3/2010



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Aastasr

Aastasr Ahto Kaasik jtkab Aastasri rubriigis maakeelsete kuunimede tutvustamist,
et viksime kik, kallid lugejad, jrele melda, kas eesti harjumusprased jaanuar, veebruar, mrts jne on ikka kige sobivamad kuunimed meie rahvale?

Prnakuu
Aastaringi kuuendal kuul on maakeeli mitmeid nimesid: prnakuu, suvekuu, piimakuu/piimkuu, kesakuu, ilmekuu, sortsikuu ja heinakuu.
Kuu nimed on seotud loonas toimuvaga. Prnakuu oli muiste oluline prnaniine varumise aeg ning kuu lpus puhkevad luna pool prnaied. Suvekuu toob suve ja piimakuul on lehmade piimaand kige suurem. Kesakuul kntakse kesa, ilmekuul on iterohkus ja heinakuul algab heinaaeg.

Jaanikuu nimi prineb kirikukalendrist, kus keskajal phendati 24. juuni juudi soost prohvet Johannesele. Nime alguprand heebrea keeles on Yochanan, ning Johannes on selle ladina vaste, millest omakorda on tuletatud eestiprane Jaan.

Juuni ehk juni nimi on laenatud vene, rootsi ja saksa keele vahendusel ladina keelest. Iunius vana-rooma aasta 4. kuu on seostatud esmalt Jupiteri naise Junega. Samuti on seda peetud noortekuuks (iuniores ld k noored). Prnakuu nimetusi teistel rahvastel
Rootsi (rahvalik) sommarmnad suvekuu, Poola czerwiec noored mesilased, Leedu birelis kasekuu, Horvaatia lipanj prnakuu, Ukraina червень punaste marjade kuu/kilpti kuu (kilptist saadi punast vrvi).
Emakeelseid kuunimesid kasutavatel himurahvastel thendab prnakuu jrgmist: komi lddza-nomja - parmu- ja sserohke, ersa ashtemkov puhkamisekuu, mari peled lill.
Soomlased nimetavad prnakuud ametlikult keskuuks, mille varasem thendus on sti jnud pllumaa. Kesakuul knti kesa nii Soomes kui Maavallas. Varem on Soomes kasutatud suvikuu nime.
Prnakuus juab ktte aasta krghetk, mida esivanemad on kutsunud suurteks pevadeks, suviseks pevapesaks, leedoks ning uuemal ajal jaaniks. On aasta pikimad pevad ja lhimad d. Pripevast (21.06.) kuni leedolaupevani (23.06.) taevaharjal pesas istuv pike tidab kik elava erilise vega ja paneb inimesed rmsalt pha pidama. Leedotuli sdatakse htul enne seda, kui pev keerab oma kigu lhemaks, pimenemise ja julude poole.
Esivanemad on tuld kui sellist phaks pidanud ja keelanud selle res vanduda ja riielda. Me peaksime hoolitsema, et tulle satuks ksnes puitu ja muud taimset ollust. Kui veel kia selgel ja rmsal meelel kolm korda pripeva ja kolm korda vastupeva mber tule, tuleb eelolev poolaasta kindlasti tervem ja parem.

HEINAKUU
Aastaringi seitsmendal kuul on maakeeli mitmeid nimesid: heinakuu/ hainakuu/haanákuu, heinategemise kuu, suvekuu, karusekuu, hoolekuu, hobusenoogutuse kuu, koerakuu, mdakuu.
Nimed thistavad loonas toimuvat: heinakuu suurim t on heinategu, pingelisest heinateost tuleb ka hoolekuu nimi, karusekuu thendab kuuma kesksuve, hobusenoogutuse kuul panevad ttud parmud hobuseid peanoogutusega vereimejaid peletama, mdakuul rikneb ja laguneb kik kergesti.
Juuli
krval kib laenatud nimedest heinakuu kohta jaagupikuu, jakobipevakuu, jaakapevakuu, jaagapev kuu ja olevipevakuu nimi. Nimetused prinevad katoliiklikelt phakutelt, kellele kirik phendas heinakuu 25. ja 29. peva.
Juuli ehk juli nimi on laenatud vene, rootsi ja saksa keele vahendusel ladina keelest. Julius vanarooma aasta 5. kuu oli phendatud keiser Julius Caesarile.

Heinakuu nimetusi teistel rahvastel:
Rootsi (rahvalik) hmnad heinakuu, Poola lipiec prn, Leedu liepa prnakuu, Horvaatia srpanj sirbikuu, Ukraina lunень prnakuu/ meekuu.
Himurahvastel: komi sora - (teravilja) kpsemine, ersa dedjkov meekuu, mari srem suvepha.
Soomlased nimetavad heinakuud ametlikult heinkuuks, mis thendab sarnaselt Maavallale heinategemise kuud.
Heinakuul juab ktte kuum kesksuvi, mil senine ieilu asendub tasapisi kpsemisega. Inimestele on see thendanud kibekiiret ja rasket heinatd, millesse ksikud phad leevendust toovad.

Heinakuu phad
02.07. heinaleedo (heinamaarjapev), Virumaal ka Uku pha. Sel peval puhatakse heinatst ja htul tehakse tuld. Kui sel peval heina teha, lb ike selle plema. Rannarahvas pidas seda merephana. 13.07. karusepev (maretapev), mida mnel pool on peetud heinaphana. Saaremaa Mustjala kihelkonna rahvas pidas karusepeval Panga panga pha, kus paluti merejumalat ja toodi talle andi.
25.07. jaakapev (jaagupipev) mrgib heinat lppu ja likusaja algust. Heinaaeg saab lbi, sest rohi on puitumas ja madalamale langenud pike ei kuivata enam hsti loogu. Jaakapevast on raudnael heinas ja klm kivi vees, teab rahvatarkus.
29.07. jakepev (olevipev) thistab saar tel ja lnerannikul heinaaja lppu ja likusaja algust.

Rahvatarkusi
Kui jaanikuu mahe, siis on seda kua
julukuu. Kui on niiske, suab teri ja
veel enam dalt. Torma
Kui juunikuus pala, on joulu aegu
klm. Karja
Vihmane jaanikuu kasvatab hsti vilja.
No
Vanasti kik, kes vhe suutsid, lksid leedutulele.Vanal aal sa pidid he kadagaoksagi
tulle viskama, kui sinna lksid. Muhu
Pidi tegema jaanituld, siis on omal ja
loomadel hea nn. Torma
Kui jaanitulele mindi, kidi kolm korda
edespidi ja kolm korda tagurpidi mber
tule, siis pidi aasta hsti nnestuma.
Vike-Maarja
Kui le tule hpata, siis olevat terve
aasta lbi terve. Jmaja
Pallu rahvast olli, tantseve ja laulsive.
Ni r kah, ku torupilled kisiv jaanitule
all. Karksi
Jaagupikuu on obusenoogutuse kuu.
Siis on kik aigused ja aavad visad
paranema. Vndra
Kui karusekuu tuleb kuivaga sisse, siis
lheb vihmaga vll; tuleb vihmaga
sisse, lhb kuivaga vll. Risti
Piksepaisteline heinakuu kuulutab
klma talve. Torma
Vanasti tehtud ikke Matsalu lahe res
Tuulingu mel seal koha juures tuld,
kus kalamehed kalalaevadega les
kisid, heinamaarjapeva se. Seal
siis tantsitud, tehtud iga seltsi mngusi
ja joodud kodust toodud lut.
Sehukesed tuletegemised ja tantsimised
pidada andma head kalasaaki
sgisel. Martna
Mnes peres ei tehta karusepeval
heina. Kui karusepv saab heina tehtud,
siis hunt viib looma ra. Lne-
Nigula

Jakobipivast ple ei kao kaste enam
knnu takka, see thendab: pike
ei suuda enam heina ra kuivatada.
Jhvi
Olevipevast tulevad thed taeva.
Kaarma



Ahto Kaasik
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet