6/2009



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

58. laiuskraadil: Luua-Visusti
58. laiuskraadil: LuuaVisusti

Juame pikesetusul Luuale ja neme koidikupunase taeva taustal imelikke pikki kuuski justkui viibiksime taigas. Siis taipame - need ei olegi kuused, vaid krged siberi nulud, rahvakeeli misanulgudeks htud. Nulud on kaitse all, sest seda on kogu Luua misapark (alates 1959. aastast), kust sel phapevahommikul teise kaitsealuse puistu Palamuse kirikupargi poole (kaitse all alates 1968. aastast) teele lheme.
Kui peaks elama Palamusel, rkama seal igal hommikul hes vikeses kollases viilkatusega majas, vaatama kgiaknast Pha Bartholomeuse kirikut, Amme jge ja vana kihelkonnakoolimaja, kllap tuleks siis igahel phe mte asutada firma Nostalgiareisid.
Millega Nostalgiareisid tegeleks? Enesestmistetavalt paks ta ligata profiiti Oskar Lutsu tegelaskujusid tnapeva Palamusel taaselustades. Niteks vtaks ta igal suvel ette Tootsi ja Teele mngupulmade korraldamise, millele eelneksid tegelaskujude valimised pstolilaskmise, kandlemngu ja nitliku uppuja pstmisega Amme jest. Sealkohal sekkubki looduskaitse ning tleb kaitse-eeskirja abil, et rohkem kui 50 osavtjaga rituse korraldamiseks kirikupargis peab olema luba.
Ja kui koguduse liikmed kskord pargis prast rehitsemist lehehunniku plema stasid, sai kirikupetaja Jaan Nuga Jgeva ametnike kest noomida seadus piirab ka tuletegemist.

ks looduse hingamine
petaja Jaan Nuga jaoks ei ole phapeva hommikul kell 11 teenistust alustades kirikut mbritsev park kigi oma vanade puude ja lindudega kll mingiks koormaks vastupidi, see on temale kik ks looduse hingamine. Pigem harva kui pargiga muret on.
Kui 2001.2002. kiriku katust vahetati, hiris see ht nahkhiirt, kuid kllap loomake leidis endale uue suikumispaiga.
Pargi tiivuliste asukate elu kgipoolega puutus petaja lhemalt kokku siis, kui soojustas krkambri lage. Selgus, et suluspesitsejad linnud hakid olid endale hea koha peale toeka korteri sisse seadnud. Sodi sai kaks siduauto jrelkrutit minema sidutada.
Ja need knnivaresed, kelle pesad kui nialuuad sgisesel raagus ajal puuvrades turritavad! See oli enne petaja Jaan Nuga aega, kui pritsimehed aleviku elu oma kraaksumisega hirivate lindude vastu otsernnakule lksid. Nad lasid varesepesi veejoaga alla.
Aasta otsa olid kik Palamuse punased autod tis tehtud, vahendab petaja vareselahingu tagajrgi, jttes targu tlemata, kui kergelt vi raskelt lks lejnud autodel.
Pool tundi enne teenistuse algust saabuvad phakotta kolm kirikuvanemat Valdur, Adu ja Meelis nende kohuseks on la ka kella. Selgub, et seda ei toimeta nad mitte tornist (kik, mis sinna viib, on ige ahtake ja tolmune), vaid pika nri abil alt kirikusaalist.
Kevade filmis li Lible Torma kiriku kella, selgitab Jaan Nuga. Palamuse torni poleks ta koos fi lmimeestega ra mahtunud.
Kirikupargis ei kasva mitte ainult igivanad puud, seal hingab ka pooleteise meetri pikkune pramiidtamm, mille kogudus istutas, thistamaks Palamuse esmamainimise 775. aastapeva.

Dialoog kodukakuga
Radivere, Kolga, Kaname le nende kolme metsase voore sammume Kaareperre, kus meid sealse kiriku aias ootab pensioniplve pidav ajaloopetaja ja koduloohuviline Helma Kaeval. Teed Palamuse ja Kaarepere vahel kutsutakse Armastuse Teeks, kneleb ta. Sest see tee on looduse poolest vga ilus ja lheb lbi kolme Kalevipoja voore.
Kui Eesti ornitoloogiahing kuulutas 2009. aasta linnuks kodukaku ja algatas folkloorikogumise selle kulli kohta, haaras hrjal sarvist ka proua Kaeval tal on kodukaku kohta knelda mitu lugu.
Just oma kodulhedases Kaarepere Suzdali Vaga Evfi mi ja Egiptuse Vaga Maria kiriku aias on ta seda kolmanda kaitsekategooria alust liiki kohanud.
See oli 45 aastat tagasi, kui koolipoisid tulid minu juurde, kakupoeg sles, jutustab Helga Kaeval. Mis saab? Koos mindi kirikuaeda ja otsiti les pesapuu, ks poistest upitas teist ja kakupall veeres peost pessa tagasi.
Nd pole Kaareperes enam kooli, ja ka kunagine pesapuu on mber kukkunud, kuid proua Kaeval on veendunud, et kodukakk pesitseb kirikuaias edasi. Ta kuulis lindu sealt hdmas ka mdunud kevadel. Mitte ainult ei kuulnud, vaid tegi ka vastu hlt. Seepeale lendas kakk (nii kirjeldab Helma Kaeval) vastuhuikaja aeda, istus ebatsuuga otsa ja paistis kaunis pahasena.

Keldri kaunid asukad
Helma Kaeval juhatab meid klavaheteele, mis viib meid jrgmise eesmrgi Visusti misa suunas (Otseteed on olemas!), mda Arukla voorest, millele kljele 1969. aastal rajati laut (Rahvas oli vastu voore peale ei tohi farmi teha, sest virts vajub taludele kaela.). Samal voorel kasvab ka Reiljani kuusikuks htud metsatukk, istutatud 1970. aastatel toona Kaareperes ttanud praeguse poliitiku Villu Reiljani eestvttel ja koolirahva kaasabil. Kuusik pole kll kaitse all, aga Helma Kaevali snul on Villul hea meel, et temast siiakanti midagi maha ji.
Muiste olidki voored kaetud metsaga, teab eakas petaja, sest tema hoolealusesse Kassinurme klamuuseumi on judnud kangaspuud, mis primuse jrgi kunagi tehtud samal voorel kasvanud kuuskedest.
Visusti misa keldrites loodame nha talvituvaid phjanahkhiiri. Kunagi von Oettingeni perele kuulunud mis seisis pikka aega thi, nd toimetavad seal uute omanike hoolsad ked, kuid mni mulk, kustkaudu nahkhiired viks keldrisse pugeda, veel leidub.
Vimalikke talvitujaid saabub mrama asjatundja, Luua metsanduskooli petaja Vello Keppart, kott taskulampidega keotsas. Esimesest keldrist leiame kolme liiki liblikaid ja sski. Siis jalutame lbi Visusti pargi, mda rekordkrgusega elupuudest, teise hoone juurde. Selle kelder tundub eriti paljulubav, ja kui Vello Keppart kedagi valgusvihku sattunut kiidab, mtlemegi juba nahkhiirtest.
Siiski on need liblikad paakspuuvaksikud ja keldrilased, juba kevadet ootamas. Vaadake, kui ilusad! kneleb Vello Keppart. Tavalised keldriloomad, keda keldrites sna sageli leidub.
Tagasisidul 23 630 sammu pika pevaretke alguspaika Luuale nitab Vello Keppart kolme vana paksu krget mndi hes talumetsas ja mrgib: Rkisin perenaisele, et need viks kaitse alla vtta, aga tema tles, et pole vaja. Need olevat kodumnnid, kelle jrgi on kodutee leitud, keda on plvest plve hoitud.

Looduskaitseveerg Hakatuseks ks vrdlus.
1938. aastal mrkis professor Teodor Lippmaa, et Eesti looduskaitse on pris edukas. Oli loodud 8 looduskaitseala, kaitse all olid 26 haruldast taimeliiki, 107 rndrahnu, 111 plispuud jne. Nd on 70 aastat mdunud ja uhkeldame, osaliselt igusega, et meil on 395 kaitseala, 343 hoiuala, 5 rahvusparki, 548 kaitstavat parki ja puistut jne. Eesti territooriumist on 1618 protsenti kaitse all. Hmmastavalt suured ja rmustavad arvud. Paraku jrgnevad agad... Nimelt on kaitse- ja hoiualad, mida meil leidub kmnete ja sadade viisi, valdavalt nominaalsed. Nende alade arv, mida edasi uuritakse, on kmes. Enamik on nimetatud ja sinna paika jetud. Neid alasid, nende dnaamikat, inimmju ei ole edasi uuritud. See on suurim viga. Nimetame kaitsealasid, kuid kaitsekorralduskavade tegemine venib pikki aastaid. See on viksem viga, kuid siiski viga. Kaitsekorralduskavad on ju dokumendid, mille alusel need alad hakkavad tegutsema. Tuleb rohkem vrvata appi loodushuvilisi tudengeid. Kaitsealade jrelevalve on nrk. Kontrolli (vlja arvatud metsades) vi jrelevalvet ei toimetata. Me ei tea, mis looduskaitsealadel toimub. Ma ei tea, miks, aga on pidevalt vaikitud thtsast kaitsekategooriast biosfrikaitsealast. Seda on tunnustanud UNESCO. Meie ametnikkond ilmselt ei tunne aga biosfrikaitseala rahvusvahelist olemust, on suhtunud sellesse kui mittenimetamisvrsesse ja selle vimalused kasutamata jtnud. Ainult Hiiumaal on rhm inimesi, kes tegelevad Toomas Kokovkini eestvedamisel sealse biosfrikaitsealaga. Oleme phendunud olemasolevatele vi loodavatele kaitsealadele, aga minu meelest peaks phimtteliselt kogu Eesti olema kaitse all. Vi nimetame seda siis jrelevalveks. Ka eramaadel peab see olema, inimene peab hoolt kandma oma metsa vi mere, kikide kossteemide eest. Peab silma peal hoidma.



Juhani Pttsepp
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet