6/2009



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Hiina phadel mgedel nr 2

Algus Loodusesbra oktoobrinumbris.
Algselt ilmunud serbia keeles 2005. a
ajakirjas Повеља, pealkirja all На кинеским
светим горама.
Inglise keeles ilmunud autori tlkes
aastal 2009.
Inglise keelest tlkinud Tuuli Seinberg,
juuli 2009.

Kui astuda trepi lpus viimaks sisse tohutust taoistlikust vravast, tuleb ronida veel vhemalt kilomeetri jagu ja lbida mitu valetippu, et juda telisesse tippu, Nefriitkeisri (Yu-huang Si) taoistlikkusse templisse. Templi ees seisab Monument Ilma Keiser Wu Snadeta sammas (steel), mis pstitati siia 2000 aasta eest ja jeti thjaks, sest keiser otsustas, et kski heksast vlja pakutud kirjeldusest ei kndinud tema voorusteni. (Selle loo phjal viks vlja melda muistse Hiina jutu keisrist ja heksast peast ilma jnud kirjamehest!) Lhistel on teised budistlikud ja konfutsianistlikud templid ja phapaigad. Jlgin pilguga hest templist teise voogavas rahvamassis palverndureid, kes viskuvad iga nelja-viie astme tagant kpuli, lebavad pisut ties pikkuses maas, ajavad end siis psti, knnivad paar astet, lmitavad jlle, ja nii edasi. Kui pike hakkab loojuma, paistab mge ja palverndurite sdameid liigutavat suure gongi sgav ja salaprane heli (vi on see hoopis suur ilma pendlita kell, mida lakse vljastpoolt palgiga; venelased vtsid sellised psikellad kasutusele hiljem Novgorodis).

Basso profundo: buuuuuuuuum. Lhnaknlad. Tuli. Enesealandamine. Maagia. Usk. Mtted meie Hilandari kloostrist Serbias. Athose mgi Phja- Kreekas. Palve. Jeruusalemm. Viimaks olen laada ja tsirkuse kaudu judnud he Hiina pha me Jumala tipule.
Hiljem jlgisin Tiibetis palverndureid, kes lbisid lmitades mitmeid kilomeetreid, nad viskasid end noli pikali, ajasid psti, astusid paar sammu, lmitasid uuesti, ja nii kolmest Lhasat mbritsevast kontsentrilisest ringist suuremal, siis viksematel, kuni jutakse Potalasse. Olen katoliiklikus Lourdesis ja Venemaa kloostrite ees ninud, kuidas halvatud ja jalutud roomavad, lootuses oma jsemed ja tervise tagasi saada, ent need Tiibeti budistid on terved ja kadestusvrses uskumatult heas vaimses ja fsilises vormis. Nende usk on sgav. Ometi on tsi, et nende plvi kaitsevad tugevad padjad ja ksi erilised puidust lauad.

Magada.
Laupev, 24. aprill
Kirjutan hilja, Taianis. Mind ratati Shenqi Binguanis hommikul kell 4.50. Viskasin riiete peale pika raske rohelise mantli, mida talviti kannavad Hiina sdurid. Juhtkond varustas ettengelikult kik klastajad selliste mantlitega, et neil oleks soe, kui nad Tai Shani tipul pikesetusu vaatavad. Seisin kell 5.20 koos paljude teistega ja vaatasin, kuidas pike lbi udu tuseb. Olin ainus mittehiinlane. Umbes iga kahe minuti tagant oli kuulda vrinaid tekitavat ja maagilist sgavat gongiheli. Kik kohalolijad vaikisid ja mtlesid sellest, mida elu neile jrgmiseks toob.
Umbes kuus tundi hiljem jlgisid hed teised inimesed kahtlemata samuti vrinaid tekitavas vaikuses Siinai me tipus pikesetusu. Isegi nd tunnen ma liigutust ja elevust, mida tekitavad sgavad inimlikud lbielamised, kui meenutan seda pikesetusu Siinai lunapoolse tipu lhistel kiiskavalt punases krbes Moosese psa ja Pha Katariina kiriku kohal; selle Katariina, keda IV sajandil Aleksandrias rattal piinati ja kelle auks Justianus rajas VI sajandil maagilise kloostri. Isegi Ivan Julm saatis annetusi kloostrile, mille 25 allesjnud munka kuuluvad autohtoonsesse vene igeusu kirikusse.
Lhen Roosade Pilvede Printsessi (Bixia Si) taoistlikusse templisse, mis on erakordse arhitektuuriga. Seejrel klastan vikest konfutsianistlikku phamut. Inimesed palvetavad ja viskavad esivanemate auks erinevaid esemeid tohutu kolde avatud suhu, kust nilpsavad vlja metsikud tulekeeled.
Buuuuuuum. (Kaks minutit.) Buuuuuum. (Kaks minutit.) Buuuuuuum. Legendi kohaselt olevat Konfutsius selles paigas elnud: maailm on vike.
Peatun phamust allpool kuristiku kohal trooniva tohutu kaljunuki servast meeter eemal. Veedan sellel eeliskohal tkk aega, vaadeldes kauget ilu lunas, Konfutsiuse snnikoha pool. Mtlen aegajalt kuristikule, mis on nii lhedal.
Kui sammun 6000 kiviastet allapoole, kohtun taas oma eilse tuttavaga. Ta on umbes 60aastane, koguka, tugeva ja sitke keha ning tiesti valgete juustega. Tal on kenad nojooned ja intelligentsed soojad silmad. Ilmselt jumaldavad naised teda, kuigi ta paremal psel on mitu veidrat punakaslillat snnimrki nagu Gorbat ovil. Ta peab trepi krval viljatutele naistele meldud kliinikut, vabandust,nustamiskeskust.
Kui ta mind ngi, tormas tervitama ja me embasime nii tugevalt, et oleksime peaaegu tasakaalu kaotanud ja ohtlikust kivitrepist alla veerenud. Kui hakkasin sellest ehmatusest toibuma (see oli palju suurem hirm kui seista kuristiku kohal) ja tlesin viljatusravi spetsialistile hvasti, sain veelgi suurema ehmatuse osaliseks nimelt phjustas arme ta psel mingi jube ja nakkav haigus. Et end sellise lolluse eest karistada, otsustasin, et lhen tagasi ringiga, Poolel- teel-taeva-vrava (Zhongtianmen) juurest mda lnepoolset rada, arvestades samas, et see lisab mu teekonnale ei rohkem ega vhem kui seitse kilomeetrit ja 2500 (halvas korras) trepiastet. Ja hoolimata valitsevast kuumusest oli see imeline mgi, mets, ojad, ja ei kusagil hingelistki. Mingi teine sgav Hiina. Mu palverndurisau oli nii kasulik, et otsustasin selle kaasa pakkida ja laevaga koju saata

Kuu aega hiljem olen Kagu-Hiinas Sichuanis, Tiibetiga piirnevas provintsis. On palju phjusi, miks ma pean Sichuani Hiina kige huvitavamaks piirkonnaks. Arvan, et viksin siin elada vhemalt mned aastad.
Judsin Sichuani tis indu ppida tundma asju, mille kohta olen lapseplvest saati lugenud ja kuulnud. ks olulisemaid nendest on Emei mgi, Emei Shan. Palverndurid on Emeil kinud juba 1800 aastat, ilmselt seetttu, et see on India ja Tiibeti vahetus lheduses; VI sajandil mainiti seda kui hte neljast kige phamast budistlikust mest Hiinas. Tangi dnastia (618907) ajal oli Emei Shan hiina budismi (chan-budismi) keskus.

Esmaspeval, 24. mail (kirjutatud 24. ja 25. mail)
Buss on juba kolmas alates sellest, kui ma varahommikul Chengdust lahkusin, ja juht peaaegu sunnib ht umbes 16aastast tdrukut mulle nitama, kus jrgmise bussi peale minna ja kus vljuda. Knnime koos temaga 200300 meetrit lbi uskumatu rahvahulga mina, ainus eurooplane lhima 50 ruutkilomeetri peale, ja tema, kige ilusam hiinlanna, keda olen iial ninud. Thelepanu keskpunktis olen mina, ent hiinlased ei ole sellised nagu oleks sellises rahvahulgas ja krvalises, karistusohuta paigas mned teised: keegi ei solva teda ja keegi ei hvarda mind ega rita mind paljaks rvida. Otsime les mu jrgmise, neljanda bussi. Bussijuht ei suuda vastu panna ja mdab pilguga hbelikult mu saatjat ning annab meile parimad istekohad. Enne seda ajab ta karmilt ja valjult paar vaest ja vana inimest istekohtadelt minema. Kui buss vljub, tuseme me snatult ja anname istekohad tagasi. Vanad vtavad need tuimalt vastu. Ei aithhi, ei naeratust; nod on ilmetud, elu poolt muserdatud. Buss sidab umbes 30 minutit. Tdruk seisab minu ees, vga lhedal. Nen lbi ta kukla pehmete juuste selgroo keskpunktis umbes he ruutsentimeetrist ttoveeritud punast roosi
Ta vljub bussist koos minuga, kuigi pidi edasi sitma. Peaaegu kohe saabub mu viimane, viies buss. Sisenen. Ta jb maha ja lehvitab. Kristalliseerunud kaastundeliigutus. Mtlen, et kuidas tal nnestus veenda ttoveerijat nii vikest roosi tegema? Ja nii rnale, samas ligipsetavale kehaosale?
Viies buss toob mu kell 14.45 Jin Shuile (krgus 900 meetrit), kust hakkan tusma Emei Shanile 17 000 astet
Tuhande meetri krgusel on budistlik Lugematute Aastate (Wanian Si) klooster. Mul pole snu

Erinevalt Kristusest on Buddhal mitu ngu. Ja poosi. Ja taaskehastust. See toob budismi tavainimeste mitmetele elurollidele, muudatustele ning maskeeringutele lhemale. See muudab budismi vhemalt niliselt vhem suletuks.
1200 meetrit, Xi-xin. Mitte hingelistki. Tnu jumalale! Loodus on jumalik, nii roheline, nii vrske. Mnnid, bambus. Tee on kiviastmetest. Lugematud lputute astmete read. Astmed on kitsad, see pole Tai Shan. Ent need on tugevad, kivist, igikestvad. Budistlikud mungad on asised feodaalisandad, kellest kige edukamad olid Tiibeti dalailaamad. See pole mgironijate mgi, see on budistide mgi. Trepid viivad hest kloostrist teise, metipult metipule, les ja alla ega kulge mda ratsionaalset mgironijate rada, mis vonkleb me pinnavorme jlgides tippu. Ja miks peakski? Kui tasuta tjudu on klluses kes? Ja kui lnelik visa tipuihalus ei ole peamine siht?

Mis on tegelikult minu siht?
Kui hmardub, olen keset vaimustavat mrga lehestikku, udu sees. Sichuani me keskel, Kagu-Hiinas. Ihuksinda. Imeline, veider ja ldse mitte udne! Erutav! Tunnen end fsiliselt vga hsti. Ma ei vsi. Ma ei pea peatuma, et hinge tmmata, mu jalad ei valuta. Ent kui juan kell 18.40 Chu-diani, hakkab sadama. Muretsen homse ilma prast
On juba sna pime. Chu-diani templi uksed on valla. Kusagil pole hingelistki. Sisenen ja ln Serbia igeusu kombe kohaselt risti ette. Knnin hletult lbi templi ruumide. Kusagil phamu sgavuses kohtun he noore mungaga. Ta jahmub, silmad suured, hetkeks kohkunud. Ent kui ta end kogub, on ta kehastunud lahkus.
A-mi to-fo! A-mi to-fo! A-mi to-fo! Ta vaatab mulle silma, pilgus midagi, mida viks nimetada armastuseks olen veider lnelik ilmutis, kes ilmus hakul selle tohutu me ksildases nurgakeses mrjana vihmast ja udust; ta kordas snu, mis olid minu teada nnistus Buddha nimel. Teadsin, et snad prinevad Tiibeti-sanskriti Amitabast, he Buddha taaskehastuse nimest. Ja Fo on hiina keeles Buddha nimi.
Ta pakkus mulle ht ja teist, ent ma selgitasin, et pean edasi minema, kuni on veel veidigi valgust (mtlen hiljem, et ei suuda lihtsalt seda lnelikku mtlemislaadi peast vlja juurida). Laskudes trepist, et siis teisest jlle les ronida, mtlesin ma veidrale odavas lbipaistvas vihmakeebis valgele mehele, kes sadas taevast alla, et buda munga poolt nnistatud saada.
19.40, hakk ja kva vihm; juan hele tipule, 1700 meetri krgusel asuvale Hua-yan Dingile. Tean, et siin on budistlik phamu, kus on ka sngid palverndurite jaoks ja see ma ju olengi. Suures hisruumis tuuakse mulle suur kausitis kuuma vett jalgade jaoks ja viksem kauss no jaoks. Olen tnulik. Valmistatakse taldrikutis riisi, paprika ja munaga. Tee. Hiilgus. Ja siis jisesse ubrikusse, kus on raudvoodi. Olen lbimrg ja kuivatan riideid nii, kuidas suudan. Kimla on umbes 80 meetrit treppi mda allpool. See on suur ruum, mille kiviprandas on tosinajagu haisvaid auke, mida lahutavad rinnakrgused vahelatrid.

Teisipev, 25. mai (kirjutatud 15. 26. maini)
Magan nagu nott heksast kuueni, mind ratab vihm. Seda kas tilgub vi siis kallab nagu oavarrest. Nnda, on aeg kangelane olla tusen les, vtan end kokku ja ronin vihmas 3100 meetri krgusele. Mgimatkamine on lev!
Jrgneva seitsme ja poole tunni jooksul puhkan kaks korda. Esimesel korral lakkas vihm hetkeks ja ka mina peatusin. Vaikus, kui laululinnud vlja arvata. Alates hommikust pole ma kedagi ninud. Olen taas lbimrg. Selle vihma eest ei suuda mind mingid riided kaitsta. Koorin keset treppi kik riided seljast ja sorin ihualasti oma lbiligunenud seljakotis, et leida pisut kuivemat aluspesu. Seejrel istun trepile, et sa kpsist ja juustu, mille ostsin Chengdus (kus bisin viietrnihotellis!). Kpsised ja juust tiesti mitte-hiinalik kehakinnitus.
kitselt mrkan umbes sada meetrit krgemal meest, kes tuleb kiiresti trepist alla. Liiga kiiresti. Hirm, nagu seda tundis munk. Kui ta lheneb, nen, et ta on bian dan, ent tal pole koormat ja bambusridva asemel on vigas raudkang. Tean, et mul on mned asjad, mida tal pole ja mis vivad talle meeldida. Ometi nen, kui ta kuus vi seitse astet enne mind peatub, et ta ngu valgustab lahke naeratus. Noor lihtne mgede ngu. Ta istub ja pakub mulle suitsu. Ma ei vta vastu ma ei suitseta, mulle ei meeldi pettus ja ma ei taha ta vrtuslikku kaupa raisata. Pakun talle juustu ja kpsiseid. Hiinlased ei tarbi ldiselt piimatooteid, aga arvasin, et see mahe juust vib talle maitsta. Ta uurib juustutkki ja nuusutab seda hoolega. Nagu oleks teinud ka mina ja teised targad loomad. Ta vtab ampsu, see maitseb talle, ta nrib ja naeratab. Sme vaikides. Annan talle pool apelsini, ajan end psti, vtan seljakoti selga, patsutan teda mehelikult paar korda psele ja seiran silmanurgast raudkangi maas. Naeratused vahetatud, jtkan teed mkke. Kuulatan thelepanelikult, ega ta mulle jrele ei tule. Prast umbes 50 astet pran ringi. Ta istub liikumatult trepil ja vahib mest alla.
Teine peatus palju hiljem vikeses tavernis, mis ilmus trepi krvalt vlja nagu miraazh, kus sn vga vrtsikat telist Sichuani-stiilis riisi, liha, paprika ja sibulatega rooga. Ostan veel he lbipaistva vihmakeebi ja koleda lilla pikkade varrukatega pusa, mis on tehtud kige odavamast snteetikast (koos toiduga lheb kokku 3 $). Nurgas mngib keskealine naisomanik meestega tsist kaardimngu. Tegu on hasartmnguga, ja selles mttes pole hiinlastest prasemaid.
Pisut hiljem saabun Jie-yini, kuhu pseb me jalamilt 90kilomeetrist teed mda kas auto vi bussiga. kitselt muundub me haruldane ilu rahvahulkadeks, kioskiteks ja mraks. nneks on olemas lift, millega saabuvad turistid sidavad 3077 meetri krgusele Kuldsele tipule (Jin Ding). Jtkan pikpiselt trepist rhkimist ja juan sellele (vale) tipule kell kaks peval. Olen jllegi mrg, ent nnelik kuigi lbi vihma ja uduviirgude pole mitte midagi nha.
Prin, kust algab rada, mis viib Emei Shani telisele tipule, Kmne Tuhande Buddha tippu (Wan Fo Ding, 3099 meetrit). Ei saa, liiga ohtlik, vidavad mned ametiisikud, ent see pole vastus, millega ma nii kaugele tulnuna lepiks. Tean, et poliitilise nudlikkuse ja suutmatuse tttu me olemust mista rajati valetipult pris tipu alla viiv mitme kilomeetrine herpmeline raudtee (!). Et ametnikud maha rahustada, ostan vga kalli pileti (7$), ent keeldun vagunisse astumast (oleksin olnud ainus reisija) ning nuan, et mulle nidataks teed. Nad kordavad mitu korda, et teed ei ole vi et see on liiga ohtlik, ent annavad viimaks alla ja lubavad hel meeldival metsnikul mu teejuhiks hakata. Vike ja kigile kahjutu mgironimise phimtete vit brokraatia le, mis ei mista midagi, mis on oluline.
Metsnik, kelle rohelise vihmamantli seljal on kiri 403, ja mina knnime vga kiiresti, liikudes mnda aega herpmelise raudtee krval (see on enamasti meetri krgune). hel hetkel mduvad kaks omavahel hendatud tiesti thja vagunit. Seejrel liigume mda telist porist mgirada lbi kauni metsa. Pildistan he vrratu puu rnu mrgi ielehti. Pildistame metsnikuga teineteist. Juame pingutamata umbes poole tunniga paika, kus herpmeline lpeb. Rongijuhid vaatavad meid hmmeldunult. Reegleid on rikutud! Ebavajalik raudtee peaks raha tagasi teenima. Nojah
Siis ronime koos metsnikuga mda 300 laia pidulikku graniitastet tippu. Ja seal kerkib udust vlja ime: uus, justnagu sja ehitatud budistlik tempel. Uue-vana Hiina smbol. Kuna arvan, et tegu on vaid vltsi jljendiga, keeldun esmalt metsniku kutsel sisenemast. Ent ta kib peale, ta on muutunud teistsuguseks, pealekivaks inimeseks, ning me siseneme. Nagu ma arvasin, lhnab tempel vrske puidu jrele; siin pole munki, siin pole mitte midagi, ainult sadu uhiuusi tontlikult thje raamaturiiuleid.
Ent peagi prast seda hakkan vaimus hr Metsnikku tnama selle eest, et ta mu templisse ti. Mulle koidab, et tnu temale oli mul vimalus olla 21. sajandi algul budistliku templi snni juures. Loodan, et see phamu psib vhemalt tuhat aastat, mis oleks 3500 aastat prast Gautama Buddhat, Konfutsiust ja Sokratest. Ja et selle riiulid oleks vanade raamatute ja vrt tolmu all lookas
Ent metsnikul on uus llatus. Ta juhatab mu trepist les kolmandale korrusele, templi katusele. Tstan oma jala Emei Shani 17 375. astmele, kust paistab tepoolest midagi erilist. Seal ripub tohutu suur kell, mis on ilmselt sja valmistatud ja rikkalikult kaunistatud; see on le kolme meetri krgune ja selle diameeter on ehk pisut alla kahe meetri. Alaserv on umbes 50 cm prandast krgemal. Kella krval on sile umbes kahe ja poole meetrine 20 sentimeetrise diameetriga palk, mis on kahe lillakasroosasse siidi mhitud tugeva kiega les riputatud.
Metsnik silmitseb mind isalikult nagu vaadatakse last, kes ei tea, kas tohib ikka uut mnguasja puutuda. Ta naeratus julgustab. Haaran kiest, tmban palgi kellast eemale ja lasen siis lahti. Milline heli! Prast kokkuprget lhevad palk ja kell lahku ja kohtuvad siis taas, pisut leebemalt. Seda ninud, haaran ma taas palgi, aga tmban selle seekord palju kaugemale ja lasen siis kiest lahti. Seekord juab heli Jumalani ja seda kuuldakse poolel mel. Haaran kohe palgist mlema kega kinni ega lase sel enam kella vastu prkuda.
Ja nnda helistasin ma hel Hiina kige phamal ja krgemal budistlikul mel Pha Kolmainsuse auks kolm korda kella.



Vladimir J. Koneni
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet