6/2002



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Raamatud
Skeptiline keskkondlane tegutseb jlle

Skeptitsism on ohtlik asi. Sest sellest saadakse tavaliselt valesti aru. Skeptikut kaldutakse pidama millegi vaenlaseks. Olenevalt kontekstist kas siis religiooni vaenlaseks vi teaduse vaenlaseks vi paranormaalsete nhtuste vaenlaseks. Skeptik kinnitab paljude meelest, et mingisugune teadmine pole vimalik mis viib tegelikult vlja juurteta relativismini.
Keskkonnafilosoofias on skeptitsism linud moodi vastukaaluna rmerohelisele kitumisele, mis balansseerib hea ja kurja piiril. Kuid prast seda, kui taanlane Bjrn Lomborg 2001. aastal oma raamatuga The Skeptical Environmentalist laineid lma hakkas, on keskkonnaskeptikute read ha tihenemas.
Michigani Riigilikooli teadus- ja tehnoloogiauuringute professor Robert Kirkman vaatleb oma raamatus Skeptical Environmentalism, kuidas skeptiline mtteviis suhtub ja on suhtunud krestomaatilisse rohelisse meelelaadi. Ta tstatab ndsete keskkonnaliikumiste suhtes rea kahtlusi. Keskkonnaeetika, svakoloogia, sotsiaalkoloogia, postmodernne koloogia, kofeminism, keskkondlik pragmatism ja mis veel kik kokkuvttes nimetab Kirkman neid spekulatiivseks keskkondluseks lhtuvad teesist, et loodus on olemuslikult suhtestatud, et inimesel on moraalne kohustus kaitsta looduse korda, ning et arusaamises, milline on looduse ja inimkonna suhe, peitub keskkonnakriisi lahendamise vti.
Kirkman toetub David Humei skeptilistele printsiipidele, ent kasutab toetuspunktina ka Kanti, Hegeli, Descartesi, Rousseau ja Heideggeri tid. Kuid ta pdleb filosoofi kui teotsija privilegeeritud positsioonilt praktilise mtlemise poole, mis peaks endaga kaasa tooma vrtuste tasakaalustamise.
Lomborg on sama sjakas kui keskkonnarmuslased, nimetades nende juttu litaaniaks. Kirkman pab olla tasakaalukas, kohati ehk liigagi, nnda et selle tasakaalukuse tagant ei leia autori arvamust enam les nii nagu see filosoofide puhul alatasa olema kipub.
Jah, inimene pole kunagi tiesti looduslik ega tiesti vaba. Inimene on nende kahe rmuse vahel lksus. Teisalt on inimene elusolend ja seega sltuv mbritsevast keskkonnast. Arusaamine maailmast on alati mingil mral vr, ning sellega pole kunagi kindel, et meie valikud ja toimingud osutuvad igeks.
Mida siis teha? Inimaju pdleb dogmatismi poole. Selle vastu pakkus Hume rohtu, et tulemustesse tuleb suhtuda kahtluse, tagasihoidlikkuse ja ettevaatusega. Teisalt pdleb inimaju krgelennuliselt universumi piiride poole. Hume pakkus selle vastu oma teist printsiipi korrektne otsustus piirdub tavaeluga ning igapevase praktika ja kogemusega piirnevate aladega.
Kui inimene oleks Humei kuulda vtnud, poleks ta kunagi Kuule lennanud ega loomi geneetiliselt muundama hakanud. Nnda tuleb ka skeptitsismi vtta skeptiliselt. Kirkman kll ei tee seda otseselt, kuid juhib mtted ometi sellele teele.



Tiit Kndler
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet