3/2010



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Nabala rohkem kui Niakaev

Mis asja me seal Nabalas ja Tuhalas ieti kaitseme? Niakaevu, jah, aga peale kaevu on veel hulk hiiepaiku ja phasid allikaid, mida Tammiku karjri rajamine mjutaks. Koos Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia laureaadi Paevanaga matkasime mda pliseid phapaiku, kuna ta oma intervjuudes kaevanduse teemal palju sna vttis. Jtsime sedapuhku Niakaevu tiesti krvale.

Kmbla allikas teerne phapaik
Olgu millise kultuuri phapaik tahes, ma teen seda alati, tleb Rein mtsi ktte vttes, phapaiga juures paljastan pea.

Kmbla allikas asub otse suure tee lhedal, nii et hea on autoga treppi sita. Kiakse siin palju, jlgi on nha kikjal. Allika phjas keeb, mullid tusevad pinnale, nagu oleks tegu vikese geisriga, ent allikavesi on ise loomulikult jklm, ksi hakkab kohe valutama, kui ritad pudelit veega tita ja srmed on minutikese allikas. Veesilm asub ise justkui vikeses lohus, pisut krgem paeplatoo paistab selja taha jnud auto juurest aga selgesti ktte. Rein vaatab paeplatood ja raputab pead: Kmblal on hsti nha, kui krgel on siinkandis phjavesi, praktiliselt pinna all. Allikas on selle tunnuseks.
Hiljem toimetuses istudes vrdleme huviga Kmbla vett tavalise pudeliveega. Kmbla vesi on meeldivam, kuigi see on ju maitse asi muidugi. Aga kik kolm vett maitsnud inimest kasutavad sna siidine. Ja kuidagi magus.

Silmaallikale mda vana taliteed
Silmaallikale minekuks tuleb umbes 500 meetrit liikuda mda vana taliteed, mida Mahtra mehedki omal ajal olla kasutanud. Praegu on see rada veidi vsastunud, ent kui teersest tihnikust lpuks krvale keerame, kaob kll tihe vsa, ent maapind hakkab jalge all lirtsuma. Omal ajal pidid inimesed siia allikale kll lbi suurte raskuste judma, maapind oli kindlasti veelgi vesisem ja pokumttaid tis, sest polnud sirget kanalit, mis allikavett endasse juhib. Kui nii palju vett tuleb, thendab, maa on vett tis, tleb Rein. Kaevandama peaksime minema sinna, kus on ikka kuiv. No milleks tulla siia? Paekaevandus siin on mttetu, lisab ta. Asume tulevasest Tammiku karjrist pooleteise kilomeetri kaugusel. Lhed on ju maapinnas, meenutab Rein. Ja olen veendunud, et lhed on jajaeelsed, ent neid on vhe uuritud. Siinkandis pole ammu enam korralikke geoloogilisi uuringuid tehtud.

Kataveski hiiekadaka juures
Hiiekadaka juurde sammudes mrkame, et maausulised on sidunud okstele lindikesi. Oksad on krgemal kui tavalise kadaka puhul oleme harjunud, see on iidvana puu.
Kadakas ise seisab keset pldu, pld on vga klibuline. See klibu on peaaegu ainult hest kivimikihist prit: Saunja peitkristalne mudalubjakivi. Nitab, et paephi on lhedal. Siin tohiks ka ainult mahepllumajandust viljeleda, kuna lhede kaudu juab kik phjavette, lisab Rein.
Kaevandus kadaka elu otseselt muidugi ei hiriks, aga ksimus on selles, et Nabala on rohkem kui Niakaev, paljud teised allikad, mis asuvad plaanitavale karjrile lhemal, on ohus. Ma arvan, praegu ei tohiks looduslikke paiku enam kaevandusteks teha, vaid minna sinna, kus juba on rikutud, arvab Rein.
Milleks ldse luua hiigelkaevandusi? esitab Rein ksimuse. Tema snul viks need ajad nd mdas olla. Vikesi karjre saame aga kasutusele vtta eeldusel, et me ei aja taga meeletut kasu, vaid tasakaalu.



Helen Arusoo
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet