6/2009



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Usutlus
Inga ja Urmasega metsas

ehk lumeputukaid pildistamas ja kuidas meil ei nnestunud leida lumekirpu

Sammume paika, kus oleks vinud
sndida kuulus vidufoto
lumekirbust kui Urmas poleks
teadnud, et 24. veebruaril on
Taevaskoda lerahvastatud ja poleks
sitnud hoopis Vilbaste allikatele. Aga
et Taevaskoja majesteetlik mbrus on
Urmase ks lemmikpildistamiskoht, on
tillu lumekirbu foto idee kpsenud siin.
Suur on aidanud mrgata pisikest.

Vljas pilvitab, on soojapoolne paarikraadine
ilm nagu novembri keskel
meie maal ikka. Taevaskoja vgevad kaljud
juba paistavad, kui juame Emaltte
mustava koopasuu ette madalale sillale.
Inga kummardab sillalaudu uurima ja
leiab momentaalselt mingid tagasihoidlikku
vrvi putukad, paaripidi koos. Hm,
huvitav, et ehmestiivalised nii hilja paarituvad,
mtiskleb Urmas. Inga mrkab
teisigi pisioleseid, Ingal on kohe silma
putukatele. Eks Inga ongi see, kes neid
leiab, muigab Urmas. Ka vidupildi tegemisel
oli abikaasa abiks ja lasi muudkui
vlgul plksida. Mulle nii vga meeldib,
kui nad (ttred vi naine toim) minuga
pildistamas kaasas on, eriti Inga, kostab
Urmas. Suurtel staarfotograafidel on
ka alati abilised hes. Nemad lhevad
tihti vga suure meeskonnaga vlja, teab
Urmas. Ma Londonis ngin neid. Niteks
National Geographicu fotograafid
on tihti ajakirjandusliku taustaga, nende
loodusteadmised mdukad, seetttu on
neil ka loodusetundjatest assistente tarvis.
Muidugi, nende loomade-lindude juures,
kes inimtegevusest hiruvad, peab olema
ksi. Putukamaailmaga on vastupidi sul
on vga sageli vaja abivahendeid, siis on
hea, kui keegi aitab. Kasvi nende tppide
lume pealt otsimisega. Hakkad he
tegelasega jndama, ja siis eldakse: ne,
tule nd hoopis siia.
Urmas surub mtsi sgavamale krvadele
ja sammub Devoni punase-triibulise liivakiviseina poole, mille nsustes helgib
midagi metallilikelist. Teeknlad.
Siia armastatakse neid panna, et koobast
ilusamaks teha, mainib Urmas. Aga see
vib varingu phjustada, juba ks oligi. Ei
teata, et knlatuli ja knaldele naruste
uuristamine lhub seina.
Seina juures pildistamine aga ei hiri
kedagi, siin on tegelikult ks parimaid
kohti putukate mrkamiseks klmal ajal.
Kui satute sinnakanti jalutama, minge tingimata
vaatama! Meie leiame kohe peotie
koibiku noorloomi, kes on oma pikad
jalad vlja sirutanud ja passivad peremeheliku
olekuga liivakivi astangul ksteise
krval. Urmas vtab fotoaparaadi vlja.
No midagi siit ikka saab, tead, ma teen
siit ikka pildi ra, tleb ta Ingale. Inga
toob mustajalgse statiivi ja Urmas hakkab
jndama.
Miks nad kogunevad liivakiviseinale,
need mblikulaadsed? Sama ksin hiljem
lumekuhila juures, mis nagu jmgi
ksinda krgub keset lagendikku vist
laste tehtud lumememmest sulanud pall.
Muidu on mbrus rohekas-pruun, maa
on paljas. Inga on lumepalli tipult leidnud
paari minutiga seitse liiki putukaid. Allakirjutanu
ei ninud htegi, esmapilgul!
(Ne, siin knnib ka keegi krbse moodi,
nendib Inga Urmasele le palli koogutades.)
Hmmastus putukate rohkusest
tekitab uue ksimuse: no miks need putukad
on kik lume peal, siin ju klmem kui
rohul, mis laiub mberringi ja on lumevaba?
Urmas muigab: Kige pnevamad
ksimused
on
n e e d ,
m i l l e l e
pole vastust,
kigele
ei saagi vastust.
Aga klm neil
pole, neil pole
sellist mistet.
Lumekirp
tegutseb aastaringselt,
sa on
tal kogu aeg. Me lihtsalt
ei ne teda muul ajal kui
lumel, kus valge taust toob pisikesed
lumeputukad esile. Kui aga vastuseta
ksimusi poleks Urmas ei juurdle
pikalt selle le, miks putukad ikkagi
krgele lumekuhila otsa ronivad, vaid
stib aparaati.
Ta valib pildistamiseks vlja he
ehmestiivalise, kes knnib kige krgemal.
No, tule roni nd siia lespoole,
utsitab Urmas putukat sbralikult nagu
karjalooma. No tule-tule, ai, ra lks,
nd peab ootama, kui ta lespoole
lheb.
Lumekirpu me ei leiagi, ehkki viibime
metsas mitu tundi. Urmas teeb rahulikult
pilte. Meie jalutame. On hea ja vaikne.
Oleme ju muistses hiiekohas. Vahepeal
tuletab Inga Urmasele meelde, et too vaataks
teist lumekuhilat ka. Aga Urmas kkitab
ainult seal ja kokkuvttes teeb ehk paar
klpsu prast pikka sttimist. Vidupildi
tegemine lumekirbust kis samuti, etteplaneeritult,
tulemust taotledes.
Urmas teadis,
milline on piisavalt klm
ilm, et tekiks ilus lumehelves
ja piisavalt soe, et
putukas vlja tuleks. Siis
oli vaja oodata, kuni 24. veebruaril 2009
selline ilm tuligi.
Inga tassis ka tookord kolmjalga. Ned
ju, ma ei kurna teda, naerab Urmas tagasiteel,
hoopis minu kott on 20 kilo raske,
temal on ainult statiiv.
Inga naeratab ja pakub auto juures
meile termosest saialilleteed meega. Siia
tuleme loomulikult tagasi.



Helen Arusoo, Mats Kangur
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet