6/2009



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Usutlus
Urmas Tartes: Hea fotoga parandab maailma rohkem kui poliitikaga

Kigi loendamatute fotokonkursside absoluutsesse tippu kuuluva Veolia Environnement Wildlife Photographer of the Year tnavune ks vitja Urmas Tartes rgib, miks suurtel fotovistlustel ei ole juhuslikke vite.

Kuhu nd edasi, Urmas, metipp kes? hest kljest on kindlustunne, et oled maailma tipus. Varem ikka uskusid ja lootsid. Teisest kljest on nd ka kohustus sama hsti edasi tegutseda. Kindlasti tuleb hakata oma vlgasid tasuma ehk siis tegema neid asju, mida fotograafi na seni vhem olen teinud. Sa tead, et olen niteks olnud vga ettevaatlik raamatutega, sest iga asi peab omal ajal tulema. Inimene peab asjaks kps olema. Oma koduleheklg vajab thusat uuendamist. Nii et tuleb tegutseda autasu vriliselt.

Seal konkursil juhuslikke vite ei ole?
Ei. Zhriis on ainult loodusfotograafi d ja
loodusfotodega tegelejad le maailma.
Iga pildi juurde lisab autor loo, kirjeldades,
kes on pildi peal ja kuidas pilti tehti.
Konkursi algfaasis, kuhu saadeti le 43
000 pildi, neid tekste tenoliselt ei juta
lugeda, aga fi naali judnud tid arutatakse
juba vga phjalikult. Umbes 100
kuni 150 pilti juab igas kategoorias
(kategooriaid on 17 toim)
fi naali ja juhuslikke pilte
sinna ei satu. See thendab,
et see vit tstab
eneseusku tugevalt.
Kas sellel konkursil
tohib ka piltidega
mngida, niteks
kollaae teha, midagi
lisada?
Ei ole midagi lubatud,
ei panoraame ega mingit
efektittlust. Pilt peab
olema autentne ja loomulik.
Huvitav on see, et juba enne
piltide valimist teab rii
autorite nimesid pildid
pole riile anonmsed
nagu niteks meie
konkurssidel?
Kui pilte konkursile
saata, siis mingit
mrgusnade mtlemist pole. Isegi pildifailide
nimes peab olema autor nidatud.
Nad teavad ette.
Kas see ei tekita kallutatust?
Ei usu, et tekitab. Niikuinii vib teatud
fotograafi de pilte ra tunda, ilma et nime
juures oleks. Samuti pole keelatud varem
avaldatud piltide esitamine konkursile,
ehk avaldatud pildid oleksid niikuinii
teada. Nii et nime teadmine pole segav
faktor. Ksisin varem avaldamise kohta ka
helt riiliikmelt arvamust ja mulle eldi,
et on ajatuid pilte, mis mjuvad alati vrskelt,
aga on ka teisi, mis vivad jda alla
vrsketele, kuivrd need ise on vaatamise
mttes kulunud.
Ja veel midagi: sellel konkursil tleb
rii alati, miks ks vi teine pilt vitis,
mis varem avaldamise/autori teadmise
ksimuse/kallutatuse probleemi tegelikult
maha vtab. Meie konkurssidel tihtipeale
ei viitsita vite phjendada,
aga peaks. See
on vaevanudev, aga
rmiselt vajalik.
Vaataja harimise
ksimus?
Just. Sest kui pilt saab
auhinna ilma phjenduseta,
siis just tekivad
ksimused, miks
sellele siis vit? Mulle meeldis ju hoopis see teine... Ja muidugi
on fotograafide endi jaoks taoline tagasiside
rmiselt vajalik.
Kui mitme aasta passimine oli talveputukate
pildistamine?
Olen selle teemaga talveputukatega
tegelenud paar aastat. Kigepealt leidsin
putukaid kevadiselt lumelt ja arvasin
pikka aega, et putukaid talvel ei leia. Tegelikult
on pris palju liike, kelle valmikud
tegutsevad just talvel.
Paraku vib lumeputukate osas mni
aasta ka vahele jda. leeelmine talv oli
meil sisuliselt ilma lumeta ja siis 24. veebruaril
pildistades oli maa paljas ja lumekirbu
leidsin tookord hoopis kasetve
pealt.
Palju sul on n- thje kike loodusse?
Thje kike on null. Sa lootsid kuulda
muidugi, et kmnest heksa? (Naerab
kavalalt.)
Ei. Tavalisel metsaklastajal on ju kik
kigud asjaette, mtlesin hoopis, et see
on fotograafide soov alati pilti saada.
Thje kike ikkagi pole ka selles mttes.
Piltide hulk vib ainult varieeruda. Kui
oled juba mitu peva jrjest pildistanud,
siis le paari teema pevas enam ei jaksa
teha.
Kui palju Sa metsas kid?
Nii palju kui vimalik. Pole mingit kindlat
peva vi rutiini.
Kui palju fotograaf vib ldse sekkuda
loodusesse?
Sellest eriti ei rgita, et loodusfotot ilma
inimeseta tegelikult ei ole. Fotograaf on
ise mingil moel alati pildil, kas avastatav
vi mitte, see on iseksimus. Teine rmus
on ka see, et Eestis plismetsi praktiliselt
pole. Ja paljud loomad tulevad ise
inimese juurde. Kiilassilm (Looduse Aasta
Foto 2009 ks vidupiltidest toim) tuli
ju ise majja talvituma. Vtmeksimus on,
et fotograaf ei tohi vgivaldsena mbrust
kujundada, stseeni kujundada, ta peab
kituma kui looduse osa. Kui on suur tee
ja sealt lheb le mni sipelgate rada, siis
on paratamatu, et ma mnele peale astun.
Aga ma ei lhe sinna meelega trampima.
Pilditegemisel ka: kui mnda oksa painutan,
pole hullu. Vi kui pikali viskan, jb
rohtu lamamisase seda ma ei pe, ka kitsedel
jb lamamisase maha.
Aga soomusmampleid (vt augustikuu
2009 Loodussber toim) pildistades
juba pdesid: kisid nende juures tihti?
Jah, seal hakkas juba asi le piiri minema.
Kuigi kisin seente juures umbes korra
kuus, hakkasin ikkagi ngema maapinnal
oma saapajlgi, midagi sellist, mis
he kiguga ei teki. Praegugi, 2 aastat
prast pildistamist on need jljed aimatavad.
Kui loom teeb uru endale, teeb ta
loodust ka vga tugevalt oma soovi jrgi
mber. Aga soomusmamplid elavad Taevaskojas,
kus tuleb loomast hoolivamalt
kituda.
tle, kuidas meil Eestis on: kas meie
hektarite ja inimeste arv on tasakaalus
vi on meid liiga palju?
Hetkel on pris mnus.
Kui sa kisid Londonis auhinna jrel
oi, ma tahtsin sealt ra tulla. Kihvt oli
kia 2 peva, aga siis oli ka viimase piiri
peal.
Mned looduseskijad arvavad, et enamik
inimesi peaksid looduse sstmiseks
linnas psima, Sina kui Eesti TA
Looduskaitse Komisjoni esimees, tle,
mida arvata?
rme nd siin tiitlitest rgi See on see
jlgede jtmise ksimus kui panen jala
maha, jb jlg jrele, ilma pole vimalik.
Jlg peaks olema jrgmise vegetatsiooni
perioodi jooksul kadunud. Kui jlgede jtjaid
on hes kohas tuhandete kaupa, siis
jljed jvad.
Olen selle le puhtkaemuslikult jrele
melnud: nii palju kui meil on pinda
asfaldi ja linna all teed ja asustus, nii
palju peaks meil olema ka tasakaalus loodust,
kuhu inimesel asja ei ole. Looduskaitsel
on mitu tasandit, mni koht olgu
puutumatu.
Naljaga pooleks: kik krtsid ja kasiinod
viks ksida KIK-ist toetust, kujuta
ette, kui kik, kes seal istuvad, ainult looduses kiks. Aga peab olema ka alasid, kus
on vimalik kigil kia.
Kui kik eesti rahvas tahaks looduses
kia, ei mahuks ra?
Ei. Kui melda, et kik eesti elanikud tahaksid
kia looduses nii palju kui mina kin,
siis vib tekkida probleeme kll. Selleprast
eeldab asi korraldamist ja suunamist.
Organiseeritud retked nagu roheliste
rattamatkad on siis ju vga head, hiskonna
ventiilikohad?
Kindlasti. Aga et loodus hsti mjuks,
tuleb inimesel natuke ka omapi kia
ja melda, mitte ainult teiste sabas srkida.
Organiseeritud variant on hea, aga
kui ise lhed see jb rohkem meelde
ja hinge.
Sina oled selline mees, kes on omas
ringkonnas tuntud ideoloog nii loodusfoto
kui ldiselt looduse eetikaksimustes.
Sinu kest vib mida iganes
ksida, oled kindlasti kik endale selgeks
melnud siin maailmas. Kuidas
suhtud loomakaitsesse, teemasse karusnahad
ja muu selline?
Ma suhtun nii, et inimene on ka looduse
osa. Aga kui auto numbrimrgilt leian
hulka putukaid, kas ma pen? Ei pe.
Ld sse maha?
Sltub. Kui ssk on ikka vga ttu,
siis ma ln ta maha jah. Kui ma aga
teen mne ssepildi ra, see kes mul on
modelliks olnud, see ju reeglina pseb
Loomakaitsjad kui sellised pole ju
looduskaitsjad, nad lhevad teise rmusse
vlja. Tegelikult: looduskaitsjast ei
saa kunagi loomakaitsjat. Mis ei thenda,
et looduskaitsja loomadega hooletult
mber kiks. Kindlasti ei jta looduskaitsja
looma halba olukorda. Aga mrkrohelisus
vorstivabriku tapamaja ette
viskumine on ebaterve.
Aga mul on ka selline pilt, kus on peal
surnud ssk. Sa vid arvata, kes ta maha
li. (Urmase kulmud kerkivad ootusrikkalt.)
Urmas Tartes isiklikult.
Jah, iseenda ke peal. Kui seda pilti saalis
nitan, tekib teatud ratundmisreaktsioon.
Samas minu jaoks tekitab see pilt
ka kaastunnet. Aga kui ma olen svenenud
pildistamisse ja mingi ssk ikka vga
hirib Ksimus on piirides, ei pea neid
massiliselt hukkama. Aga mul on ka omad
igused enda eest seista, eks?
Sa oled hiskondlikult seismas ka teiste
eest, oled kunagi olnud isegi keskkonnaministri
kandidaat
Ei, tookord nimetati seda positsiooni
kneisikuks. Kuluaarides vidi seda
ministritoolina ksitleda.
Aga kui pakkumine oleks ige kas
lheksid poliitikasse?
Absoluutselt enam mitte. Tiesti vlistatud.
Olen saanud palju kogemusi juurde,
kujutan ette, mis moodi see elu kib. See on
tase, kus mingil hetkel peab minema oma
sdametunnistusega vastuollu eeldusel,
et sdametunnistus ldse olemas on. Vi
sind aetakse vastuollu. Teoreetiliselt viks
kaaluda poliitik olemist mingis stabiilses hiskonnas nagu Soome ja Rootsi, seal, kus
on vimalik sisuliselt asju ajada.
Aga tleme nii: arvan, et Eestis on
keskpraseid poliitikuid tunduvalt rohkem
kui vga hid loodusfotograafe. Pole
mtet pda mitut asja korraga. Ja ma ise
tean ka, kus mul on puudujgid poliitikuks
olemises, oskan neid hsti varjata ja
need ei paista vib-olla silma. Aga elus
on nii, et mingil tasandil sa juad paljude
asjadega paralleelselt tegeleda, aga
kui tahad mingisse asja svitsi minna,
vajab see tielikku thelepanu. Ma nen
seda vga selgelt, kui ma saan rahulikult
midagi kirjutada, teen seda palju paremini
kui siis, kui pean, mingi ajaakna
leidma kusagil mitmete asjade vahel.
Kui tahad hsti teha, peab olema aega ja
olema vaba muust mrast. Nii et jb ainult Rooma klubi?
Jah (naerab), ma kuulun sinna kll.
Sa oled ju maailmaparandaja? Poliitikas
saab ju midagi mjutada?
Ma arvan nii: no sa parandad hte-kahte
inimest, vid teha mne ettepaneku valitsusele,
millega arvestatakse vi mitte.
Aga kui rkida loodushoiust, tuleb aru
saada, et olles ksnes keskkonnateadlikud,
oleme ummikus. Kui hakkame tegelema
loodushariduse, loodusarmastusega, siis
tekib keskkonnateadlikkus, mitte vastupidi.
Seetttu arvan, et mu tehtud piltide
mju maailmaparandamisel on tunduvalt
suurem kui mis tahes ministrit. Pilte
vaadatakse vahetult, mingit vahendajat ei
ole vaja. Kui nitan neid pilte lasteaias vi
tiskasvanutele, nen, kuidas see mjub ja
toimib. ldiselt on selle mju kordi suurem
kui mingil kramplikul lobistamisel.
Mis pealegi kulutab iseenda nrve ja raiskab
aega. Ja tahaks ju ikka veel elada ka
ja tegemata asju teha. Ei pea kik mehed
surema enne pensioniiga.
Sinu uus loodusfotoraamat koos Arne
Aderiga, see on ks maailmaparandamise
t?
Kahtlemata. Selles raamatus on niteks ainult
hes kohas kasutatud selliseid snu nagu
Canon, Nikon, Pentax sissejuhatuses hes
lauses. Tiesti ebatavaline fi rmavaba tekst.
Loodusfoto mju on tohutu, arvan,
et hea loodusemehe jud on suurem kui
professori oma. Ja mis sa arvad, kui palju
on Fred Jssi vrreldes poliitikutega maailmale
andnud?

Urmase koolitus ja raamat
Arne Aderi ja
Urmas Tartese
sulest
on sja ilmunud
l o o d u s f o t o g r a a -
fi apik, kus petatakse
leidma foto
juurde head lugu.
Millal ja millest maksab fotot teha?
Sama petust antakse suuliselt edasi
ka meistrikursustel Viitina Loodushariduskeskuses,
Arne Aderi meistriklass
toimub 8.10. jaanuarini 2010,
Urmas Tartese oma 19.21. veebruarini
2010.
Registreerimiseks vaata: http://www.
viitinalhk.ee/koolitused.html



Usutles Helen Arusoo
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet