3/2010



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Loodusuurija
Sstrapsa lugu

Sstrad on kllap meie marjaaedade kige levinumad ja kllap ka kige armastatumad marjapsad. Kes meist ei mleta naudingut, kui psalt nopitud pikesesoe marjakobar suhu thjaks tmmata. Olgu selleks punaste sstarde karge hapukas vi mustade sstarde tummine magus maitse kpseid marju kandva sstrapsa juurest ei suuda niipea lahkuda ei tiskasvanu ega laps. Ja ega sstardel vaid marjad naudingut paku mustsstra lehtedest tehtud tee kuulub rohutee-lembese inimese suvemensse sama loomulikult kui sgisesed marjad.

Loomulikult pole inimesed ainsad, kes
sstrapsastest lugu peavad. Kusjuures
enamik sstrapsaste klalisi polegi mitte
niivrd marjahuvilised. Otse loomulikult
on suur hulk sstral peatuvaid mutukaid
selliseid, kes marjapsal vaid hetkeks
puhkama jvad, et siis kiiresti edasi toimetada.
Nii vib sstra okstel ja lehtedel
maanduda nii liblikaid kui ka linde, kellel
psa suhtes otsene huvi puudub.

Marjapsa korrusmaja keda neme suve jooksul?

Paljude loomade jaoks vib sstrapsas olla lausa elupaik. Osa leiab psalehtedes parajat viluvarju krvetava pikese eest. Jtkub ka neid, kes marjade asemel hoopis lehti vi varsi nrima asuvad. Selliste leidmisel muutuvad aiapidajad kurvaks.
Elu sstrapsastel algab kevadel ja kestab sgiseni. Talvel on sstrapsa mber vaikus, kui psa taga hangesid lkkav tuulevihin vlja arvata.

Kohtumispaik: ied
Kevadiseks kohtumispaigaks sstardel on eelkige kobarates kasvavad ied. Nad on vlimuselt vrdlemisi tagasihoidlikud ja vhese lhnaga. Kllap seetttu on enamikel sstardel vlja kujunenud isetolmlemisvime kui ka putukad isi les ei leia, ei j marjad saamata. Sellegipoolest rmustavad itel ukerdavad putukad nii psast kui ka marjakasvatajaid risttolmlemine on jrglaste eluju eelduseks ja saagikuski on putukate abi saanud psastel suurem kui isetolmlejatel. Kuivrd ied on tillukesed, siis philise t teevad ra viksemat sorti kahetiivalised sirelased. Vahel vib sstraitele maanduda ka meemesilasi ja isegi kimalasi, kuid konkurentsis teiste kevadlilledega jvad sstrad putukamelus veidi tahaplaanile.
Samaaegselt itega vtavad psastel positsioone ka mblikud, kes sstralt otseselt midagi peale toetuspinna ei vaja ja loodavad mnda eksinud krbest kinni pda.

Kohtumispaik: lehed
Vahest kige arvukamad manulised hakkavad silma torkama alles kesksuvel. Erinevad lehetid imevad naudinguga mahla nii rohelistest vrsetest kui ka lehtede alakljelt. ks leheti liik on saanud lausa eri nimetuse sstra-kublati. Neid on hea les leida lehtede lakljele tekkivate punaste mgerike jrgi. Kui leht tagurpidi keerata, leiab seal narustes hulgaliselt tillukesi tiivutuid mahlaimejaid. Kublati jtab sipelgad kskikseks, kuid vrsetel ennast sisse seadnud lehetid saavad kiiresti sipelgate kariloomadeks.

Kohtumispaik: varred
Kaks looma elavad inimsilma eest hsti varjatult. Ilusa, kiletiivalist putukat meenutava liblika sstra-klaastiiva vastsed elavad sstrapsaste vartes. Liblikaid endid vib hea nne korral kohata juulikuus.
Sstra-pahklest aga asustab juba varakevadest noori pungasid, mis lestade tegevuse tttu hsti suureks paisuvad, kuid lppeks ikka puhkemata jvad ja suve alguseks, kui lestad uusi psaid otsima lhevad, sootuks kuivavad.

Kohtumispaik: marjad
Suve lpus, siis kui marjad kpseks saama hakkavad, muutuvad sstrapsad kohtumispaigaks suurematele loomadele. Phjamaade viinamarjaks nimetatud maitsvaid marju ihaldavad nii kahejalgsed kui tiivulised marjasjad. Seda meie sstrapsas ootabki et vimalikult palju tema marju vimalikult paljud loomad ra svad ja seedekulgla lbinud seemneid sobivatesse kohtadesse palju maha jetakse.



Urmas Tartes
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet