3/2010



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Usutlus
Rein Marani uus film taimedest

Rein Marani filmi heksavgised esilinastusele minnes olin pnevil,kuidas ikkagi on vimalik pimida 33 ravimtaime tpselt nii palju taimi on kaamerasilma ees portreed heks tervikuks?

Linateosed taimedest on haruldased, eriti kui taimeliike palju. Oht jda entsklopeediliste piltide reaks, raamatuks filmilinal, kummitab iga autorit pris kindlasti. Marani filmiga midagi sellist ei juhtunud. Kuidas?
Film on kutse hiide. See linateos ei ole ainult taimedest, vaid ka inimestest. Taimede maailma viksime avastada me kik. Kui oleme igapevaelus painatud suhete sasipundardest ja muredest, saaksime sealt abi. Taimedest vib saada vge, nende juurde viksime minna kui phapaika.
Muusika mngib filmis olulist osa. Tuletagem erinevatest usukultustest meelde, et ikka on phapaikades muusikat tehtud. Muusika on see krgem aste, mis suudab tekitada teatud tunde. Mul oli muusikutele otsene lesanne, et nad teeks filmile muusika, mis tekitaks taolise tunde muusika, mis viks klada hiies. Vanal ajal kidi hiies, aga nd kaasajal, mil meil on vhem kontakte mbritseva eluga, nd viks kogu puutumatu loodus olla meile omamoodi phapaigaks, kus vib leida sisemise tasakaalu nii enda kui teistega.
Muusikat, pean tunnistama, oli keerukas teha. Valisin muusikuid kaua. Tahtsin loojaid, kel hiie tunnetus lhedane ja tuttav. Ega neil minuga kerge polnud, selja taga kindlasti kirusidki ehk mind (muigab H.A). Kuna ma aga Mikku (Sarve H.A) tean ja Aleksander Snteri tehtud asjad kuulasin ka kik enne kshaaval lbi, siis nnda otsustasin need kaks meest kokku panna. Ning Tuule Kanni hindan ma kui sdamega muusikut, kes omalt poolt tiendas. Igatsesin muusikas seda looduse phaduse tunnetust ning eks sai neid muusikavariante, millega ma rahul ei olnud, ikka mitmeid kordi edasitagasi saadetud.

Muusikud ei laulnud filmis vanu regilaule, miks? See ju hiiemuusika. Kuigi kigis Tuule Kanni, Aleksander Snteri ja Mikk Sarve hles, kandle- ja fldihelides olid regiviisid kohal.
Muusikute viisid sndisid vanade rahvaviiside mju all, aga muusika ise oli, jah, regiviisideteemaline tuletis. Tuule vaatas enne fi lmi lbi, siis improviseeris pikalt, hiljem valisime muusikaligud filmi jaoks vlja. Enamik kaasaegseid inimesi pole vga kodus vanade regilauludega.

Selline pilt filmist: valged pilved hljuvad le sinitaeva ning taustaks lb trumm. Trumm pole vist pris meie oma vana pill?
Filmis on muusikal peale pha tunde loomise veel teine lesanne: paus. Paus on ka element muusikas. amaanitrummi sdamelgid koos pilvede lputu kulgemisega, loodan, rkisid aja voolust. Elame ju olemasolevas hetkes tihti nnda, et mbrust ja aega ei tunneta elu vrtusena.
ldse, see on ks ebareegliprane film. Tavaliselt petatakse: Niimoodi filmi teha ei tohi! Ei konkreetset sndmuste rada ega lugu. Kik need ajas hppamised edasi-tagasi (filmis neb taime kevadel, suvel, sgisel H.A). Vib-olla avastab vaatajagi oma mtteis enda vime teha ka ise hppeid ajas ja ruumis. Nha taime trkavana ja samas kujutleda teda nii itevahus kui viljuvana. Pilved markeerisid ka neid nn ajahppeid mne konkreetse taime elutsklis.

Kuidas need 33 taime vlja valisite? Krvuti on saialill, uuema aja ravimtaim, ja niteks tamm, ammutuntud rahvameditsiini abiline?
See oli tkk td! Tegime mitu erinevat nimekirja: nendest taimedest, mida on kige rohkem kirjas vanasnades, nendest, mida kaasaegne Euroopa kasutab, nendest, mida kige rohkem kasvatakse-korjatakse praegusel ajal jne. Neid nimekirju krvutades saigi viimaks valik tehtud. ks mrav mdupuu oli ka visuaalne vaheldusrikkus. Ja siiski ji mni kaunis taim ikkagi vlja. Niteks minu armas rukkilill ta on hea silmarohi! ei mahtunud filmi. Vtsime temast kll igaks juhuks kaadreid les, aga lplik valik kujunes ikkagi teiseks.
Filmil tervikuna on kompleksne lesanne, mitte selline he lahendusega lesanne. Iga taime puhul tuli leida oma lhenemisviis. Piinasin oma ksimustega paljusid: teadlasi, ravimtaimede tundjaid ja kasvatajaid, rkimata apteekritest. Kigi nendega rkides kristalliseerus just selline idee filmist, nagu seda nd nha on.

Kus heksavgiseid neb?
Ilmselt ETVs. Tegemisel on ka DVD subtiitritega neljas keeles, DVD vahel on voldik kigi filmis esinevate taimede portreedega.

heksavgised Gaviafilm 2010, 60 min, HDV, stereoheli
Stsenarist ja reissr: Rein Maran
Operaatorid: Rein Maran, Tnu Talpsep
Produtsent: Rein Maran Muusika: Aleksander Snter, Mikk Sarv, Tuule Kann
Kommentaator: Ain Raal, Tartu likooli farmaatsia instituudi farmakognoosiadotsent, Ph.D



Usutles Helen Arusoo
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet