapida. Maalingu tõeline toon tuleb välja alles paari päeva jooksul, muutudes oksüdeerumisega tumedamaks. Väga kvaliteetse henna ja õigesti segatud pastaga tehtud kehakaunistus jääb nahale juba mõne minutiga, seepärast tuleb iga valesti tõmmatud hennajoon viivitamatult maha pühkida.

Hennaga värvitud lõngad
Moekunstnik Katrin Koch-Maasing tahtis juustevärvimisest ülejäänud hennapastat kasulikult ära kasutada ja otsustas seda lõngal katsetada. Pani lõngavihi paariks tunniks hennapastasse seisma ning pärast loputust koorus rohelise pasta alt välja kirgas oranzh värv. Esimesest õnnestumisest innustatuna järgnes katsetus puhta indigoseguga, mille tulemuseks oli ootuspärane kaunis sinine. Kaheetapiline värvimine – nii nagu juukseid mustaks värvitakse, kõigepealt hennaga ja siis indigoga üle – andis tulemuseks mitte musta, vaid maheda rohelise. Lisaks kõigele muule saab hennaga kaunistada siidi, naturaalset pargitud nahka, puitu, vineeri – henna kasutusvaldkond on peaaegu et lõputu.

TOONISPIKKER • NB! Loomulikust juuste värvist heledamat tooni ei saa.
• KULDNE LÄIGE HELEDATELE JUUSTELE Sega senna sidrunimahla ja sooja veega jogurtipaksuseks pastaks, lase 12 tundi kaane all oksüdeeruda, hoia peas 1–2 tundi.
• MAASIKABLOND Sama nagu kuldse läike puhul, kuid võtta 2 osa hennat ja 8 osa sennat.
• VEINIPUNANE Valmista pasta baasretsepti alusel. Sügavkülmuta oksüdeerunud hennapastat ja lisa sulatatud pastale enne pähekandmist nelgipulbrit ja teepuu-, eukalüpti- või lavendliõli. Hoia peas vähemalt 4 tundi.
• PUNAKAS-PRUUN 2/3 hennat ja 1/3 indigot. Sega eelnevalt kokku hennapasta, lase oksüdeeruda ning lisa pastasse vahetult enne pähekandmist veega segatud indigo. Hoia peas 2–4 tundi.
• ShOKOLAADIPRUUN Sama nagu punakas-pruun, kuid võta hennat ja indigot võrdsetes kogustes.
• TUMEPRUUN Sama nagu eelnevad, kuid võta 1/3 hennat ja 2/3 indigot.
• MUST Värvi pea kõigepealt hennapastaga (vt baasretsepti), hoia seda juustes 2–3 tundi, loputa ja pese, kuid ära lisa juustesse palsamit. Kanna kohe peale värskelt segatud indigopasta. Hoia kumbagi pastat peas 1–2 tundi.
• KERGELT TOONIV LÄIKEMASK Sega paar supilusikatäit hennat maitsestamata jogurti või kvaliteetse külmpressitud õliga. Hoia pastat peas 10 minutit kuni paar tundi. Mida pikem mõjumisaeg ja rohkem hennat, seda tugevam toon jääb. Linaseemneõli annab eriti vinge läike.