6/2002



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Juhtkiri
Silmakirja-geneetika ajalugu

Inimene on aastatuhandete vltel soovinud mitte ainult mber muuta oma keskkonda, vaid manipuleerida ka looma- ja taimeliikidega. Plvest plve kestnud tu- ja sordiaretuse tulemusena on meil nd konservikarpi pista seamaks ja ahju veisepraad. Ning krvale hammustada musta leiba, punast porgandit ja kollast maisi.
Tavaprasest kiirem sordiaretus on jnud unistuseks. Tiibadega inimesed ehk inglid, inimpeaga lvid ehk sfinksid ja he sarvega hobused ehk kssarvikud elavad vaid inimese fantaasias. Vi igemini elasid. Selle ajani, mil 1983. aastal sisestati tubakataimele vrgeen, mis taime jrglastele edasi kandus.

Kohe hakkas pihta ka geenimuundamise vastane ristisda. Geenitehnolooge sdistati seitsmes surmapatus. Kll loodusliku liigirikkuse vhendamises, kll inimese kui liigi ohustamises. Geenilekandes nhti vimalikku avalki uuele eugeenikabuumile.
Kahe aastakmne jooksul on geenimuundamine aeg-ajalt toitnud kll meediat, kll pakkunud otsest toitu miljonitele inimestele. Ent kui vlja arvata loomulikud ja arusaadavad pardumised nii nagu niteks mne allergeeni sisestamine sgitaime, mille tttu haigestus sellele allergeenile tundlikke inimesi , siis midagi hullu juhtunud ei ole.
Ja ei saagi juhtuda, sest inimene ei ole nnda vimas, et loodusliku valiku selle rajalt tagasi suunab. Tsi, valikusurvet saab geenitehnoloogia vahenditega kll vhendada kuid eks vhendanud seda ka sooja vee ja seebi kasutuselevtt ning penitsilliini leiutamine ja kaitsepookimiste ssteemi vljattamine.
Mis inimese tervist puudutab, on pha. Nnda ei vitle isegi marurohelised mitte GMO-de kasutamise vastu ravimitstuses. Vaid nende kasvatamise vastu pldudel. See on ka arusaadav. Maruroheliste khud on tis, mis neil vaestest maadest, kuid prilikud haigused tabavad neid nagu arengumaade rahvastki.
Silmakirjade ehk vrvuse prilikkuse reeglid olid hed esimesed, mis inimese geneetikas snastati. Nd tuleks avastada veel silmakirjalikkuse geen.



Loodus
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet