3/2010



Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Loodusuurija
Sõstrapõõsa lugu

Sõstrad on küllap meie marjaaedade kõige levinumad ja küllap ka kõige armastatumad marjapõõsad. Kes meist ei mäleta naudingut, kui põõsalt nopitud päikesesoe marjakobar suhu tühjaks tõmmata. Olgu selleks punaste sõstarde karge hapukas või mustade sõstarde tummine magus maitse – küpseid marju kandva sõstrapõõsa juurest ei suuda niipea lahkuda ei täiskasvanu ega laps. Ja ega sõstardel vaid marjad naudingut paku – mustsõstra lehtedest tehtud tee kuulub rohutee-lembese inimese suvemenüüsse sama loomulikult kui sügisesed marjad.

Loomulikult pole inimesed ainsad, kes
sõstrapõõsastest lugu peavad. Kusjuures
enamik sõstrapõõsaste külalisi polegi mitte
niivõrd marjahuvilised. Otse loomulikult
on suur hulk sõstral peatuvaid mutukaid
selliseid, kes marjapõõsal vaid hetkeks
puhkama jäävad, et siis kiiresti edasi toimetada.
Nii võib sõstra okstel ja lehtedel
maanduda nii liblikaid kui ka linde, kellel
põõsa suhtes otsene huvi puudub.

Marjapõõsa korrusmaja – keda näeme suve jooksul?

Paljude loomade jaoks võib sõstrapõõsas olla lausa elupaik. Osa leiab põõsalehtedes parajat viluvarju kõrvetava päikese eest. Jätkub ka neid, kes marjade asemel hoopis lehti või varsi närima asuvad. Selliste leidmisel muutuvad aiapidajad kurvaks.
Elu sõstrapõõsastel algab kevadel ja kestab sügiseni. Talvel on sõstrapõõsa ümber vaikus, kui põõsa taga hangesid lükkav tuulevihin välja arvata.

Kohtumispaik: õied
Kevadiseks kohtumispaigaks sõstardel on eelkõige kobarates kasvavad õied. Nad on välimuselt võrdlemisi tagasihoidlikud ja vähese lõhnaga. Küllap seetõttu on enamikel sõstardel välja kujunenud isetolmlemisvõime – kui ka putukad õisi üles ei leia, ei jää marjad saamata. Sellegipoolest rõõmustavad õitel ukerdavad putukad nii põõsast kui ka marjakasvatajaid – risttolmlemine on järglaste elujõu eelduseks ja saagikuski on putukate abi saanud põõsastel suurem kui isetolmlejatel. Kuivõrd õied on tillukesed, siis põhilise töö teevad ära väiksemat sorti kahetiivalised – sirelased. Vahel võib sõstraõitele maanduda ka meemesilasi ja isegi kimalasi, kuid konkurentsis teiste kevadlilledega jäävad sõstrad putukamelus veidi tahaplaanile.
Samaaegselt õitega võtavad põõsastel positsioone ka ämblikud, kes sõstralt otseselt midagi peale toetuspinna ei vaja ja loodavad mõnda eksinud kärbest kinni püüda.

Kohtumispaik: lehed
Vahest kõige arvukamad manulised hakkavad silma torkama alles kesksuvel. Erinevad lehetäid imevad naudinguga mahla nii rohelistest võrsetest kui ka lehtede alaküljelt. Üks lehetäi liik on saanud lausa eri nimetuse – sõstra-kublatäi. Neid on hea üles leida lehtede ülaküljele tekkivate punaste mügerike järgi. Kui leht tagurpidi keerata, leiab seal õnarustes hulgaliselt tillukesi tiivutuid mahlaimejaid. Kublatäi jätab sipelgad ükskõikseks, kuid võrsetel ennast sisse seadnud lehetäid saavad kiiresti sipelgate kariloomadeks.

Kohtumispaik: varred
Kaks looma elavad inimsilma eest hästi varjatult. Ilusa, kiletiivalist putukat meenutava liblika – sõstra-klaastiiva – vastsed elavad sõstrapõõsaste vartes. Liblikaid endid võib hea õnne korral kohata juulikuus.
Sõstra-pahklest aga asustab juba varakevadest noori pungasid, mis lestade tegevuse tõttu hästi suureks paisuvad, kuid lõppeks ikka puhkemata jäävad ja suve alguseks, kui lestad uusi põõsaid otsima lähevad, sootuks kuivavad.

Kohtumispaik: marjad
Suve lõpus, siis kui marjad küpseks saama hakkavad, muutuvad sõstrapõõsad kohtumispaigaks suurematele loomadele. Põhjamaade viinamarjaks nimetatud maitsvaid marju ihaldavad nii kahejalgsed kui tiivulised marjasööjad. Seda meie sõstrapõõsas ootabki – et võimalikult palju tema marju võimalikult paljud loomad ära söövad ja seedekulgla läbinud seemneid sobivatesse kohtadesse palju maha jäetakse.



Urmas Tartes
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?