3/2010



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
1968 kui rkisimeTallinna phjaveest

Kevadtalvel otse meie joogivette, lemiste jrve maandunud lennuk sundis phjaveeteadlast Erna Seppa otsima les vanu dokumente aegadest, mil phjavesi thendas Tallinna joogivee tulevikku ja
pinnavee joomisest oli juttu ainult he vimaliku variandina.

Geoloogilis-majanduslik phjendus vimaluste kohta varustamaks Tallinn ja Phja-Eestit phjaveega sellist pealkirja kannab aruanne, mille kohta on toodud alljrgnev lhikokkuvte. Phjuseks, miks dokument tuli arhiivist les otsida, on esmalt lootus, et pealinnas hakatakse kunagi kasutama vlisreostuse ohtude (auto- ja lennutransport, kriisiolukord) eest kaitstud veeallikat.

Tstuslinn Tallinn vajas suures koguses vett
Pinnaveeallikate uuringutega hakkas tegelema TPI santehnikalabori kollektiiv eesotsas Harald Vellneriga ning hdrometteenistus eesotsas Tiit Eiprega. Paralleelselt tegi Moskva lesandel uuringuid vabariigi geoloogia- ja maapuekaitse valitsus. Tehti vrdlusvariandina esimene katse varustada Tallinnat phjaveega. Uuringu pealkirjaks sai Geoloogilis-majanduslik phjendus vimaluste kohta varustamaks Tallinna linna phjaveega, autoriteks allakirjutanu ning Kaljo Stumbur.
Tolle aja andmeid kasutades veti vaatluse alla kaks Tallinna lhimbruse kuni 100 km kaugusele ulatuvat suunda, kust tuua Tallinna phjavett. Et Tallinnale planeeriti tollal kasvava tstuse tttu aina suuremat veetarbimist tulevikus (praegusega vrreldes mitu korda mahukamat), siis oli vaja kindlasti luua phjaveega lisavarustamise plaan. ks suund ji edelasse: Riisipere-Risti-Vigala-Lihula liinil ja teine idasse: Jgala-Viitna-Valgeje-Padaoru liinil. Phjaveeallikate valikul oli mlemal juhul panustatud kambrium-vendi veeladestule ning osaliselt ka ordoviitsiumikambriumi ladestule ning liivavljade, -sandurite ja deltaaladele ning -rgorgudele.

Kuidas mrati phjaveevarusid
Phjaveevarude mramiseks vajalike arvutusparameetrite korrektuuri tehes tugineti Tallinnas, Kohtla- Jrves, Kivilis ja Sillamel lbi viidud pikaajalistele veetaseme ning veevtu rezhiimvaatlustele ning varasemate geoloogilise kaardistamise andmetele. Peamised phjavee rakendusvarude mramise arvutusparameetrid olid veekihi paksus, veejuhtivus, veetaseme piesojuhtivus ning filtratsioonimoodul. Projekteeritavad parameetrid aga puurkaevude sgavus, selle ttava filtriosa lbimt, puurkaevude paigutuse skeem ja tootlikkus. Arvutused said tehtud tnu akadeemik Endel Lippmaa kaasabile teaduste akadeemia kberneetika instituudis, kus ainsana vabariigis oli tolle aja kohta progressiivne arvutustehnika, arvutusmasin Minsk-22.
Lhteandmeteks olid vetud projekteerijate ette antud veetarbimise kontrollarvud: 1970. aastal 119 000 kuupmeetrit pevas (m3/pevas) ja 1980. aastal 180 500 m3/pevas. Vrdluseks: Tallinna tnane veetarbimine on ainult ca 65 000 m3/pevas. Projekteeritud said kaptaazhehitiste skeemid: puurkaevude paigutamisviis, pumpade valik, hendused reservuaaridega, pumbajaamaga ning lpuks hendus magistraaltoruga.
Mrkusena oli uuringus ra toodud, et ordoviitsiumi-kambriumi phjaveele Tallinn-Lihula suunal on iseloomulik krgendatud fluori- ja joodisisaldus, kambriumvendi phjaveele Tallinna- Padaoru suunal aga kohati krgendatud radioaktiivsus. Lpptulemusena oli vlja toodud kapitaalmahutuse suurused, alustades ksikpuurkaevust kuni kogu kaptaaehituseni vlja.

Vee omahinnast
Padaoru-suunalise veejuhtme korral kujunes phjavee omahinnaks 1970. aasta seisuga 3,8 kopikat (kop), 1980. a 4,1 kop, Mnniku-suuna puhul 1,2 kop kuupmeetri kohta. Keskmiseks hinnaks oleks kujunenud seega 3,23,7 kop/m3. Lihulasuunalise variandi puhul on need arvud vastavalt 4,4 kop ja 1980. aasta seisuga 4,0 kop/m3.
Konkureeriva variandi, pinnavee kasutuse puhul kujunes vee omahinnaks vastavalt 1970. aastal 2,34 kop ning 1980. aastal 3,24 kop kuupmeetri kohta. Pinnavesi oli kll odavam, ent natukene. Tnase hinnaga ei saa tolleaegset ldse vrrelda: ldistavalt olgu eldud, et praegu on Tallinna vee hind kodukliendile mitu korda kallim, kasutades vrdluseks tolleaegse keskmise palga ja vee hinna suhet.
Kuid 1968. aasta aruandes on ksitletud ka phjavee omahinna alandamise vimalusi. Niteks puurkaevude tehniliselt tiuslikumaks ehitamise teel ning radiaalveehaarete rajamise kaasajastamise arvel, kaptaazhehituse rajamisel elektrijuliinide juurde ja muud sellist. Kik need plaanid jid aga omal ajal sahtlisse, kasutades tnapeva knepruuki, konjunktuursetel ajenditel teostamata. Ja nii nad mngisidki toona maha vimaluse viia Tallinna veevarustus le phjaveele.

Ohutum vesi
Vaatamata sellele, et Tallinn joob lemiste vett, tahaks ikka ja jlle rhutada, kui palju thtsam oleks le minna phjavee tarbimisele.
Phjavee variandi eelis on selle kaitstus vlisreostuse ohtude eest, parem kvaliteet, ssteemi astmelise vljaehituse vimalus ning samuti vimalus vajadusel phjavee keemilise koostise vastavusse viimine kehtivate sanitaarnormidega. Seda saab teostada kohapeal vete lahjendamise teel, soovitatavalt jsulasetete kompleksis oleva veega, mis on eriti thtis krgendatud radioaktiivsusega kambriumvendi vete puhul. Seda kike annab teostada, kui loobutaks turvalisuse seisukohalt ohtliku pinnavee tarbimisest.



Erna Sepp
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet