6/2009



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Raamaturott
Soovitan raamatut - Ka krokodillil on spru

Igor Akimukin
Vene keelest tlkinud Linda Poots
Kirjastus Valgus, 1969
Avastasin selle raamatu oma kooli bioloogiakabineti raamatukapist siis, kui esimest aastat petaja olin.
Suve hakul, kui koolitunnid lbi, on sahtlite ja kappide suurkorrastamise aeg. Nii sattuski jlle nppu nimetatud raamat. Mtlesin, et uurin seda phjalikumalt. Eelkige ikka selleks, et tundidesse atraktiivseid niteid leida.
Nd olengi pea igal aastal raamatut kasutanud kaheksanda klassi tundides siis, kui teema on meriroosid vi erakvhid. Ka krokodillil on spru rgib nimelt ka merirooside ja erakvhkide sprusest.
Raamatu eesti keeles ilmumise ajast on mdas nelikmmend aastat. Paljud teadmised on mber hinnatud, aga ikkagi arvan, et raamatus leidub vga ilmekaid niteid selle kohta, kui otstarbekalt toimib loodus.
Tnavusel Darwini-aastal lugesin ja kuulasin palju evolutsiooni kohta. Teiste jutte kuulates ja natuke ise arutledes hakkas mind painama mte, et mitte ainult konkurents, vaid ka koost on elusas looduses edasiviiv jud. Tegelikkus pakub meile ju mlemaid kllaga, nii vitlust kui vastastikust abistamist. Raamatus on kaks osa: esimene tutvustab smbioosi kige mitmekesisemaid ilminguid, teises rgitakse loomade omavahelise suhtlemise viisidest, ilma milleta ei saakski teha koostd.
Mul ei ole plaanis hakata siin teksti mber jutustama, aga mned nited, mis eriti efektsed tundusid, siiski tooksin: amuuri jrvekarp kristaaria ja jgedes elav kala mrukas aitavad teineteisel oma jrglased suureks kasvatada. Hea nide selle kohta, et karbidki pole looduses vaid rasmiseks.
Rneskarp saavutab oma hiiglaslikud mtmed tnu temaga koos elavatele vetikatele. Roheliste lihakrbeste vastsetel on kooselu nende sooltorus elavate bakteritega. Lihakrbestel on suureprane vime anda neid baktereid edasi plvest plve. Kuidas suudab kasekeerukrsakas kaselehe niimoodi torusse keerata, et see enam lahti ei rullu. Kolme erineva organismi kooselu hea nide on puu, puuvaablaste ja seente salasuhe.
Iga raamatu saab lugeja jagada endale meeleprasteks osadeks. Lugemise kigus tabasin end sageli mttelt, et peaksin kskord raamatut lugema nii, et keskenduksin vaid sellele, mida autor sipelgate kohta on kirjutanud. Ja siis oleks see jutt sipelgate ja seente, sipelgate ja mitmesuguste putukate, eri liiki sipelgate, taimede ja sipelgate kooselust, aga ka sellest, kuidas sipelgad omavahel suhtlevad.
Raamat pakub toredaid ja hmmastavaid niteid ka loomade omavahelise suhtlemise kohta emotsioonide, tantsu-, poosi-, lhna-, heli-, vrvi-, valguse, puute- ja andmiskeeles.
Me teame, et mesilased annavad infot toiduallika kohta edasi tantsuga. Aga tantsivad ka sipelgad, skorpionid, mblikud. Liblikate kaunil lennul lilleite kohal on oma kindel eesmrk. Ssed lihtsalt ei tiirle parvedena meie mber, vaid vahetavad olulist informatsiooni. Tantsivaid linde oleme vhemalt filmides ninud, aga et liigutustega edastavad teavet ka kalad ja maod, vib olla llatus.
Teame ju, et metssead keerutavad oma saba, aga kui kult saba psti tstab, on hdaoht lhedal.
Kodupaiga veekogu lhedal on vimalik ikka sinikaelte tegevust jlgida. Olen minagi vaadelnud, kuidas isane emase juurest teise isase ra ajab, aga nd lhen otsima seda, et emane selleks isasele ksu annab.
Kas oleme melnud sellele, missugune lhnademaailm meie mber tegelikult valitseb? Paraku ei tunne me loomade neid lhnu, mis nende endi jaoks oluline informatsioon on. Vi ongi hea, et ei tunne? Niisamuti ei kuule me kiki neid helisid, mida nii hk kui vesi tis on. Ka helide ja nende kasutamise kohta loomariigis on hid raamatus niteid.
Selle raamatu kaante vahelt leiab ka kauni loo kaheksajalgade armumngust, saab teada, miks hobused ksteist hellalt hammastega nksavad ning kuidas on omavahel seotud vanatdrukud ja lambalihakotletid.



Edith Maasik, Kohila gmnaasiumi bioloogiapetaja
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet