4/2002



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

VESTLUSRING
Maailm pole mustvalge

Viimase aasta jooksul on Taani professor ja endine Greenpeacei liige Bjrn Lomborg
roheliste seas tekitanud paksu pahameelt oma teosega Skeptiline keskkonnakaitsja (Sceptical Enviromentalist),milles ta provokatsiooniliselt kinnitab, et asjad keskkonnas pole ldse nii halvasti kui teadlased seda paista lasevad ja et rahvast
aetakse ilmaaegu paanikasse. Lomborgi snul lhevad asjad maailmas hoopiski paremaks. Erosiooniprobleemid on suuresti liialdatud,
Kyoto kliimalepingut pole vaja, raha saab tema
snul mrksa paremini kasutada kui globaalset soojenemist kalli raha eest takistada pdes need on Lomborgi vited. Rohelisi on Lomborgi jutt les rritanud, nad on asunud omakorda teda sdistama maailma olukorrast vale pildi
maalimises. Lihtne lugeja ei saa aga midagi aru. Kus on siis tde? Kas maailmas lhevad
asjad halvemaks vi hoopiski paremaks, nagu
Lomborg vidab?

Loodus: Lomborg vidab, et statistika jrgi lheb enamus asju paremaks, ta tleb, et tnapeval sureb protsentuaalselt vhem
inimesi nlga, eluiga on pikenenud, rohkematel on joogivett. Mni asi on tema snul paranenud kas vi 0,1 protsendi vrra, mni jlle ebaolulisel mral kehvemaks linud. Ta testab,et roheliste jutt metsade hvimisest on vale, tegelikult on viimase aasta jooksul vhenenud metsade hulk alla he protsendi.

RAIVO VILU:
Tema toodud nited vivad tesed olla, aga Lomborg teeb samasuguse vea, kui need, keda ta kritiseerib philiselt
kolme organisatsiooni, Greenpeacei, Worldwatch Institutei ja World Wide Fund for Naturet (WWF) , otsib htesid esinduslikke
ja representatiivseid numbreid, mis iseloomustavad kige paremini kogu maakera olukorda. Niisuguseid ei ole olemas,
maakera on tegelikult ju nii suur ja mitmekesine. Lomborg tleb, et asjad on philiselt korras. Nagu veeprobleem. Tepoolest, meil eriti veepuudust ei ole, aga on tiesti selge, et Iisraelis
ja teisteski riikides on selge veepuudus, seetttu tuleks statistiliste keskmiste numbrite krvale ikkagi tuua vga konkreetne
ksitlus. Tema ei too.
TOOMAS TRAPIDO: Selles suhtes on see vga kasulik raamat, et paneb raudselt mtlema. Mina loen tavaliselt Greenpeacei vi WWF-i materjale, aga siin kodanik nitab oma vaatenurgast,
kuidas probleeme on nende poolt paisutatud. Jreldus minu jaoks on, et ta te olemuse tunduvalt hgustab. Sunnib arvama,
et kui keskkonna organisatsioonid hdaldavad metsade hvimise prast, Lomborg oma statistikaga aga testab, et asjad pole
hullemaks linud siis mlemad jreldused on mttetud ja suhtelised mlemad. Targem on ldise statistikaga mitte tegelda,
vaid konkreetsete proleemidega konkreetses kohas. Drastilisemaid niteid, mis Lomborg toob, on see, et ta testab, kust on liikvele linud huumuse ammendumise arvandmed.
Rohelised tstsid kisa, et varsti USA-s ja Hiinas enam midagi ei kasva. Lomborg testas, et nende andmed on saadud heainsama katse phjal ning mis tehtud vaid kmnendikul
hektaril Belgias. Sealt saadud arve on kasutatud ldistamiseks. Katse autorid kll hoiatasid, et ldistada ei tohi, aga ometi on
see arv maailmas kiku linud ning kik vidavad, et selle he katse phjal huumus kaob.

Loodus: Samas on huumuseprobleem mnes konkreetses kohas olemas. Rgime statistikast. Kas Lomborg on aus inimene ega ta ei vltsi oma andmeid?
RAIVO VILU:
Ma arvan, et ei vltsi. Selle raamatu suur pluss on see, et ta on teliselt interdistsiplinaarne,seal on mrkusi ja viiteid pea veerand raamatu mahust. Sinna on koondatud vga hea andmestik ja ritatud
krvuti panna kik, mis kttesaadav. Seda ei ole minu teada heski teises vljaandes tehtud.
Lomborg tunnistab ka, et on probleeme, aga lahendusi ei paku, ta jb vga ldiseks ja vldib konkreetseid porbleemiksitlusi.

TOOMAS TRAPIDO: Siiski hmmastab,
mismoodi ta rndab roheliste organisatsioone. See tekitab tunde, et pada simab katelt rohelised Lomborgi ju ka.
RAIVO VILU: Lomborg asetas n- tumerohelise mtteviisi krvuti optimistlikega, teistsuguste
andmetega, mis on samuti olemas. Selgus aga, et tumerohelised on vga parteiliselt mtlevad
inimesed, neile lihtsalt niisugune asi ei sobinud, et andmed leldse kahtluse alla pandi. Seda enam oli rohelistel raske
kriitikat kuulda, et Lomborg oli enne Greenpeacei liige. Tema teravdatud poleemiline kirjeldus ja ksitlus tuli ilmselt sellest, et ta pettus nende mtteviisis.
Ja prdus 180 kraadi vastassuunda.

Mulle nib, et Lomborgil puudub lhedusetunne loodusega, ta opereerib ainult oma teadmiste ja vimetega.
TOOMAS TRAPIDO: Mulle tundub, et Greenpeacei ja roheliste organisatsioonide inimestel minul
samuti on asi alguse saanud tundest. Et elame maailmas, kus peale meie eksisteerib veel
teisi liike ning kui neme, et nad on hvimas, tekib tahtmine neid kaitsta. Alles siis jutakse ka organisatsioonideni ja globaalsete
videteni. Lomborgil on asjad teistpidi.

Loodus: sja on ilmunud ka ks teine raamat Laulujooned, milles autor Bruce Chatwin rgib sellest, kuidas Austraalia
pliselanikud laulavad endale maa omaks. See on teine suhtumine, mitte see, kui sa arvad,
et igal paigal on oma laul. Meenutab eesti regilaulu miks eestlased tulevad kokku? Ikka
selleks, et maa omaks laulda. Ka Lester Brown ja World Watch Institutei tegemised tunduvad
olevat sdamlikud.
TOOMAS TRAPIDO:
Ka Lester Browni ja WWF-i tegemised on tundest alguse saanud. Inimesed jagunevad tulevikus
tenoliselt kaheks: osa on teadusekesksemad,
osa aga laulujoone-rahvas. Ise kuulun ka viimaste hulka. Nemad mistavad maad masinate abita, vahendajaks on aga hoopis laul. Nimetatagu seda mtteviisi Shamanismiks.
Selline mtteviis vtab vhem energiat, kulutab vhem,selle lalhoidmiseks pole vaja tuumajaamu ehitada.

Loodus: Toomas, mida Taani rohelised arvad Lomborgist?

TOOMAS TRAPIDO:
Taani spradega oleme seda asja arutanud, et nendele on viimase aja sndmused tielikuks shokiks heks osaks
on sellest Lomborg. Kigepealt valitsuse vahetus, mille tttu keerati kinni keskkonnaabi kraanid Ida-Euroopasse.

Ning Lomborg sai uue parempoolse valitsuse mandaadiga Taanis keskkonnainstituudi juhiks, mis thendab, et tema on keskkonnaasjade
ideoloog Taanis. Nd voolab lbi tema igasugune keskkonnabi.

Loodus: Aga kui ta vidab, et keskkonnal pole midagi viga, mis ta siis seal keskkonnainstituudis teeb?

TOOMAS TRAPIDO:
Vtab rahasid maha, tema asi on elda, et kik on hsti. Lomborgil on selle juures tiesti selge poliitiline huvi need on poliitilised otsused, et kui
palju raha me paneme keskkonnahoidu.
Kui nd selgub, et keskkonnas on asjad palju paremad kui arvasime, siis saab ju raha paigutada rohkem mujale haridusse,
meditsiini, majandusse. Lomborg on oma ksitlustes vga inimese keskne.

RAIVO VILU: Kigepealt vtsid
nad Taanis tuulegeneraatori pargi plaanist maha. Siis thistati llepurkide turustamise
keeld.
TOOMAS TRAPIDO: Taani valitsus on nd vhendanud tulumaksu,
ning keskkonnaorganisatsioonid, kes on sellest sltunud, on sunnitud uksi kinni panema.

Loodus: Milline on Lomborgi
raamatu mju Eestis?
TOOMAS TRAPIDO:
Mis Eestisse puutub, siis vib julgelt vita, et tnu Lomborgile ja Taani uuele
valitsusele jb Eestisse mnikmmend miljonit krooni aastas keskkonnaabi tulemata, sest
Ida-Euroopasse Taani enam keskkonnaabi ei saada. Teiseks saavad need, kes enne Lomborgi moodi arvasid, judu juurde. Inimesed
saavad rohelistele vastu vaieldes elda, et lugege Lomborgi raamatut, seal on kik kirjas. Nagu osa roheliste viteid, levivad
ka Lomborgi jutud, et kik lheb paremaks, liialdatult massidesse.
RAIVO VILU: Arvestades mnede Eestis keskkonnaprolbeemidega
tegelejate pealiskaudsust, on neile see raamat tpselt hea seda telliskivi kasutatakse pheandmiseks. Niteks, kui eelmise aasta
teisel poolel vhemalt avalikult ei hurjutatud selle eest, et sa rkisid Kyoto protokollist ja CO2 probleemidest ja kliima soojenemisest,
siis praegu on asutud avalikult seda tegema, et kuidas saab inimesi lollitada ja neile stressi tekitada! Kui uurida thelepanelikult
projekti Sstev Eesti 21, mis ametliku strateegia jrgi paneb paika arengukava
30 aastaks, siis seal edakse sulaselgelt vlja, et osa teadlasi, kes tlevad, et maailmas eksisteerib keskkonna probleeme, on
langenud populismi.

Loodus: Kas Lomborgi on rahastanud mingi seltskond?
TOOMAS TRAPIDO:
Paradoks on selles, et teda rahastas tenoliselt Taani eelmine valitsus, mis oli rohelisemaid maailmas.
RAIVO VILU: Ma ei otsiks selle taga kellegi karvast ktt. Arvan, et Lomborg sattus lugema raamatupoes Simoni artiklit, kes vidab, et maailmas on asjad hsti, ning see tundus talle vljakutsena ja ta hakkas asja ise edasi uurima. Sellest sndis artiklite sari ning hiljem see raamat.
TOOMAS TRAPIDO: Arvan, et keegi otseselt ei rahastanud. See teos on saavutanud selleks liiga suure
klapinna. Vrdlusena vib tuua, et suured nafta- ja autofirmad panid kokku projekti Global Climate Condition, palkasid
vinged teadlased, et kasvuhooneprobleemidele
vastu vaielda.
Sinna maeti miljoneid dollareid, aga see projekt on sisuliselt
laiali linud kunstlikult on raske selliseid asju tekitada, sellist mju saavutada.

Loodus: On see raamat liiga globaalne, vib petab ta ka meile midagi?
RAIVO VILU:
petab seda, et ei tasu vga parteiliseks minna. Lomborgi enda parteilisus hoiatab selle eest. Maailm pole nii lihtne, nagu ta ritab statistiliste andmetega testada. Tuleb ritada vaadata alansseeritumat
maailma.



Loodus
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet