6/2002



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
Oravaga vib sbraks saada

Tiit Hunt
Orav oli esimene metsaelukas, kelle jljed ma jnglaseeas selgeks ppisin. ppetund leidis aset tnu hele metskitsele. Jalutas nii nelja-viiene mina koos isaga kevadtalvisel ajal kodu lhedal, kui kki: Aa, issi, vaata, kits on all jrve res! Issi vaatas ja tepoolest lapse selge silm oli mnesaja meetri kaugusel metsalooma mrganud. Kits mrkas jlle meid ja lks oma teed, ilmselt kiiremini kui muidu. Meie issiga tatsasime aga jrve rde jlgi uurima. Olidki lumel mingid veidrad augud, justkui oleks kaks uba teineteise krvale kukkunud. See on kitsejlg, seletas isa. Kitsejlg, mmisesin mina. Lumel oli aga veel teisigi jlgi. hed ngid vlja nagu kaks krvu seisvat humrki, teine teisele poole veidi viltu. Ne, see on orava jlg, tles taat ja joonistas npuga lumele lihtsa skeemi: kaks kriipsukest, tpikesed all.

Orav, tlesin mina, vaatasin kriipsukesi, jlgi nende krval ja kik oli selge. Orava tallaaluste tundmisega pole mul sest ajast peale probleemi olnud. Kitsejljed seevastu vajasid hiljem veel mitu korda le vaatamist ja leppimist; saati siis, kui sraloom oli pehmel pinnasel kndides ka srgatsid maha toetanud ning tema jalakiri eemalt vaadates metssea omaga sarnanes. Niipalju siis sralistest. Orav on aga hoopis nriline, nagu rott ja kobras. Selle vahega, et eelistab sahvri vi uputusala asemel tegutseda hoopis puu otsas.

Oraval vib olla kaks pesa. Umbes samas pnnieas, mil mulle oravad jljed phe kulusid, ji kuskilt lasteraamatust krvade vahele pidama ka tore oravaluuletus, mis klab umbkaudu nii:
Oraval on tore ema,
ronimist ei keela tema!
Tema keelata ei saa,
sest ta ronib ise ka.
Valmiste eel oli hea seda vemmalvrssi he tuntud partei liikmetele etelda. Mni erakondlane muigas seepeale mnusalt, mni virilalt kuidas talle just parajasti tarkust ja naljasoont antud oli. Aga orav elab tepoolest suurema osa oma elust puu otsas, kus ta liigub mrkimisvrse akrobaatliku osavusega.
Orava pesa pole kaugeltki mnus koopake puunes, nagu lasteraamatud ja multifilmid seda sageli paista lasevad. Jah, orav stib ennast tepoolest vahel elama puusisesesse kiku, mnikord koguni linnu pesakasti, aga sellised korterid on tema jaoks pigem erandlikud, kui reegliprased. Orava puupealne elamine jtab mulje, justkui oleks ks varese pesa kummuli teise otsa knatud. Kukub vlja selline puutve vastu toetatud sigrimigri pallike, millesse pseb heal juhul koguni kahest ukseaugust. Selliseid kodukesi-kaunikesi vib hel oraval vabalt ka kaks tkki olla, lihoolsal ehk rohkemgi.
Pesa tassib orav silmini sammalt tis. Elistvere loomapargis on hea vaadata, kuidas oravapuuri pesakasti mulgust samblatort vastu turritab. Seal ahnitses orav enda elamisse nii palju soojustusmaterjali, et pidi sissekigu suuremaks nrima muidu ei psenud ise enam tuppa.

Orav armastab maiustada ka lindude sgimajas. Mida enam aeg talve poole, seda vhem oravat ues nha saab. Loomake ajab kiiruga vljas talitamist nudvad asjad jutti, poeb siis oksamajja, topib ukseaugu samblaga kinni ja kkitab vilu eest varjus nagu muhvi sees. Koleda purgaa korral ei pruugi orav oma pesast mitu peva nina vlja pista.
Khuthja peletamiseks peab muidugi aeg-ajalt ues kima, olgu ilm missugune tahes. Humrkidele sarnaste jalajlgede krvalt on lihtne leida nuiaks nritud kbijuppe. Sb orav nii: vtab kuusekbi esikppade vahele nagu jtise vi saiaptsi ja nakitseb kbi kljest seemneid pske. Eine lpuks on sigarikujulisest kbist saanud midagi krobelise varrega nuia- vi siis hoopis kruvitaolist. Oraval on nimelt komme alustada smist kbi lemisest otsast, jtta vars, mille klge seemned kinnituvad, lohakalt pinnuliseks ning unustada kbi otsmised seemned sootuks smata. Nii meenutabki maha kukkuv toidujk ebaproportsionaalset seenekest.
Lisaks kuusekbidele, mis on orava meelistoit, jrab ta isukalt veel mnnikbisid, trusid, phkleid, seeni, marju, aga ei tle ra ka pisematest selgrootutest ning tillematest linnumunadest ja koguni -poegadest. Ja muidugi meeldivad loomakesele kikvimalikud seemned. Minu maakodus ppis orav selleks tee mitmesaja meetri kauguselt metsast maja ukse all kasvava mnni juurde. Kohale judes pistis ta nahka enamuse tihaste toidulaule pandust. Kht tis, trampis loom jlle metsa tagasi.

Orav on usin varude koguja. Talvekuudeks tassib orav kindlatesse panipaikadesse, niteks puunsustesse vi -juurte alusesse koobastikku hunnikute viisi trusid ja phkleid.
Seesama Elistvere loomapargi orav elas talitajate tahtel mnda aega hes puuris koos klikuga. Kumbki naabritest sisustas elamist oma rangemise jrgi mugavaks. Orav kuhjas niteks hte puurinurka hunniku sammalt ja sisustas selle alla keldri. Keldri tassis ta phkleid-trusid kummis tis, kuni samblakuhjast sai viksemat mtu meke. Ja alati, kui orav jrjekordset talvevaru ladustama asus, piilus enne le la ega klik ne, kuhu ta maiustuse peidab. Niisugune ettevaatlik ja ettengelik loom.
Orava talvevarud said viimaks nii aukartustratavad, et loomapargi ttajad arutasid juba, et kas loomale talvel ldse enam ninaesist anda las elab kogutud kraamist! Naljamehed!
Lisaks trudele ja phklitele varub orav klmaks ajaks ka seeni. Kui mrkad metsas kahe oksa vahele kbaratpidi kuivama riputatud seent, on tenoliselt tegemist orava kpatga.
Metsa vi parki ehitatud panipaigad leiab orav hiljem lhna jrgi les. Mnikord jb sgivaru siiski kasutamata, niteks siis, kui orav ise on kellelegi khutieks sattunud. Kord kis lapsevanem metsas, kui jrsku kuulis kole-nrvilist linnukisa. Asja uurima minnes avastas taat viimaks orava pesa, millest kargas vlja nugis! Metsnugis ongi orava suurimaid looduslikke vaenlasi. Nugisel muide on harjumus prast orava pintslisse pistmist looma pessa mnusasti magama jda nii lbe on! Peale metsnugise sobib orav hsti ka mitmete rvlindude toidulauale.

Oravaga vib sbraks saada. Kui enamik metsaloomi inimese lhedust kardab vi vhemalt vldib, siis niteks linnaparkides elavad oravad vivad kahejalgse, kummaliselt haiseva hiiglasega nii ra harjuda, et soostuvad kest sma. Eriti nahaalsed ja inimesega sbraks saanud oravad vivad vajadusel koguni mantlitaskusse maiustuse jrele ronida. Samuti talub orav suhteliselt hsti kodustamist ja puuris elamist, kuigi kipub vahel ajapikku kurjaks minema.
Metsast vi pargist oravat koju tassida pole siiski hea mte kedagi ei maksaks niisama lbu prast puuri pista. Kll vib aga mne metsaelulise kbikuningaga lihtsalt sbraks saada. Sel on kll mtet!



Rainer Kerge
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet