6/2009



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Reisikiri
Poruni plismets kutsub

Tagasi metsa, kus oldud le veerand sajandi tagasi
Kui tnavu oktoobri keskel Poruni je kallast pidi allavoolu sammun, meenub tahtmatult esimene tulek sellesse metsa. Ligi kolmkmmend aastat tagasi sai siiakanti seigeldud liinbussidega ning viimased kmmekond kilomeetrit knnitud jala. Piirkond oli juba siis looduskaitse all, kuid thistatud matkarajast nagu praegu vis vaid unistada. Lhima kla elanikud nimetasid seda laant Boroni vi Borovnja metsaks. Siinsed kohanimed on tihti kakskeelsed, sest sajandeid on klades elanud vene-eesti segakogukond. Esimesest korrast sbisid meelde ukerdamine puudergas, laialt leujutatud ja tihti lbimatud lntsikud Poruni alamjooksul. Jlgisime tookord kaua valget vrvi kalakotkast, kes leujutatud luha kohal kalu seiras ja aegajalt neid veest tabama sstis.

Tookordse tuleku ks thtsam soov oli les otsida Eesti vgevaim looduslik prnamets. Lpuks me selle ka leidsime. Uskumatult palju jmedaid prnatvesid mitme hektari suurusel alal. Ka nd lhen sellesse metsa ja veedan seal prnapuid vaadeldes ja pildistades tunnikese. Muidugi ei ole siin kaugeltki kik puud vaid prnad. Leidub ka kuuski, haabu, sangleppi, kaski. Kuid selle liigirikka segametsa thtsaim puuliik on siiski prn. Raske on siin viibides alla suruda muljet, et see pole mni metsistunud misapark. Kui meie vanades parkides on krged ja jmedad prnapuud tavaline nhtus, siis metsas on need suur haruldus. Prn kasvab Eestimaa metsades tavaliselt madala ja kveriku puuna teiste krgemate puude varjus. Ei tea Eesti metsades htegi teist paika, kus nha nii suurel hulgal vgevate sammastena taeva poole sirutuvaid prnatvesid.

Plismets, mitte rgmets
Siinset metsa tavatsetakse nimetada Poruni rgmetsaks. Tele au andes pole tegu siiski rgmetsaga. rgmetsa, inimesest tiesti mjustamata metsa pole Eestis meie pevil silinud mitte kusagil. Ehk on Eestile lhim ala maakeral, kus ehtsaid rgmetsa jnuseid leidub, mned piirkonnad Siberis. hte sellist tean Kesk- Siberis Baikali looduskaitsealal.
Vanad metsad Eestis, mis tavakujutluses vivad tunduda rgmetsana, saavad olla kas loodusmetsad vi plismetsad. Loodusmets on vana mets, kus pole nha raieid, knde, kraave ega muid kaugelt silma hakkavaid inimtegevuse jlgi. Hoolikamalt uurides vib seal ometi avastada mne sammaldunud knnu, kinnikasvanud kraavijupi vi muu mrgi inimese ammusest toimetamisest. Kui loodusmetsas kustuvad ka viimased jljed inimesest, saab sellest plismets. Sellise pikka aega omapi arenenud metsa kindlad tunnused on eri aegadel mahakukkunud tvede rohkus ning metsa krguse, vanuse ja liigilise koosseisu suur vaheldusrikkus. Eesti plismetsad on mitmete seene-, putuka- ja taimeliikide kodu, neid tavalises majandusmetsas ei leidu. Just selliste liigirikaste metsade hulka kuulub ka Poruni plismets. Niteks paistab siin puudel sulgjat hikut, kaunite korrustena kasvavat sammalt, mis saab kasvama hakata ksnes ligi sajandivanustel tvedel.

Poruni je suudmelt paistab Venemaa
Ndne thistatud Poruni matkarada juhatab ligi viis kilomeetrit piki jekallast allavoolu. Enne Narva jkke suubumist taltub muidu rutakas ja krgete kallastega Poruni jgi laisaks ja aeglaseks. Rohkem kui pool sajandit tagasi, 1956. aastal, kui Narva jele ehitati elektrijaama tamm, tusis nii Narva kui Poruni veetase ning jgede madalamad kaldaosad ujutati le. Vee alla ji ka metsa. Selle viimased tunnistajad on laiast vetevljast vlja knitavad ksikud ammusurnud tvede valgeks pleekinud tkad.
Viimaks oleme paigas, kus Poruni suubub Narva jkke. Narva jepind on siin tohutult avar, vib-olla oma pool kilomeetrit. Je keskel on nha piklikud metsaga kaetud saared, vastaskaldal htlane metsamr. See mets kuulub juba Venemaale. Jevaade on uhke, suisa mitte-eestilikult suurejooneline.
Narva jgi on olnud Eesti-Vene piiri thistaja pikki sajandeid. Kunagi aastatuhandeid tagasi elasid mlemal pool jge meie keelesugulased vadjalased. Kuid kui Peipsi-tagustele aladele judsid lunapoolt slaavi rahvad, hakkas Narva je idakaldale sugenema aina tihedamalt vene asustust. Je lnekaldal ji asustus kuni tnase pevani mrksa hredamaks, sest harimisklbulikku maad leidub siin ainult je lhistel. Narva jest kaugemal laiub suur soode ja metsadega vga hreda inimasustusega ala, mida tuntakse Alutaguse nime all.

Poruni on Alutaguse meelitavamaid prleid
Alutagust on mnikord nimetatud Eestimaa Siberiks. Lihtsalt eldes thendab see, et kui enamik Eesti metsadest kuulub kindlasti Euroopa segametsa vndisse, siis Alutagust peavad mitmed loodusteadlased okasmetsade alaks, mida viks lugeda pigem kokku kuuluvaks meist idaja phjapool laiutava hiiglasliku okasmetsavndi ehk taigaga. Sna taiga on prit altai keeltest ja thendas algselt ksnes Siberi okasmetsi. Praegu thistavad loodusteadlased tihti sama snaga aga kogu maakera phjapoolkera okasmetsi.
Alutaguse okaspuurohketes metsades on alati elanud ka tpilisi taiga taime- ja loomaliike. Suurulukitest niteks ptra ja karu. Ka mdunud sajandi neil aastakmneil, kui nood uhked loomad mujalt Eesti metsadest kadunud olid, jid Alutaguse laaned pdrale ja karule ikka kindlaks kantsiks.
Ajaloolise Alutaguse kihelkonna idapoolses osas laiuvad ulatuslikud loodusmaastikud, millele vrdset mujal Eestis ei leidu. Peaaegu otse Narva je kallastelt saab alguse Eesti suurim, Puhatu soostik. Kohe Puhatu soostikust lnepool algab teine soode ala Agusalu. Vrtuslikumad osad mlemast soostikust on praeguseks vetud looduskaitse alla. Inimasustus on selles piirkonnas tepoolest sama hre kui Siberis. Soosaartel ja -servades leidub siinseal uhkeid plismetsi, mida kirves vga harva puutunud. Kuid uhkeim plismetsadest on siiski Poruni. Siia, snajalgadest palistatud krgetele jekallastele vgevate prnapuude alla peab prast tnast retke ikka tagasi prduma!



Hendrik Relve
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet