6/2009



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Tammed, kelles voolab veri

Lppeva aasta lugudes kutsusin lugeja enesega kaasa tuntud ja armastatud paikadesse, mille pline phadus on ununemas. Ebavere mgi, Suur ja Vike Taevaskoda, Panga pank, Phajrv ja Saula Siniallikas hoiavad meie rahva juuri ja salavge ilma, et paljud seda enam mletaksid ja mrkaksid. Need paigad hoiavad meid samuti kui Maavalla sajad muud ajaloolised hiied ning tuhanded ksikud phad kivid, puud ja ltted.

Pha paik saab thenduse lbi inimese tunnete, mtete, kogemuste ja tegude. Hiit ja inimest seovad nhtamatud sidemed lbi ruumi ja aja. Sidemed, mis kujundavad meie elutunnetust ja mttelaadi. Sidemed, mida on hinnata sama raske kui inimlikkust vi elu.

Igal hiiel on oma inimesed minevikus, olevikus ja loodetavasti ka tulevikus. Inimesed, kellele see paik sisendab rahu ja kindlustunnet ning hoiab sidet esivanematega. Primuse tundmine annab paigale thenduse ja seob inimese tugevamalt maa ja esivanematega. Vaid sellest, mida tunned, vid sa hoolida ja seda armastada. Eelnenud lugudes on oma sidemest jutustanud Marju Metsman, Tiit Kaasik, Rein Einasto ja Arne Ader.
Seekord lheme Rae vallas asuvasse Lehmja hiietammikusse. Ligikaudu 11 ha suuruse looduskaitsealuse salumetsa mber piiramisrngana sulgunud Jri alevik on liganud hiiest servi ja sirutanud sellesse oma knni- ja jalgrattateid ning istutanud peoplatsi. Hiie phjaosa lbib asfalttee, mida mda kihutavad igal peval sajad autod. Hiies on raiutud vsa, pletatud puid, tallatud, prgitatud ning ehitatud knniteid. Hvinud on kaunis kuldking ja pruunikas pesajuur ning oma pesapuust minema peletatud kodukakud. Aga hiis on veel alles ja valmis knetama inimest, kes tuleb avatud meele ja sdamega.
Lehmja hiietammik on ks vheseid phapaiku, mille loodust on phjalikult uuritud. Eesti loodusmuuseumi tde V kite andmetel on siin kirjeldatud 800 liiki: putukaid 426, rohttaimi 122, samblaid 67, seeni 65, linde 60, samblikke 36 ning puidpsaid 19 liiki. Kuid see pole kindlasti veel kik. Putukatest ja samblikest on kirjeldatud vaid osa ning pisiimetajate ning rohkete teoliikide kohta lhemad andmed puuduvad. Kaitsealustest taimedest kasvavad hiies orhideeline jumalakpp, krreline varjuluste, sammal kurruline tuhmik ja seen ebe-limanutt. Haruldasi liike esineb enamgi.
Koos elurikkusega on Lehmja hiide ktketud esivanemate vaimne prand. Vanad lood jutustavad, et tammik sndinud pulmalistest. Kord sattunud kaks pulmasaja (peiupoolne saajarahvas) koos oma nidadega seal kokku. Nustumata teineteisele teed andma, sajatas he poole nid teised tammedeks. Peiu ja nid seisavad siiani maantee res. Mrsja puu on aga hvinud.
Teise loo jrgi lks Lehmja misnik oma pulmarahvaga tammiku alla tantsima ning kiskus ra segavad vsud. Seepeale vihastus Taara ja muutis pulmalised tammedeks. Mis ji aga hiie rde alles. Veel 1939. aastal keelas valitseja tammikust puud raiuda, sest siis pidi karjast mni loom surema.
Kolmandas loos linud pulmarahvas Lehmja loole tantsima ja mngima. Kasvatatud ka tiritamme. hel hetkel ei saanud inimesed enam ksi maast lahti ja jnud nii, nagu keegi oli sirgelt vi kveriti , tammedena seisma. Teised knelevad, et kord suure tuisuga olevat pulmalised tammikus ra eksinud ja sajatanud end ise tammedeks.
Erinevates lugudes nimetatakse puuks muutunud nia asemel preestrit, pappi, kirikupetajat ja kerjust. Pulmalisi muudab Taara krval puudeks jumal, vanaisa, taevaisa, vlgutuli ja metsavana.

Tnapeva hiieline
Mari-Ann Remmel Lehmja tammikust
Eesti Kirjandusmuuseumis kohaprimust uuriv Mari-Ann Remmel on lapsest peale veetnud palju aega Lehmja tammikus ja teda seovad sellega perekondlikud sidemed. Sinilillede itsemise ajal jalutati seal perega sageli. Hiljem on Mari-Ann hiies kinud koos ttar Sdega.
Mari-Anni isa, kaua aega Loodusmuuseumit juhatanud Jaan Remmel hakkas seda paika juba noorukina uurima ja kaitsma. Kuid hiiest ja selle hoidmisest jutustas Mari-Annile lugusid ka vanatdi.
Kujutlesin lapsena ja kartsin tsimeeli, et puust hakkab verd voolama, kui sealt oksa murrad. Hiljem ppides ja uurides on arusaamine sellest paigast ja primusest ksnes svenenud.
Vga thtis on, mida lapsena kuuled ja tundma pid. See jb sinuga kogu eluks. Arvan, et ilma vanatdi ja isa primusjuttudeta, ilma tammikuta poleks minust folkloristi saanud. Side selle paigaga on alati olemas, isegi kui sellele ei mtle. Kirjutades phapaikadest, meenub mulle paratamatult ka Lehmja.
Mitte ksnes erilisi tundeid, vaid ka kogemusi seostub hiiega. Kord talvel Tartu bussi pealt tulles oli ilm nii tuisune, et ngin vaevu teed. Tammede varju judes meenus elavalt lugu pulmalistest, kes kunagi lumetormiga eksisid ja siin tammedeks muutusid. Hakkasin pelgama, kas saangi koju.
Tammik ja teadmine sellest on nagu ankur, mis hoiab sind. Need puud on nii vanad ja mina olen saanud koos nendega elada mingi aja. mbrus ja inimesed on muutunud palju, kuid see paik on ldiselt samaks jnud. Seal olles tunned, et oled ks lli pikas plvkondade ahelas.
Tammikust lbi jalutades korjan sealt ikka prahti les. Kuid inimeste toodud mustus pole suurim mure. Karm on vaadata, kuidas asfalt- ja asustusrngas hiit ha tihedamalt piirab. Teadmine paiga phadusest ei jua enam inimesteni.
Vga oluline on phapaikade primuse ja thtsuse selgitamine. Igaks meist peaks soovima neid paiku hoida, hoidmaks plvkondade jrjepidevust.

29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet