3/2010



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

reisikiri
Vikesed lood Islandilt

Linnud
Mul oli Luna-Islandi tuulisel lagemaal oma talu. Talu asus mitme je vahel krge tundru all. Tundru jalamil allikasoos ja turbamttasel karjamaal hikusid ksteist phjardid. ppisin rte armastama Taimril kivitundra krgetel pndakutel. Nende nukraid vilesid ei aja segi mitte hegi teise linnu lauluga. Vhesega leppivad rdid kuuluvad tundra avaruse juurde sama loomulikult kui kbuskased, samblikud vi krrelised.

Rtide seltsi jagasid pika kaardus nokaga suurkoovitajad, mustakuuelised erepunaste jalgadega meriskid, keda meil kohtab rohkem mererannal, ning tundrakiurid, kes tusid rohust hku pruunvalge vurrina, ning uskumatult palju luiki ja hallhanesid. Haned-luiged olid minu teekaaslased matkal mda inimthja Kjluri kiltmaad, mida valitsevad liustikud, must laava ja liiv ning vuhisevad tuuled. Kui nad augustis krgmgedest alla voorima hakkasid, teadsin ma juba, kus nad olid pesitsenud. Jalgraja ri palistasid krreliste ja tarnade puhmad, puna-kollaseks tmbunud vaevakased ja -pajud, leesikapuhmad ja metskurerehad, sekka kukemarja, kanarbikku ja drase kuivanud ktrasid. Oli augusti lpp. Nmm-liivateed ja roosad merikannid veel itsesid. Ette tuli silmarohtusid ja dalalilli. Vesistes kohtades valendasid villpeade kogumikud. Ei kullerkuppe, meelespid ega kirburohtusid, mis tegid meele rmsaks Taimril.

Ma ei saanud kaugelt kindlaks teha, kas luiged olid khmnokad vi laululuiged. Sgis oli soe, kuni novembrini lpuni vlja kosutasid vanalinnud end koos poegadega heinamaadel, viljapldudel ja jekrudes. Islandi luiged talvituvad Suurbritannias. Mni paar eksis jtuvale jele pojaga veel detsembris. Parv parve jrel lendasid nad raskel lennul le maja, nii madalalt, et ngin nende vimsaid tiivalke. Otsekui vedades lbi taeva enda jrel kumedate hete ketti kordumatut heli, milles on maise olemise tarkust, rnnuigatsust ja vabadust, mida tunnevad vaid linnud.

Tuul
Kui sa elad Islandil ja puud tuules ei mhise, oleks justkui hea sber ra linud. Luna-Island on vga lage maa, kus puid kasvab ksnes talude lhedal ja klades hoonete mber. Tuuletkkeks on kverate kaskede ja paplite (need on plised puud) krvale istutatud kuuski ja nulge. ksikute mekoonuste vahel tmbab kui ltsaga. Oktoober ja november on tormide kuud. Iilid tugevusega 30 meetrit sekundis ja rohkem ei ole erand. Tormihoiatuse saanud kalalaevad pagevad kurja ilma eest sadamatesse. Talunikud ja linlastest hobuste pidajad, kes sellistel pevadel kuhugi sitma peavad, ei kinnita auto taha horse boxi. Kui ritad ues midagi iendada, on sul raske jalul psida. Saareelanikud on omandanud imelise oskuse sellise tuule ees isegi lompidel liugu lasta. Marutuul lajatab hoope vastu maja klgi, kolgib aknaid, kangutab katuseid ja viib minema kik, mis pole varju alla kantud, kaanega kaetud vi kvasti millegi klge kidetud. Maavrinate kaitseks on Islandile iseloomulik maja ehitatud raudsrestikuga betoonist. Plastmassist akendel on suure ruuduga kinnine osa ja selle krval huaken, mida saab avada ja sulgeda mitte levalt, vaid alt krambiga. Aken avaneb vaid vikese nurga all.
hel peval viisid tuttavad mind vaatama Eestist hiljuti toodud palkmaja. Kuumaveeallikad ulatusid seal maapinnale ja paik oli soojem kui naaberklade piirkond. Kas palkide vahel oli sammal? Tuult maja igatahes ei pidanud. sna pea hakkas palkmaja sarnanema saare tpilisele valgele majale. Peremees li palkide peale valge pleki. Isegi betoonist maju kaitseb plekist mbris.

Jkull
Kutsusin oma tandjat endamisi Kulliks. Ta pris nimi on imetabane Jkull, mis thendab islandi keeles liustikku. Nimi sobib talle. Ta on oma nime vrt. Jkulli lugu on aga rohkem kui vaid tema lugu, see on lugu Islandist, islandlaste iseloomust ning pllumajanduse olukorrast suurel saarel, mis asub keset Atlandi ookeani poolel teel Ameerikasse.
Jkull on panga vang, nagu enamik islandi talunikke, kes headel aegadel ostsid endale uue kahekorruselise elumaja, juurde pllumaad, uusi traktoreid. Tema talu oli veel mned aastad tagasi vga heal jrjel. Ta peab endiselt lehmi, lihapulle, lambaid ja hobuseid. Kitsa aja survel pidi ta majapidamist kvasti koomale tmbama, ms Saksamaale hea hinna eest maha paar hobust, viis lihakombinaati rohkem lehmi ja mullikaid kui tavaprasel sgisel.
Sellel, kes Islandil ei ole elanud, on vga raske mista, mida thendab siin talu pidada. ksnes 2% saare pinnast on haritav maa. Iga meeter on arvel. Et rohi kasvaks, on vaja heina- ja karjamaade eest hsti hoolt kanda. Kui ma juulis Islandile judsin, oli rohi kollaseks tmbunud. Pud tegi Jkulli murelikuks. Vihmad tulid augusti alguses ja heinategu sai alles siis hoogu. Viimased heinad said palli pandud veel oktoobris!
Jkull on vga vanamoeline talunik. Ta ei olnud ostnud endale ameeriklaste eeskujul uhiuut lisuurt maastikuautot. Ta masinapark on vana. Ta lambad on vljas tundru otsas veel siis, kui teised on need ammu ulu alla ajanud. Noorlehmi, kellele laudas ei ole ruumi, ning hobuseid peab ta vljas ka lumega, neile viib ta stmiskohta heinapalle. Ta teab vaistlikult seda, mida tema arvates ministrid mista ei suuda, rkimata vramaa tarkadest, kes ei ole Islandil ju kunagi elanud. Isegi siis, kui Island peaks hinema Euroopa Liiduga, jvad nad edasi elama suurele saarele, kaugele kigest, ja peavad end ise ra toitma.
Jkullil on viis de ja venda, ks neist ttab kalalaeval. Kalanduse thtust saareriigi majandusele on vimatu le hinnata. Oli aeg, mil islandlased pdsid kala vikeste he vi kahe purjega paatidega ja soolasid seda otse sadamas kivisillutisel. Suuremjagu raskest tst tegid ra naised ja lapsed. Sellest ajast jutustab Laxnessi Salka Valka. Tstusliku traalipgi ja kala mgiga Euroopasse ja kaugemale 20. sajandi esimestel kmnenditel pani vike riik kindla aluse oma majandusele.
Kala krval vajab rahvas oma liha ja piima. Kusagil mujal pole ma snud nii palju head liha kui Islandil. Jkulli koloogiline lambaliha on tuntud, tellijatest ei ole tal puudus. Vaheldust lihale pakuvad toidud lhest, tursast jt kaladest. Talu lhim jgi on Littla Laxa, Vikese Lhe Jgi. Ei lhe meelest htud, kui istusime kgis suure laua mber ja sime ahjus hbepaberis kpsetatud vrsket lhet, mille mulle ti Jkulli teine vend, kirglik kala- ja jahimees. Hommikuti jime kohvi ja vaatasime aknast Hekla tulemge. Teisest kgiaknast paistis ktte Langajkull.
Island ei ole ei Ameerika, ei Euroopa ega Skandinaavia. Islandlasi on vaid le 300 000 ja nad elavad rahvaarvu kohta uskumatult suurel maalapil. Ookeanist tuleb mitte ksnes kala, mnel pool sakse veel hlge- ja vaalaliha. Ei maksa arvata, et kik saare elanikud armastavad hapendatud vaalaliha. Tasuvam on vaalu nidata turistidele. Islandlased teavad, kes nad on, ning elavad eksimatult koosklas oma loomusega. Loodus on olnud neile helde. Jed annavad suurel hulgal puhast klma vett. Elekter tuleb kammitsetud jgedelt. Kuum vesi ja kte maa seest. Teede ehitamise materjalist ei tule niipea puudust. Kurgid ja tomatid valmivad maakttel kasvuhoonetes. Harukordne loodus kutsub siia reisijaid ja rndureid le maailma. Islandi hobune on hinnatud ja seda peetakse ka Saksamaal, Skandinaaviamaades jm. On imeline tunne vtta vanni lageda taeva all kuumaveeallikal basseinis.
Jkull ei tea, mis tema talust edasi saab. Tal on kolm poega. Noorem kib talle suvel heinatdel abiks, aga kas temast talumees saab, seda on vara oodata. Talu ja talupidamise raskuste krval on ta loos mitu naist. Aitasin teda hobustega ja pidasin maja. Naistega ei ole tal linud nii, nagu tema tahtis. Aga see on juba teine lugu.
Jkull ei tahtnud, et ma teda lahkudes pildistan. Mind on ainult ks, tles ta.

Islandi maamehed
On vabad mehed vabal maal. Kahe jalaga maa peal, viskavad nalja tsise noga. Ei aja asju kella jrgi ega j kuhugi hiljaks. Ajavad asjad ra siis, kui on ige aeg. Loevad pllumeeste ajalehte, kivad lambapgamise vistlustel ja hobuste vljamkidel. Panevad kmneid tuhandeid vlja hea tumra varsa eest. Vivad olla ettearvamatud, ohjeldamatud ja pikpised. Nii nagu nende vikest kasvu turjakad hobused, kes jrgnevad sulle koplis vaikselt, aga sihikindalt, ja mksavad sind peaga, paludes leivapalukest vi porgandit. Vi sarvedeta noored lehmad, kes kappavad ringi kentsakal traavil. Vi veidrad lambad, kellel turritab otsa ees kolm vi isegi neli tontlikku sarve.
Augusti alguses pikal ndalavahetusel, kui selles riigis on kontorid kinni neli peva, joovad mehed end krtsides maani tis, testavad end rusikavitluses ja jtavad maha ohtralt thja taarat. Nad slitavad tantsusaalis prandale ja puhastavad sgilauas srmeknega hambaid. Sa ei saa nendega jutu peale, kui sa ei joo lut, ei oska ratsutada ega armasta autosid. Inimene, kes ei tunne hobuseid, on neile kuidagi poolik. Linde pllul ja aias nad tunnevad. Sgisel lasevad nad hulgakaupa luiki ja hanesid ning panevad liha sgavklma. Lnefjordides ja saartel on silinud vana merelindude munade kogumise komme. Taimedest ei pea nad suurt midagi. Pulle tapavad ise, otse lauda krval kott phe, kuul ajju ja pea noaga otsast maha. Lehmad, kes lpsta ei lase, tehakse hakklihaks. Hulkuvad kassid kas lastakse maha vi lakse kiviga surnuks. Lehmalauda nurgas vi prgikastis vid sattuda ammu surnult sndinud vasikale, kellest on jrele jnud vaid luud ja nahk. Koerad ja hiired.
Ainult imelikult ujedad ja saamatud on need mehed naistega. Naiste kohta seda elda ei saa. Nagu Jkull tleb, emantsipatsioon on naised vabastanud. Nad poevad laua taga vgisi meestele slle ja ripuvad neil tantsuprandal kaelas.

Toit
Islandlased kallavad hommikul kaerakrdi peale klma piima, puistavad pakist peale teraviljahelbeid ja segavad lusikaga kik hsti lbi. Hommikusgi juurde kib supilusikatis tursamaksa li, mni segab selle pudru hulka, mni rpab kruusist peale piima. Nad svad talumatult palju liha. Saare rimehed ei jtnud enne jonni, kui nende oma pulsa, loomalihast viiner saia vahel, mcdonaldsist vitu sai. Kuumi viinereid ja topsiga kohvi makse tnaval putkast. Vga armastavad islandlased lambaliha. Lambaid peetakse lume tulekuni tundrul, nende liha on lahjem, viksema rasvasisaldusega kui mnel teisel Euroopa maal. Vanaks jnud hobustest tehakse lemmikvorsti. Kunstsooles vorstirngast tuleb keeta potis tpselt 35 minutit. Lbi soole paistab punakas liha. Mind hirib vesi soole otstes. Aurav vorst, mida ligatakse kui verivorsti, osutub hrgutiseks. Seda serveeritakse suhkruga maitsestatud kartulipudruga. Vanamoodsaid hobusevorste valmistab ks mees lhimas linnakeses kuuri all.

i>Blue lagoon
On detsembri algus. Istume sombusel talvehtul talu noore sulase Palmega kottpimedas islandlaste hot potis ehk kuumas tnnis lageda taeva all. Tintmustad pilved, kahvatu poolkuu. Pimedus ja taevas on ks must phjatus. Thed on kusagil. Tibutab. Tuul harjumatult vaikne. Sulane on tulnud kmblema maasturiga ja jtnud eestuled plema. Tal on pikk ja vibalik keha, khnad ksivarred ja sred ning merevahu karva siilisoeng.
Tnn ei ole see ige kuumaveebassein. Ei midagi rohkemat kui suur neljakandiline metallkast, sees helesinine plastvooder, ks ots madalam ja teine istmega krgem, karjamaal kraavi pervel, betoonist ktteputka krval. Ma ei saa aru, miks, aga putkal ei olegi ust. On lainelisest plekist katus ja selles ruudukujuline auk, kuhu ronitakse redeliga. Redel on pikk ja lpeb hus. Kraavipoolse seina res lohus klitab liiva vajunud roostetanud vann.
Hallist plastiktorust tuleb vanni pahinal tulist vett. Vanni ees haigutab suur aurav lomp. Vesi loigus ja meie kehade mber ligib tumedalt. Kraavist ei ole muud nha kui mni meeter kopa kuhjatud mullahunnikuid ning rnvalge jutt. Tnni kuum vesi tuleb mustast kummivoolikust. Vooliku ht otsa hoiab tnni serval paigal laavakamakas. Teine ots vonkleb kulus paksu posti moodi raudtoru juurde. Torusse tuseb maapuest, 20 m sgavuselt, keev vesi, ning jookseb karjamaa all torustikus vannitubadesse ja lautadesse.
Veeaur seguneb pimeduse ja peene vihmaga. Kostab pumba vaikset undamist. Tuul on nrk, peaaegu hletu. Seljataga otse le je mekrudel taluakende tuled. Kaugel paremal sravad oranilt kasvuhooned kui tistuledes laevad. husooja on kuus kraadi ja vesi parajalt kuum. Palme rpab purgist klma lut ja paneb suitsu ette. Mina mtlen, basseini all on turbamuld ja siis kusagil elav laava. Kui hakkab palav, istume tnni serva peale jahtuma. On hea olla. Mrkan, et tuul kogub hoogu ja sadu tiheneb. Nepi, talu mustvalge koer, lamab kulupuhmal ja lakub kppa.

Ilma hobuseta, aga koeraga
Luna-Islandi tuuliseid ja mrge lagendikke ilmestavad lbi turbase maa tmmatud kuivenduskraavid kui helklevad sooned. Lagemaast tusevad ksikud 6001200 meetri krgused med, mis meenutavad Lapimaa tundruid. Mgede ks ots on lauge ja teine jrsem. Need ei ole pealt hetasased, nagu kaugelt paistab. sna krgeid knkaid lahutavad lohud vi orud, mille phjas niriseb allikas vi oja, orud vivad olla pris sgavad ja mne phjas on jrv.
Tundru klgi lhestavad jrsakud, vooluvete kulutatud peaaegu pstloodsete nlvadega slkorud ja hirmuratavad kuristikud. Kui oled ritanud otse le karjamaa tundruni juda, siis teist korda seda enam ei tee. Kergem on minna teed mda. Kraavid on sgavamad kui sa oskasid arvata ja vivad olla reni vett tis. Vihmasel ajal on turbased perved ja savised phjad pehmed. Karjamaa on kole mttaline ja auklik. Hobused ja lehmad on krgete rohupuhmaste vahelised teerajad vakku tallanud. Jalg vajub aukudesse rohu sees. Krgete kummikutega ei pse le iga kraavi. Karjamaa muutub tundru jalamil allikasooks.
Minu Islandi kodu lhedane tundur, Vrdufjell, on eriline; selle hes otsas krgel kaljunukil seisab kividest kangur. Miks see seal on, ei osanud elda ei peremees ega naaberkla tuttavad. Tavaliselt leidub selliseid teenitajaid krgmgedes muistsete rnnuteede krval, mida mainitakse juba saagades. Puudeta tundras ei olnud inimestel kasutada raja thistamiseks muud materjali kui laavakamakad. Kohtasin igivanu sambaid esimest korda Kjalveguril, kiilukujulisel Kjluri kiltmaal, mis kulgeb krgmgedes Langjkulli ja Hofsjkulli vahel piki Hvita jt jgesid. Mne kljes rippus hobuseraud. Vibolla ji see maha lustireisijate seltskonnast. Vi kaotas raua talupidaja hobune.
Juba vga ammusest ajast toimub Islandil iga aasta septembris rettir, lammaste kojuajamise pidu. Koos lhevad he piirkonna talunikud hobustel mgedesse, kaasas koerad. Abiks tulevad lapsed, sugulased ja sbrad. Tavaliselt sajab sel ajal mgedes vihma. Pevad on pikad ja vsitavad. bitakse mgionnides. Lambad on laiali vga suurel alal, nad ei liigu karjades, vaid vikestes salkades. Esimese korraga ei leita kiki les, tuleb tulla veel teine ja kolmaski kord. Lambad aetakse koertega suurtesse aedikutesse kokku ja mgedest alla. See on aasta kige ilusam pev. Ja ainuke pev, millal islandlased svad lambalihast keedetud suppi, mida kutsutakse kjtsopa
. Raja moodustab mitu rpasse tallatud jalgteed. Hobused. Jlgede jrgi ned, kus astus hobune, kus inimene, kus lammas. Mtlen, kes kll kik on seda teed kinud. likud koos kaitsesalkadega, sjasaagiga koormatud rvlijugud, naised, mehe seltsis ja omapead, kirikupetajad ja piiskopid, kogukonnast vljaheidetud lindpriid, kes otsisid varjulist elupaika maa-aluse je uuristatud koopas.
Vanadelt lesvtetelt on nha, et rnduritel istub hobuse seljas peremehe taga koer. Kui oli vaja minna lbi je, jid mlema jalad kuivaks. Mina astusin mda rada ksipini. Nelja peva jooksul ei kohanud ma htegi hingelist peale lammaste ning luikede-hanede. Hvita jge letasin ks kord. Oli hea tunne nha juba kaugelt jrgmist teeposti.
Usun, et rndurite koerad olid sellised nagu Nepi. Tema soontes voolab seesama rnduriveri, mis islandi hobustes vi lammastes. Nepi on tavaline islandi talukoer, kelles on segunenud viksevitu islandi koera ja suurema, tugevama saksa lambakoera veri. Ta on keskmist kasvu, pikema karvaga mustavalgelaigulise kasukaga, kergelt rngas sabaga, kikkis krvadega. Suurematel talunikel on hulganisti lambaid. Nepi ei ole vljappinud karjakoer, aga ta on les kasvanud koos loomadega ja harjunud kutsikast peale koos peremehega td tegema. Ta on taiplik, kuulekas, tragi ja vastupidav ning saab oma tga hakkama. Kevadeti ajab ta lambad koos peremehega tundru otsa ja mgedesse, sgisel aitab karjad ajada koju. See t kestab mitu kuud. Septembris tuuakse hobuste ja koertega krgmgedest alla suurem osa lambaid. Tundru otsast tuuakse lambad ra enne lume tulekut. Vaba eluga harjunud lambad ja neile sndinud talled ei taha kuidagi lauta minna. Alati on talus isepiseid lambaid, mullikaid vi lehmi, keda ei pea kski aed. Vahel on vaja mitut inimest ja koera, et trksad hulkurid aeda tagasi tuua. Nepil on omad puudused. Ta armastab lambaid kintsust nksata. Ja tal on loll komme rnnata autosid teepervelt rohu varjust.
Kui ma prastlunal majast vlja astusin, teadis ta kohe, nd on meestel luna sdud ja mina lhen end tuulutama. Nepi saatis mind paljudel jalutuskikudel ja ronis minuga tundru otsa. Kuna ta tervete pevade kaupa vljas oli ja pidi palju jooksma, oli ta minuga vrreldes suureprases vormis. Mind vttis jrskudest nlvadest lesrhkimine vhmale. Astusin mgioja rt pidi, istusin oja krvale mttale puhkama, rpasin peost vett ja sin mttalt kukemarju ja sinikaid. Nepi pani mda kaljusid ja rusu les kui kits, limpsis lombist vett, tegi oma ringid ra ja tuli vahepeal vaatama, kas minuga on kik korras. Vahel viskas ta tuulest varjatud menukile pikali ja ootas kannatlikult, millal mina sinna juan. Viimast korda kisime tundru otsas detsembris, enne rasidupeva. Istusin kangru krvale, leidsin maast paraja kivi ja sobitasin selle teiste vahele. Oli hele karge pev. Meklg oli libe. Renne ja lompe kattis jkoorik, maa oli paksust hallast valge. Kui kodu poole minema hakkasime, tusis kulust lendu lumep. Tuul keerutas peenikest lund.



Tiiu Speek
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet