3/2010



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
58. laiuskraadil: Pikknurme- Arussaare

Mletate, lubasime teid viia metsisemngu?! Nd saabki see teoks.Et pulma vhem hirida, kis seda kaemas fotograaf Ingmar ksi.
Tegi pilti ja pidas pevikut. Niisiis: he metsisemngu protokoll, 25.26. aprillini 2010 Jgevamaal Pala kandis.

Ingmari metsisepevik
Metsisemngude inspekteerija Vahur Sepa abiline Hannes Soosaar toob mind kohale. Laiguline telk seisab metsa vahel sihi peal juba kevade algusest saati, et metsised juaksid sellega ra harjuda. Ilus krge mustika kasvukoha tpi mnnimets.
Enne kuut htul ronin telki. Paari tunni prast, kui metskurvits alustab lendu, on aeg kukkede sisselennuks. Tuul vaibub, laulurstad ja metsvindid on lauluhoos.

.

19.57 kuulda on esimese kuke saabumist,kohe on kohal ka teine. Paar korda naksutamist,siis jb kik vaikseks. Prast kaheksat alustab juhtsolisti rollis punarind.
20.22 lheduses teeb ks uus kukk
tiibadega eriti julist robinat. Olen kohal
on snumi sisu.
20.30 saabub mngija number 4.
20.42 taga paremal nagu ldaks
kuiva kaikaga vastu puud mngija htune
hleproov.
20.51 tugev ennast kuulutav robin
vasakult eest.
Kella heksaks htul on hsti vaikseks
jnud. Metsised, 56 lindu, istuvad krgetel
mnniokstel ja ootavad hommikut.
21.30 lendab kohale viimane kukk,otse telgi taha. Hmardunud metsast kostub
tema madalaid rhatusi veel pikalt.rkan kell 3. Enne nelja alustab ees paremal esimene kukk naksutamist.
5.05 kukk paremal kel mngib, teine
otse ees robistab paaril korral tiibu, kik
teised on millegiprast vakka.
5.11 metsis vasakul pool lendab robinaga
helt oksalt teisele ja rhitseb korra.
5.15 vaikus.
5.25 vaikus.
5.30 ks kukk robistab tiibu.Linnud on kohal, istuvad okstel, aga ei mngi. Kas peetakse rebasetundi?
5.48 esimene kukk lendab oksalt maa peale, kohe aktiivne robistamine mitmel pool, kllap jrgitakse juhtmngija eeskuju.
5.50 maha tulnud kukk alustab mngu, kuid jb kohe vait.leldine loidus kogu mngus. Kui
kanasid ei ole, pole kukkedel phjust rabeleda.
6.40 ks kukk on tulnud sihi peale,
knnib seal ringi. Paremalt metsa alt kostub
puiseid mnguhli ja sisisevat ihumist.
6.55 kukk sihi peal on jnud kohale ja vajub ha enam kssi, stib end vist unele. Teised on samuti vakka.
7.10 kukk vasemal pool lendab puu otsa ja hakkab rhitsema. Sihi peal olev lind pnab rahulikult edasi.
7.40 jrsku pnaja virgub, lb saba
lehvikuna laiali, kaelasuled puhevile, pea
kuklasse ning alustab erutatult mngu. See kiline meelemuutus virgutab kuuldavalt
ka paari teist mngijat. Sihil mngija liigub
kaugemale, keerates lpuks metsa alla.
8.15 vaikus.
8.28 ks mngija veel klksutab vasakul
pool metsas, teised on lennanud puude otsa vi juba lahkunud mngupaigast.Metsvintide vali laul varjutab viimase metsisekuke vaikset mnguhlt.
10.10 metsa all on ks kukk, teine
puu otsas tagapool.
10.30 oksal istuja vahetab istekohta, vasakult tusevad paar kukke lendu. 23 kukke on puude otsas ja rhitsevad hlekalt.
10.43 lendab viimane metsis mngust ra.
Kummaline mng. Kukkesid oli palju (7), aeg ja olud soodsad, aga iget mnguisu ja intensiivsust ei olnud. Imelik, et varasel
kellaajal ja puu otsas oli mng nii loid,
samas venitati kord sttides ja jlle kustudes
vlja poole heteistkmneni. Kas olid kanad juba mngus ra kinud vi ei olnud nad sinna judnudki?

ks vlg lugejate ees on autoritel veel nahkhiired! Neid, keda me talvel asjata otsisime Kaarepere ja Visusti vanadest keldritest, kohtame 21. mai hilishtul Pltsamaa lossipargis. Meile teejuhiks tulnud nahkhiireuurija Lauri Lutsar tleb, et tema teada ei ole Eestis veel tehtud head pilti lendavast nahkhiirest ja see pilt jb ka Pltsamaal tegemata.
Kll aga neme musti varje lendlemas eakate prnade vrade vahel ja kuuleme nahkhiiri! Oleme harjunud ju tlema, et nahkhiired lendavad hletult kui tondid. See pole aga sugugi tsi lennates karjuvad nad pidevalt tiest krist, kuid me lihtsalt ei kuule seda. Nahkhiir tekitab kajalokatsioonihelisid, mis on kige valjemad enamasti 3040 kHz juures, inimene kuuleb kuni sageduseni 20 kHz.
lendurid saadavad vlja helisignaale ja vahepeal kuulavad tagasipeegeldunud helisid, nad orienteeruvad kajalokatsiooni abil.
Lauri Lutsaril on abiks spetsiaalne ultrahelidetektor, valmistatud Rootsi fi rmas Pettersson Elektronik AB (vt www. batsound.com). Sellega saab ka peaaegu kik Eesti 12 nahkhiireliiki ra mrata rtmi, sageduse ja muude tunnuste jrgi.
Parajasti on detektor reguleeritud pdma 30 kHz sagedusega hli. Jrsku kostuvad aparaadist justkui kteplaksud. Phja-nahkhiired! ja Lauri tabab lendajad kohe ka pilguga.
Lossipargis leidub ka potentsiaalne nahkhiirte talvitumispaik vana sgav misakelder, kuid sel puudub uks.
Lauri tleb, et Pltsamaa rahvas viks projekti teha lagunevale keldrile ukse muretseda ja keldri nahkhiirte elupaigana kaitse alla vtta. Niteks Tartu Raadi misa keldrile pandi uks, et kmmekond nahkhiirt saaks talve le elada.
he hiljutise projekti korras on lossiparki korrastatud ja sealjuures ka vanu puid maha vetud. Lauri Lutsar kutsub les rmisele tagasihoidlikkusele prnade raiumisel, sest need on nahkhiirtele Eestis kige paremad puud oma nsuste prast. Ega nsus thenda, et puu mber kukub. Puu vib edasi elada mitukmmend vi isegi ehk sada aastat.
Veel he nahkhiireliigi leiame vaatlusel sel l Pltsamaal Naistesaare sillal. 45 kHz sagedusel helisid tekitavad veelendlased on kohastunud putukapgiks vee kohal.
Eestis on kik nahkhiired kaitse all. Kik peale he: vga haruldase pgmeenahkhiire. See on liik, mis eraldati kbus- nahkhiire liigist ja mida keskkonnabrokraadid ei ole veel tnini suutnud kaitstavate liikide loetellu lisada.

Eeskujuks Jaan Eilart
Pltsamaal leidub tervelt neli looduskaitsealust parki: lisaks lossipargile veel Uue- Pltsamaa misa park, Krdibiku park ja Tallinn-Tartu maantee rne Spruse park.
Kui Krdibiku pargile andis nime seal kunagi asunud ttarlaste kodunduskool (tdrukud keetsid krti ja laulsid nagu bikud Pltsamaa muuseumi juhataja Rutt Tnava selgitus), siis Spruse park sai 1973. aastal teoks roheliste liikumise alusepanija, Eesti Looduse peatoimetaja Ants Paju eestvttel. Park on meldud hendama kiki eestlasi, ka neid, keda saatus on kodumaalt eemale viinud. See on emotsionaalne paik presidendid ja kosmonaudid ja kik, kes sinna puid on istutanud, kneleb Rutt Tnav.
Looduskaitse seltsi leriigilisel kokkutulekul 2008. aastal avati Spruse pargis mlestusmrk Jaan Eilartile. Eesti rahvuskultuuri suurkuju, tleb tekst kivil. Looduskaitseliikumise algataja, pperadade looja Jaan Eilart oli sage klaline Pltsamaa kandis, tmmates 1969. aastatel kima sealse looduskaitse seltsi osakonna. Talvel loengutsklid, suvel matkad ja talgupevad, jekaldad said vsast puhtaks.
Hoida eesti vaimu, oli selle seltsi tegevuse phimte, meenutab toonane osakonna aseesimees Arnold Kull. Eestvedaja oli Jaan Eilart alati oli tal kik peensusteni ette valmistatud, alati oli ta teadlik. Ja kva ja kiire matkaja, katsu jrel psida. Matkahtul olime supikatla peal. Ja hommikusgiks htuse supi jk. Niisugust meest enam ei tehta.

Phak sndis Umbusis
Meid ti Pltsamaale paarikmnekilomeetrine jalgrattasit Pikknurmest le Umbusi ja Vike-Kamari. Umbusi klas Odratsi talus (hvinenud talu juures on mlestuskivi) sndis 1873 Karl Tnisson ehk Vend Vahindra, kes suri 1962 Birmas phakuna.
Talle (nagu ka kigile buda munkadele) oli iseloomulik eriline suhe loomadega, mrgib aastal 2006 ajakirjas Lemmik ilmunud artiklis Mait Talts, viidates koos mungaga Eestis rnnanud valgele koerale Bobile ning tema koertele-kassidele Birmas.
Mis tahes olendite kahjustamist peetakse budismis rmiselt ebasoovitavaks. Veendunud budisti jaoks vib puuvras ringi sibav mardikas olla tema enda vanaema uus inkarnatsioon.
1957. aastal pidas Vend Vahindra loomade kaitsephaku Pha Assisi Franciscuse snnipeval raadiokne, kus rkis talvise lindude toitmise thtsusest oma kodumaal.
Meie neme 2010. aasta maihommikul Umbusi mahajetud meierei juures rstapsukesi pesitsemas ja vime mttes ksida, kes olid nemad oma eelmises kehastuses.

Kaks aastat je peal
Kamari sillal ootab meid Teet-Jaan Tuur, snniaasta 1937, elukutselt loomakasvataja ja elupline Pltsamaa kalamees (NB! Paala on Navesti je mitte Pltsamaa je teine nimi).
Poisina ngitses Teet-Jaan Pltsamaal Naistesaarel prnade peal luurates sinaid. Sealt oli silmaga hea vaadata. ngenriks hobusesabajhv, sdaks suus ntsutatud leivakuul, tabas poiss kord kaks 2,5kilost kala.
Prast silla peal tuli keegi vastu ja palus: Poiss, m ra! Teet-Jaan sai sinaste eest kolm rubla, aga kinopilet maksis 20 kopikat.
Vee rde tmbas kui hiigelsuure magnetiga. Olen kokku lugenud, et olen oma elust kaks aastat je res olnud ja palju id paadis maganud.
Elu suurim kala on Teet-Jaani snul 12 364 grammi kaaluv haug. Aga ma ei taha kala saada, tahan pda.
Kuidas elab Pltsamaa jgi? Jes tunnen iga kivi. Suuri kalu on vhemaks jnud, aga jgi on ikka sama, ehk rohtu on rohkem, tleb Teet-Jaan Tuur ja lisab, et tal on pevakorral endale kergema paadi muretsemine.

Mts maha, sbrad!
Kik loodusesbrad peaksid Pltsamaa kiriku juures mtsi maha vtma (kui see neil peas on), sest seal oli 17641804 petajaks August Wilhelm Hupel, keda peame meie kodu-uurimise alustajaks. Oma Topograafi listes teadetes pab Hupel ajaloolase Indrek Jrjo snul anda sstemaatilist levaadet Liivi- ja Eestimaa loodusest, toonitades kll pragmaatiliselt selle majanduslikke aspekte.
Hupeli t jtkaja, Pltsamaa muuseumi juhataja Rutt Tnav tutvustab meile oma viimast tvitu lossihoovis, muuseumi all keldris peatselt avatavat toidumuuseumi, kus on eksponeeritud Pltsamaa kuulsad toidutuubid (niteks Pltsamaa marmelaad ja Kosmos). Ka vanemad ja uuemad marjaveinipudelid.
Pltsamaa Tmmu (margi snniaasta 1959), Pltsamaa punane (1960), Pltsamaa kuldne (1959) ka need veinisordid viks ju vimaluse korral kaitse alla vtta! Kindlasti jks me maailm vaesemaks, kui need hel peval kaoksid nneks seda ohtu praegu ei paista.
Lpetame oma retke 29. mail Vhma teel Arussaare kiriku juures, pevateekonna pikkuseks kujunes 46 kilomeetrit.



Juhani Pttsepp
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet