6/2002



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
Uuesti Taevaskoda avastamas

Aldo Luud, Mati Kose
Taevaskojas matkates vime kogeda tema erilist vlu. Kohalik folkloor tdebki, et siin peaks iga eestlane vhemalt korra elus kima. Olenemata aastaajast - ka talvel on Taevaskojas vga ilus.

Talvel on siin eriline rahu, tunnistab RMK loodusppe spetsialist Ain Erik. Ilm me mber on peaaegu halvim, mis sgise lpul olla saab. Vesine ja hall, kergelt uduvines. Esimene lumi on linud ja teine pole veel maha tulnud. Ent siinsed paigad vluvad alati oma vimsusega retk Taevaskotta on igal aastaajal kindla peale minek.
Olen mitu aastat seda mtet kandnud ja rkinud, et inimesed tuleksid siia ka talvel. Kojad on sama suursugused, ka legendid, ning ega salaprane Neitsikoobas ei kao lume tulekuga kusagile. Emalte on isegi ilusam, kui vesi voolab koopast vlja lume vahele, rgib Erik.
Tema snul veel viisteist aastat tagasi talvel Taevaskojas peaaegu ei kidud, nii kmne aasta eest hakati tasapisi tulema. Sissetallatud teid nhes mtlesime, et hakkame ise talvisele matkamisele kaasa aitama. Nd teeme ise lumme kndimisrajad sisse, rgib Erik ning juab matkaraja parklas asuval kaardil npuga jrge vedades kohani, mis on sama valge kui lumi. Valge laik kaardil pole tsenseeritud lapike loodust, vaid 24-meetrine liivakivipaljand ehk Suur Taevaskoda. See koht on npuga nii ra aetud, naeratab Erik ja rgib, et ilusal suvisel peval kib raja lbi mitusada inimest. Kontsertide ajal lausa mitu tuhat, aga neid enam Suure Taevaskoja ees pidada ei lubata. Suvine rahvasumm ongi ks phjusi, miks Taevaskotta talvel tulla. Siis saab olla vaikusega kahekesi.

Aldo Luud, Mati Kose
Mda lendab sinine kalliskivi. Lume taustal on ka lihtsam mrgata jlindu harjumatu silma jaoks vga haruldast klalist. Kui kuumadesse temperatuuridesse sobiva sravalt rohekassinise selja ja oranika khuga tiivuline mda vuhiseb, on imeline tunne. Aeg seiskub justkui hetkeks, silmad on vaid eredal linnul, ning alles siis, kui tiivavurin on mdunud, tuleb meelde ka teistele matkaseltsilistele teatada,kes mda lendas. Seda viivu nimetavad ka kohalikud nnehetkeks. Jlindu aga lendavaks kalliskiviks.
See on siiski sna haruldane looduselamus. ldiselt jlindu siin tihti ei ne. Ta pesitseb hajusalt ja kindlaid pesakohti on vhe. Tore lind, keda talvel Taevaskojas nha saab, on vesipapp. Kui aga silmad lahti hoida, siis on tenosus siiski kohata ka jlindu, selgitab Erik.
Jrsku jnksatab ta hoogsa sammumise pealt seisma. Raja res on mnd, millele on punase vrviga peale kirjutatud: 36 m ja 150 aastat. Punane vrv veti ktte, et kodade poole tttajate silmi avada. Kigepealt loevad kirja sellel puul ja siis vaatavad, et oo, seal krval on teine puu veel sama krge ja ja kolmas ka. Enne nad ei pane thelegi, et asuvad plismetsas.
Metsast juab Lustioone platsile, mille lhedal on koopast vlja tulev Emalte. Koobas oli vanas eesti keeles oos. Lisaks oonele on platsi nimi tulnud aga ka misnike peene piknikukoha jrgi. Kui need olid misametsad, siis tavalist inimest siia hulkuma ei lastud, nendib Erik ja lisab, et matkajad hakkasid Taevaskojas massiliselt kima alles 1931. aastal, kui sai valmis Tartust tulev raudtee. Phapev oli tollal ainuke puhkepev, selleks pandi kiku spetsiaalsed huvirongid. Kui need rahva maha puistasid, ootasid kohalikud juba hea ja parema joogi-sgiga je res. Siis hakati Taevaskoja metsa planeerima ka suvilaid, kuid sda tuli peale. Metsale oli see hea, sest kik need suvemajad jid ehitamata. Suure Taevaskoja kukile pidi tulema suur restoran, rgib Erik isegi praeguses ehitusbuumis uskumatuna tunduvat lugu.

Viimse reliikvia kultuskohad. Phapevaste huvirongide ajast vib prineda ka lausung, et iga eestlane peab vhemalt korra elus Taevaskojas ra kima. See on eestlaste looduse phapaik, sellist kohta teist ei ole. Siin tunnetab ajalugu liivakiviseinad on 400 miljonit aastat vanad. Siin on midagi eestlaste vaimust, midagi tugevat ja vastupidavat, arutleb Erik Ahja je res seistes. Natukese aja prast nendib ta, et peaaegu kik eestlased kivadki Taevaskojas ra. Esimest korda tullakse klassiekskursiooniga, ning kes tiskasvanueaks ei ole kinud, tuleb juba selleprastki, et kik teised on kinud.
Mramishimulise klassiga matkanu vib aga aastaid hiljem eest leida hoopis teise Taevaskoja. Seda siis, kui on vahepeal rahulikult looduses olemise kunsti ra ppinud. Taasavastamisele aitab kaasa ka mugavamaks tehtud rada. Taevaskojas on praegu korralikud viidad ja selgitavad infotahvlikesed. Samuti toekad sillad, millest ks meenutab kangesti Tartu raekoja juurest le Emaje viivat kaarsilda. Nd on ra mrgistatud ka kultusfilmi Viimse reliikvia vttekohad. Omamoodi phad paigad needki.
Mehed, mis siin snnib? prib Erik jrsku ekstra jmedal hlel, kui oleme Vikese Taevaskoja ette judnud. le vee on koht, kus filmiti hetke, mil heinakuhjad plesid ja Gabrieli elu ning ohvrikivi juures meestega jnni jnud Agnese au pstis vaid Ivo Schenkenbergi tulek. ige vastus on: Sai pisut mratud.
Erik pole matkagrupi ees seistes veel kordagi pidanud seda vastust ise ette tlema.

130 trepiastet koja tippu. Kuigi filmimispaigad on Vikese Taevaskoja vastas seistes le je paista, avalikustatakse need matkajaile alles tagasiteel, siis kui on les-alla ra kidud Suure Taevaskoja kohale viivad 130 hkima vtvat trepiastet. Seda selleks, et filmimlestused looduselt thelepanu ra ei tmbaks.
Niteks Gabrieli mnnist mnikmmend meetrit eemal asuvatelt psupesadelt liivakivi sees. Seal on ka sinilinnu pesa. Tema pojad asetsevad pesas sabad keskel koos ja nokk vljapoole, nagu vankriratta kodarad. Kui emalind toob kalakese, siis saab selle oma noka vahele pesaava suunas olev poeg. Jrgmine asub aga tema asemele ja jb oma palakest ootama. Sellist karusselltoitmist Eestis kski teine lind ei tee, rgib Erik.
Samas liivakiviseinas asub ka Neitsikoobas, kus elab kena neiuke, kes istub kangastelgede taga ja koob kogu aeg kangast. Kui natuke aega vaikselt olla, on kosta telgede lksumist. Mni tleb kll, et see on veesulin, kuid see on tema oma asi nii arvata, kommenteerib Erik rtmilisi loksatusi.
Kaunis neiu kib koopast vljas vaid kord aastas, hetkeks jaanil. Poisid on siis jekaldal khuli maas ja ootavad, kas ta tuleb vi ei. Kui olen ksinud, kuidas oli, raputab enamjagu pead. Vaid mni tleb, et mina ngin, et oli selline valgete juustega kenakene. Olen siis elnud, et usun seda, sest kui inimene midagi vga tahab, siis ta ka neb seda.

Hoiatus spioonidele ja kitupunnidele. Raja tipphetk juab ktte 24 meetri krguse Suure Taevaskoja juures. Seal vib oma silmaga nha, kuidas hakkab tekkima uus koobas, viis aastat tagasi ei olnud sellest veel mingit mrki. 200 aastat tagasi oli aga Suures Taevaskojas vimas koobas ja liivakivikalju palju maad eespool. Vesi teeb tasapisi aga oma td ja nii mureneb liivakivi tkiti alla.
Suure Taevaskoja platsil oli vanade eestlaste phapaik ja seal peeti ka sjanu. Kuna paigas on vga hea akustika, tuli seda ra kasutama idapoolse vaenlase salakuulaja. Just siis, kui ta oli hiilinud ige lhedale ja hakkas oma suurte krvadega kuulatama, ngi teda vahti pidanud eesti sdalane. See haaras oma vibu, torkas mrgianumasse ja laskis. Pihta saamise hetkest muutus salakuulaja suureks kiviks, mis seisab Ahja je res siiani, hoiatuseks kikidele spioonidele, kitupunnidele ja kaebajatele.
Salakuulajat saab vaatama minna platsi nurgas asuvat silda mda teisele jekaldale kndides. Silla kljes on ksik tabalukk. See on uus, peamiselt venekeelsete noorpaaride seas leviv komme, mis totab abielu tugevust. Jb vaid loota, et sild pole varsti nnda tabalukustatud nagu vaateplatvorm Valastes vi sild Keila-Joal.
Hoopis vanem noorpaaride komme on aga ra kia Emaltte res. Rahvasuu tleb, et see paar, kes seal kib, elab elu lpuni koos. Ltte vee joomine mjuvat hsti ka perekonna juurdekasvule. Tegelikult on lte ilma legendidetagi ilus. Korduvalt kodade juures kinu jaoks ehk raja ilusaimgi koht.
Enne ltteni judmist tuleb aga ra kia paigas, kus klas Viimse reliikvia kige popim lause Kohe nha, et vanad sbrad. Seal asub Gabrieli mnd, mille juurest ta pistoda seljas jkke visati.
Kui filmis tundub kallas ohtlikult krge, siis tegelikkuses ei ole selle rel seistes erilist ohutunnet, kuid mte suvalises asendis vette plartsatamisest tekitab siiski khedust. Alati klmavitu Ahja jgi on hetkel sna madal. Pealtngijad rkisid, et alguses visati vette nukke. Kui vtteks lks, oli Aleksandr Goloborodko nus ise sama asja lbi tegema. Kuna vesi on siin klm, ootas teda teisel kaldal stolit?naja vodka nimeline ergutusrohi, jutustab Erik, kes kord vttis Ivo Schenkenbergi ehk Peeter Jakobi kaasa ja kis filmirajad lbi, et teada saada, kas ks vi teine asi oli ikka nii, nagu kohalikud pealtngijad jutustavad. Et veel noored legendid test vga kaugel poleks.



Malle Pajula
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet