3/2010



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Roman Hecker Ontika ranna poisist paleokoloogia rajajaks

Roman Heckeri elav eeskuju, tihedad erialased ja kultuuriloolised sidemed lbi aastakmnete kujundasid oluliselt Eesti sjajrgse geoloogilise mtte arengut, kivististe ja mbritseva kivimi hisuuringuid.

Saksa nimega huvitavate venekeelsete trkiste autorina teadsime viiekmnendate lpul TR lpetanutena Roman Heckerist (vene keeles harjumatult Gekker) juba likoolis. Esmakordselt kohtusime 1958. aasta septembris Friedrich Schmidti mlestusele phendatud konverentsil Tallinnas ja ekskursioonil Pakri neemele. Professor Hecker esines vga huvitava ettekandega Tasane kaljune merephi fossiilse faatsiesena*, mis haakus otseselt akadeemik Karl Orviku ksitletava katkestuspindade ja lnkade probleemistikuga.

Lhem tutvus Roman Heckeriga algas pisut hiljem, hel leliidulise Paleontoloogia Seltsi aastakonverentsil, suurel teadlaskonna foorumil Leningradis. Kui hel vaheajal julgesin lugupeetud professori otse trepil peatada ksimusega (oma vaevalises puuvenekeeles) Saaremaa Eurypterus-dolokivi tekkekeskkonna kohta, kus kivimi phitunnused viitavad magestunud, mitte seniste tekketeooriate kohaselt soolastunud tingimustele, sttis ta momentaalselt. Ainult temale omase tunnustava ho-ho-hoo-ga selgitas ta mne lausega, kui oluline on teadusele see uudis Saaremaalt ja palus vaheaja lppemisel saali thelepanu ning tutvustas mind olulise teate edastajana Eestist. Nii tuli mul teha oma elu esimene teaduslik vrkeelne snavtt suure saalitie autoriteetide ees ilma igasuguse ettevalmistuseta. Prast vestlesime kaua, ta tegi ettepaneku koostada olemasolevate andmete alusel artikkel loodava seeria Keskkond ja elu geoloogilises minevikus (originaal - vene keeles, vt trkivljaannet) I kitesse, millega ma kahjuks toime ei tulnud. Kui thtaeg hakkas lhenema, saatis ta postkaardi naeratava kassiga. Kui minult ksikirja ei laekunud, sain kaardi juba haukuva koeraga, viimaks tuli kaart prani lugadega hvardava tiigriga, teisel pool viimase hoiatusega kirjanduslikult humoorikas tekst ... Kuid ka see ei toonud oodatud tulemust, ikka piinlikud vabandused, phjuseks vimetus selekteerida mtmatust mitteteadmisest seda vhest teadmist, mis olemas; saamatus eraldada hetkel olulist kigest ebaolulisest ... Ometi algas sellest elukestev sprus ja perekondlik lbikimine.

Rannakivististest elukeskkonna uuringuteni
Roman Hecker prines Peterburis tsaari ukonna arsti perest, kes sajandivahetuse Peterburi vaimueliidi kombe kohaselt suvepuhkust Eestis veetis. Peterburilasi vis kohata Virumaa looduskaunil pankrannikul Kalvist Meriklani. Heckerite pere Roman korjas aga poisikesena Udria panga all mererannal lainetusega paest vljapestud kivistisi ning temas rkas psiv huvi kivisse maetud elujlgede vastu. Harrastus kasvas elukestvaks kutsumuseks paekihtidesse kui looduse ajalooraamatu leheklgedele peidetud teavet avastada.
Nii et mneti vib elda, et silmapaistev teadlane Roman Hecker sndis tnu Eesti paekivile, vhemalt sndis siin kindel soov saada geoloogiks. Seetttu viis koolitee noore Heckeri 1917. aastal Peterburi meinstituuti, Venemaa geoloogilise mtte keskusse, kus sirgusid meie petajate plvkonna vljapaistvamad tippteadlased. See aeg oli maateaduste olulise avardumise aeg, mil selgus detailsete loodusvaatluste ja regionaaluuringute aluseid rajav thendus planetaarsete geoloogiliste protsesside mistmiseks.
Mistes biogeograafiliste teadmiste thtsust geoloogilise mineviku keskkonnauuringutes, kis noor Hecker heaegselt meinstituudiga loenguid kuulamas ka likooli geograafia instituudis. Tal oli nn juba likooliaastail osaleda vlitdel tolle aja suurima Peterburi mbruse ja Virumaa paekihtide tundja Nikolai Pogreboviga. Meinstituudi lpetamise jrel 1923. aastal jeti uurijavaimuga osava sulega noormees tle samasse pealinna geoloogilise vaimsuse keskusse. Paleontoloogia instituudi loomisel jrel 1930 kutsuti ta sinna paleokoloogilist uurimissuunda viljelema. Ta rajas labori ja ttas selle juhatajana kogu edaspidise elu, le 60 aasta, lugedes heaegselt paleokoloogia kursust Leningradi ja Moskva likoolis. Uurimistulemusi asus Hecker hoolikalt trkis avaldama, kus kohe avaldus tema kunstnikutalent kivist uurimisobjektide illustreerimisel.

hisvaimsus paleokoloogias
Kige muljeterohkemad ja viljakamad on olnud kokkupuuted Roman Heckeriga he suurima vaimse eeskujuga just histel vliseminaridel ja vlitdel, vahetus looduses toimunud aktiivsetel mttevahetustel samas suunas pdlevate erineva kogemuse ja teadmistepagasiga uurijatega. Nii sndis kollektiivne kogemus, koolkondlik hisvaim tema suunava taktikepi all.

Mningaid koosolemisi meenutades
1962
Roman Hecker asus korraldama leliidulisi paleokoloogilis-litoloogilisi (paleoklitol) vliseminare, mis kujunesid tnapevases thenduses elava suhtlemise ja paljude phimtteliste probleemide le arutlemise tienduskoolitusteks, kust meil, noortel teadusse prgivatel geoloogidel, oli nnestav vimalus vahetult osa vtta. Niteks 1962 kavandas prof Hecker koos akadeemik Orvikuga I paleoklitol vliseminari Eesti paeplatool ja Devoni peavljal Pihkva mbruses, kuhu sain temalt personaalse kutse sooviga ka Eurypterus-faatsiesest pajatada. Pihkva taga hel htul kitsas ringis see ka toimus. Kohtusime seal esmakordselt omaealiste kolleegidega Ltist ja Leedust. Esimesel hisel vliseminaril avaldus prof Heckeri isiksuse ks oluline tahk: kuidas geoloogilisi vaatamisvrsusi oskuslikult siduda kultuurilooga, mille thendust sgavuti sain mistma alles paekivi kultuurilooga ise tsisemalt tegelema asudes.

1966
Kui vlitdel Siberis kaatriga Leena jel Inessa uravljova juhendamisel kahe ndala vltel Kambriumi ladestu majesteetlikke paepaljandeid klastasime ja tekketingimuste le vestlesime, on see tagantjrgi vaadates olnud minu kige kestvam histegevus Roman Heckeriga, pevad lbi paekihte vaadeldes ja nhtu kui eluruumi le arutledes. Enim thelepanu kitsid arheotsaatide ehk ksnalaadsete pisiriffid ja svaelfilised punavrvilised lubjakivid Baltika Liivi keele alal esinevate analoogid, ning mustad orgaanikarikkad kildalaadsed savikivid svamere setted, teisalt krget jrku geoloogilised piirid.

1968
V paleok-litol vliseminaril Kara-Taus ja Kara-Kumis, olles eelnevalt koos Heldur Nestori ja Jelizaveta Mjahkovaga veendunud Balti paleobasseini mudeli universaalsuses, tegin ettekande eelhtul mudelist esimese tervikjoonise ja esitasin suure eduga laiale auditooriumile.

Professor Hecker andis loodule krge hinnangu, rhutades, et selline kompleksne tulem ongi tema seniste pdluste siht, et Eestis on kujunenud paleokoloogilisteks uurimisteks vajalik koolkond. Roman Heckeri eeskuju jrgides kogesime, kui palju on analoogiat suurte geoloogiliste arengutsklite avaldusviisides eri ajastuil. Et kivisse peidetud looduslike protsesside tunnetamine on nii uurijale kui lugejale eriline nauding.

1973
leliidulise seminari Karbonaatkivimite faatsiesed ja geokeemia lbiviimisel Leningradi geoloogia instituudis ja eriti ekskursiooni ajal Saaremaale oli taas hea vimalus veenduda professor Heckeri erakordses kompetentsuses Eesti geoloogia probleemide osas ja kultuuriloo erinevate tahkude tundmises. Rhutades Saaremaa dolopae laialdast kasutamist Peterburi ehitistes, veendusime taas, kui avar ja rikas on meie varasem kivikasutuse lugu ja kui lnklikult me ise seda tunneme.

1978
leliidulise seminari Tsklilisus ja stratigraafi a 80 klalisega ekskursioonil Saaremaale veendusime Roman Heckeri juhtnride najal paljandeis taas kord, kui erakordne muistne elurikkus on peidetud meie paekihtidesse ja kui tsine rahvusvaheline kohustus on selle rikkuse nitlik avamine geoloogia avalikkusele. Nagu tleb Fred Jssi: kui tahad nha uut, ki vanu radu.

1979
Tutvustas professor Hecker Tallinnas oma vrskelt trkist ilmunud raamatut Siluri platool. Lugusid geoloogiliste teadmiste ajaloost (originaal vene keeles - vt trkivljaanet). See on meisterlik ja kaasakiskuvalt kirjutatud kogumik esseesid meie paekihtide varasemaist uurijaist ja kunstnikest-looduse maalijaist, nende aegumatust vaimsest prandist. See raamat oleks ammu vrinud eesti keeles avaldamist, eesktt lipilastele ja kivihuvilistele enesetiendamiseks, laiale lugejaskonnale silmaringi avardamiseks, kodukandi looduse- ja kultuuritaju teritamiseks.
Sama aasta sgisel Leningradis vitekirja kaitsmist ette valmistades andis prof Hecker mulle isalikult mrku, et VSEGEI hoone Sredni prospektil (nr 74), kus kaitsmine toimub, peaks olema vljast ja seest vooderdatud Saaremaa paega, kuna Saaremaalt prit hoone projekteerija akadeemik Aleksander Poleshtshuk on soovinud pealinna kaunistada kodukandi aegumatu kivirikkusega. See teadmine oli kaitsmisel teliselt omal kohal.

1986
Viimasel paleoklitol vliseminaril Kesk- Aasias Ferghanas, kisime oma petaja ja vaimse isa varasematel radadel. Tutvusime paljanditega, tuttav sinine kahekiteline kes, kasvava imetlusega, kuipalju aegumatut on raiutud raamatusse! Jb oodata paleokoloogia teadussuuna rajaja ja suurmeistri kigi avaldatud ja avaldamata kirjatde bibliograafi a vljaandmist ja phiteoste uustrkki.

1991
Professor Roman Fjodorovit Hecker suri raske haiguse tagajrjel. Keerulise poliitilise olukorra tttu Eestis ei olnud vimalik matustele sita.



Rein Einasto, Paevana
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet