6/2002



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
GENEETILINE MUUNDAMINE MUUDAB MAAILMA

Me vime geneetilisest muundamisest rkida halba vi head, kuid siin see on ja siia see jb. Praegu on arukas endale selgeks teha, mida muundamine muudab ning kuidas see muutmine vib Maa elustikku ja inimese elu muuta. Vi hoopis muundada.

Prast seda, kui 1983. aastal muundati geneetiliselt tubakataim, pole maailm enam endine. Inimesel nnestus teadlikult sisestada hele elusorganismile teise geen. Vi ei muutnudki see elusorganismide geneetilise muundamise algus maailma sedavrd, kui selle prohvetid ja vaenlased ksmeelselt kuulutavad? Ehk polegi geneetiline muundamine midagi uut?

Piibellik tegevus. Vanast Testamendist vib selgelt vlja lugeda inimese soovi maailma geneetiliselt muundada. Mida muud on inglid kui geneetiliselt muundatud inimesed. Lisame inimesele tuvi Pha Vaimu kehastuse tiivakasvatamise geenid ja ingel ongi valmis. Selge see, et nii keeruline insenergeneetika toodab ka praaki. Mne ingli tiivad ei pea vastu, ta langeb alla temast saab langenud ingel ehk Saatan. Vgilane Simson sai oma superju, kui inimesele lisati mni lvi geen. Seegi tegevus lks vheke viltu, Simsoni lihasjud toimis snergias juuksekasvu edendava geeniga. Suur Koljatki sai oma thelepanuvrse kogu geneetikutelt. Siingi ei juhtunud kige paremini uued kehakasvu edendavad geenid prssisid osavust edendavaid geene ja Koljat ei tabanud oma suure nuiaga vikest Taavetit.
Nnda taibati peagi, et geneetiline muundamine vib olla ka kahjulik. Sestap keelustati kik geneetiliselt muundatud olendite ehk ebajumalate kujud. Igasugu keerubid, lendmaod, inimpeaga lvid ja kes kik veel sattusid vanatestamentlike maruroheliste rige rnnaku alla. Salliti vaid ht tavaprast tuaretust, mille parimaks niteks on Noa tegevus, kes laskis leujutusel tappa kik loomad, vlja arvatud parimad isendid igast liigist.
Kuid geneetilise muundamise idee ei kadunud ometi kusagile. Sellest annavad tunnistust nii Rooside sja aegsed kssarvikud kui klma sja aegsed batmanid ehk nahkhiirmehed.

Saatuslik kokkusattumus. Esimene geenilekanne tehti tnu bakterile. Agrobacterium oli selleks ajaks avastatud, teada oli ka see, kuidas too bakter nnda edukalt taimi nakatas. Nimelt saadab ta taimedesse vikesed DNA-aasad, mida kutsutakse Ti-plasmiidideks ning mis sokutavad ennast osavalt taimerakkude kromosoomidesse. Nnda tuleb vaid plasmiidile lisada mned geenid, see ollus taimelehele mrida ja nakatatud lehtedest uus taim kasvatada. Ja see taim prandab uue geeni seemnete kaudu oma jrglastele. Sel moel valmistatigi 1983. aastal esmalt geneetiliselt muundatud tubakas, seejrel maavitsaline petuunia ja siis puuvill.
Teraviljad on agrobakterile immuunsed ning nad pidid ootama, kuni leiutati sna jhker meetod, mille kigus tillukestele kullaterakestele kantud geenid tulistatakse taimerakku. See viis mdanemiskindlate tomatiteni, koloraado mardikale vastupidava kartulini ja kahjurikindla puuvilla ning maisini.
Geneetiliselt muundatud loomade seas on saanud heks kuulsamaks onkohiir hiir, kes on geneetiliselt muundatud, nnda et vhki takistavad mehhanismid temas ei tta. Ja 2001. aastal tuli ilmale esimene GM-ahv Andi, kelle genoomis on meduusi geen, mis selle mereolendi hiilgama paneb. Hiired, lehmad, ahvid... Aga inimene? Inimene ootab oma jrjekorda. Geeni asendamise tehnoloogiat on juba edukalt kasutatud tuhandete spetsiifiliste geenimuutustega hiirte tootmisel ja pole tehnilist takistust, mis vlistaks selle kasutamise ka inimese rakkudes, kirjutab Princetoni likooli geneetikaprofessor Lee M. Silver oma raamatus Geenid ja kloonid.

Sihtmrk GMO. Suurim sda ei ki mitte ravimirindel, vaid pllumajanduses. GMO-taimed kasvavad pllul, mis on omakorda looduse rpes. Nnda suhtlevad nad tahes-tahtmata looduslike taimedega, kui vga neid ka nende metsikutest sugulastest eraldada ei ptaks. Ja lpuks sb keegi, olgu siis koduloom vi inimene, saagi ra.
Oma argumentide vimendamiseks on rnnakrhmlased vlja melnud suureprase snarelva GMO-toite nimetavad nad frankenfoods. Juba selle sna esilemanamine peaks tooma sojajahu kastmega maitsestatud hamburgeri sjale hirmuhigi otsaette.
Philised GMO-vastased sdalased on Maa Sbrad ja Greenpeace. Nad ei vsi viitamast erinevatele ohtudele. heks vrvikamaks neist on, et mais, mis on kaitseks kahjurite eest modifitseeritud tootma mullabakterist Bacillus thuringensis prinevat putukamrki Bt-toksiini, vib saada ohtlikuks monarhliblikatele ja teistele putukatele.
Tavaliselt piirdutakse sna ldiste videtega, nagu teeb seda Clive Pointing oma Maailma rohelises ajaloos: GMO-de loodusesse laskmine viiks vahelesegamise veelgi kaugemale ning muudaks selle tegevuse tagajrjed veel ettearvamatumaks.
GMO-vastased juhivad ka thelepanu, et onkohiire tootmine on ebaeetiline. Sest loomakaitse-eetika kohaselt ei tohi loomadele tekitada phjendamatuid kannatusi.
1996. aastal avaldati uurimise tulemused, milles leiti, et Brasiilia phkli geeni sisaldavad geneetiliselt muundatud sojaoad vivad phjustada allergilisi reaktsioone inimestel, kes on litundlikud phklite suhtes. See tulemus on ks philisi, millele toetuvad nuded mrgistada GMO-toiduained.

Valmis tks ja kaitseks. Vhemalt sama palju kui GMO-de rndajaid, on ka nende kaitsjaid. Esmajoones kuuluvad kaitsjate ridadesse loomulikult GMO-de valmistajad. Nemad nevad arusaadavatel phjustel oma tst vaid inimkonnale tulu tusmas. Saagid suurenevad, kusjuures keemilisi trjevahendeid pole vaja kasutada, viljad silivad kauem, saab toota paremat ning kindla kvaliteediga liha, loomades ja taimedes saab odavalt toota ravimeid nii klavad mned kaitsjate argumendid.
Vitlev skeptiline keskkondlane Bjrn Lomborg nimetab GMO-de rndajate argumente kapseldunud litaaniaks. Tendusmaterjal asendatakse litaaniaga, kurdab ta. Ning toob niteks, et 1999. aastal ritasid Cornelli likooli teadlased mrata GM-maisi mju monarhliblika rvikule. Nad avastasid, et pooled rvikutest, kes sid Bt-maisi ietolmuga lepritsitud lehti, surid. Tusis hdakisa. Kuid aasta prast tehtud sltumatu uuring nitas, et tegelik Bt tase, mis rvikuid hvardab, on madal vi vga madal. Ja kuna see mais vajas vhem putukamrki, siis vis geneetiline muundamine isegi monarhliblikale kasuks tulla.
Samas ennustab Lomborg, et jrgmise 20 aastaga langevad toidukaupade hinnad tnu GMO-toidule 1015 protsenti. Sealjuures toodetakse selliseid toiduaineid, nagu kuldne riis, mis sisaldab A-vitamiini, vhendades nnda avitaminoosist phjustatud haiguste ohtu.
Bakterite vahel toimub geenikaubandus niikuinii selle asemel, et vigade parandamiseks omaenda geneetilist materjali kasutada, laenavad bakterid vahel DNA-juppe oma naabritelt.
Geneetiline muundamine pole midagi uut. Inimene on sellega tegelnud tuhandeid aastaid, aretades ha sobivamaid taimesorte ja loomatuge. Miks tuleks siis muretseda just nd? Kui tuaretamine on eetiline, miks siis geneetiline muundamine seda ei ole?
Hoolimata tugevast kaitsest, on geenisjas ka hukkunuid. Kige tuntum neist on hiigelkontsern Monsanto, kes hakkas valmistama pllukultuure, mis tema enda patenteeritud taimemrgile Roundup vastupidavad on. See ti kaasa enneolematu koterrorismi laine, mis andis Monsantole esimese surmahoobi.

Eesrindlane Eesti. Kui USA-s on 60 protsenti inimestest nus GMO-toitu sma, siis EL-is on selle vastu 60 protsenti tarbijatest. Eestis ei ole sellist toitu nus ostma 30 protsenti tarbijatest. Eesti suhtumine GMO-desse on realistlikum kui Euroopas, tleb geenitehnoloog Erkki Truve, olgem uhked, et me pole selles ksimuses absurdsusesse langenud. Tema snul on realistlikul suhtumisel ka alust. ks tsiseid argumente GMO-toidu kohta vidab, et seda ses vib vras geen pseda inimese rakkudesse ja siseneda prilikkusainesse. Kogu inimkonna ajaloo jooksul pole taimtoidu puhul sellist asja juhtunud, kinnitab Truve. Vastasel juhul oleks selliseid taimegeene avastatud inimese genoomi selles 95 protsendis, mis ei allu valikusurvele, ehk nn rmps-DNA-s.
Geneetilisel muundamisel on veel ks omalaadne eripra. Selle lbi aitab inimene levida mingitel kindlatel geenidel, surudes teiste levikut alla. Iseka geeni vaatevinklist lhtudes on geenitehnoloog vaid vahend, mida niteks Gt-toksiini geen kasutab, et end miljonite hektariteni ulatuvatele maisipldudele laiali laotada.
ks GMO-sjas vaherahu slmimise eeltingimusi on mrgistada tooted, mis sisaldavad geneetiliselt muundatud organisme vi nende osi. Siis teaksid ka juudid ja moslemid, et nende sk ei sisalda sigadelt prit geene, ning taimetoitlased, et juurikates pole loomageene. Kuid vib olla sna kindel, et kitsel ja seal on sna mitu hesugust geeni. Ning taimedega koos sakse vltimatult tohutul hulgal baktereid, kes on snagi loomade moodi.
18. novembril kirjutas levenemaaline ajaleht Komsomolskaja Pravda, et Ameerika pab venelasi GMO-dega toita. Moskvalased mrgitatakse esmajoones, kirjutas ajaleht, pidades silmas pealinlaste suuremat ostujudu. Tuleb kaitsta oma loodust ja rahvast, jreldab Vene ajaleht. Nnda on GMO-sjas kuulda ka vanu hid klassisja kahureid.



Tiit Kndler
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet