6/2002



Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
Loomad teevad Moskva tänavatel orjatööd

Moskvas, Punase väljaku läheduses töötab ahvipärdik, kelle rolliks on olla päev läbi kummitallaga titepapudes ning lasta end sülest sülle tõsta. Ta on üks loomadest, kelle abil Venemaa pealinna tänavatel raha teenitakse.

Pärdiku süles hoidmine on tasuta, kuid enamus ei suuda sel hetkel pildivõimalusest loobuda. Papudega ja kostüümis ahv jõuab viie minuti jooksul nii noormehega kurameeriva kauni punahuulelise naise kui ka nirude patsidega tüdruku seltsis filmilindile. Ja töötempo ei vaibu. Kogu teenimisaja jooksul ei puuduta pärdiku jalg praktiliselt kordagi maad. Tööpaiga asukoht on nädalavahetusel sedavõrd hea.
Rahvast on ilusa ilmaga linna keskuses jalutamas nii palju, et ahvi omanik ei suuda isegi salaja pildistajaid kontrollida või polegi tal tarvis neid piirata, raha tuleb niikuinii. Papudega ahv paistab aga eemalt vaadates sama hale kui ära solgutatud kass, kel on ees kergelt ehmunud nägu ja kes on salamisi maailma peale tige.

“Andke karule meeraha”, palub asfaldile pandud silt Moskvas VDNH värava taga. Sildi ees müttab armas karupojake. Tema taga seisavad kolm nahkjopedes musklis jõmmi. Kontrast kuldketiga omanike ja süütu looma vahel on nii suur, et vaadates hakkab valus.
Karupojast läheb enamik lähikonnas sisseoste tegevaid moskvalasi üsna ükskõikselt mööda, heldivad vaid lastega jalutavad vanavanemad. Ometi paistab, et äri õitseb, sest muidu ju ei seisaks kolm täies elujõus noort meest päev otsa karuvahis. Kui neist ja mõmmikust püüda eemalt pilti teha, astub kaks meestest ähvardavalt fotografeerijate poole. Pildistamine on rangelt raha eest ja ka siis võib pildile jääda ainult karu.

Ärge andke raha! Armsat karukest ja selle omanikke vaadates tekib paratamatult küsimus, kas anda loomale toiduraha või mitte. Kui ei anna, näljutavad nad ehk looma, kui aga anda, soodustab iga annetaja oma teoga metsloomadega kaubitsemist ja nende toomist linnakeskkonda.
“Mina ei annaks, see oleks ebaeetiline,” ütleb Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal. “Pealegi võivad omanikud looma näljutada saadud nn toidurahast hoolimata.”
Tegelikult näitab karu toitmise mõttetust ka meeste seljataga seisev teenivast karupojast natuke kopsakama noorkaru tagajalgadel topis. Seega pole asfaldil meeraha koguv karupoeg neil esimene. Mingist east alates muutub karu pidamine paratamatult ebamugavaks ning siis saab temast topise teha, mida hiljem mõnda eeslinna villasse külalisi eeskojas alandliku näoga tervitama või viskinurka suurt pudelit hoidma müüa. Hinnasilti topise juures ei paista, kuid miks muidu hakkaksid mehed tapetud karunoorukit meeraha kerjava elusa karupoja taustal näitama.

Eesti tänavail veel loomi pole. Kaalu sõnul oli loomade abil tänaval raha teenimine keskajal laialt levinud. Seesugust teguviisi on hiljem olnud võimalik kohata ida pool. “Kuid Euroopa riigid võitlevad loomadega raha kerjamise vastu. Hollandis on isegi kunagiste tantsukarude pansionaat,” ütleb Kaal. Eestis pole ta veel tänavail midagi sarnast näinud, küll on aga loomaaeda toodud piirilt konfiskeeritud loomi, kelle koht pole toas, vaid looduses.
Kuid karumõmm ja ahvipärdik pole ainsad, kes Moskvas loomaekspluateerijatele elatist teenivad. Suure lõbustuspargi mitte just kõige meeleolukamas nurgas kohtab nädalavahetustel ja pühade ajal servali, kelle omanikuks või valvuriks on noor neiu. Tütarlapsel on ees üsna ükskõikne nägu, esimene töökoht ehk. Neiu istub vaikselt ja eemalt tasuta pildistajaid ei ähvarda. Ka ei reklaami ta looma valjuhäälselt. Servalil on neist kolmest loomast pealtnäha kõige rahulikum tööelu – ta peab päev otsa väikesel lauakesel seisma.



Malle Pajula
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?