3/2011



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

vapid ja loodus nr 3
Vapid ja loodus nr 3. Paide valge kivi linn

Paide linnuse ja selle juurde tekkinud linna nimi alamsaksa keeles oli Wittenstein, hiljem saksakeelne Weissenstein. Maakeelde mber pannes thendab see valge kivi. Paide linna nime uurijate teatel on kasutatud ka nimekuju Albus lapis ladina keeles, Bialy Kamien poola keeles ja Белый город vene keeles. Ikka kas valge kivi vi valge linn. Vootele Hansen Postkaardid Indrek Ilometsa erakogust.

Thendusrikas on asjaolu, et Eesti sdames, ainsa keskusena vanades maakondades, mis jvad merest ja piirialadest kaugele, on Paide nimi seotud snaga paas. Samuti on paekivi kujutatud sealsel vapil.

Paene Paide
Eesti keeles on nimi Paida kirja pandud 1564 Vene-Rootsi vaherahulepingus. Hiljem on kirjutatud ka Paid ja praeguse nimekuju krval ka Paede. Vib ilma suuremate kahtlusteta oletada, et nimi tuleb paest, mida heleda vrvi tttu vib nimetada ka valgeks kiviks.
Nime on tenoliselt andnud linnuse ehitamiseks kasutatud ehitusmaterjal: Siluri ladestu Llandovery ladestiku Raikkla ladest prit poorne dolomiit, mida leidub just Kesk-Eestis. Vrvus on hallikas vi kollane. Millisest murrust linnuse ehitamiseks kive veti, on raske elda. Pakutud on Mndi murdu, kuid tenoliselt vis kivimurd ka lhemal olla, kuid on ndseks kinni aetud. Raikkla lademel on praegu Nurmsi ja Vodja kivimurrud. Lisaks Paide linnuse mridele on samast paest ehitusdetaile kasutatud ka XIII sajandi Tri ja Pltsamaa kirikutes ja Viljandi linnuses.
Paide linnus ehitati kolme aasta jooksul ajavahemikul 1263 kuni 1266. Jrvamaa oli selleks ajaks juba linud Liivi ordu valdusse, kuhu kuulus aastast 1238 Stensby lepingu jrgselt. Kuid Taani kuninga loata ei tohtinud esialgu sinnakanti linnuseid ehitada. Siiski prast ordule kaotusega lppenud Durbe lahingut ja sellele jrgnenud lestuse lepiti ikkagi kokku linnuse ehituses. Viimane ehitati muistse Alempoisi vikemaakonna kirdeossa Jrvamaa piirile, Prnu je lemjooksu soisele tasandikule he soosaare moodustanud voore kirdeossa. On oletatud, et seal vis asuda ka muinaslinnus, kuid kindlaid tendeid selle kohta ei ole leitud.

Linnuse tornis ootab meid Ajakeskus
Tookordse linnuse thelepanuvrseim ehitis oli ordu kombe kohaselt Pika Hermanni nimeline torn, mida hiljem Vallitornina tunti. Torn oli kaheksatahuline, algselt kuue-, hiljem viiekorruseline. Torni remonditi teadaolevalt 19. sajandi lpukmnendil, kuid taganev Punaarmee lasi selle 1941. aasta suvel hku. Uus torn ehitati vana eeskujul ja see avas oma uksed jripeval 1993. aastal. Nd sja, kahe aasta eest tehti aga tornis vajalik remont ning lisaks avati mdunud sgisel interaktiivne Ajakeskus ehk psinitus Paide minevikust. Erinevatel korrustel viivad meid eri tasandid justkui ajamasinaga reisile muinasajast tnapevani, raudrtlite kappamisest kuni postitldade logisemiseni.

Saja aasta jooksul seitse korda piiramisrngas
Paide linnuse juurde tekkinud asula sai ordumeistrilt linnaigused 1291. aasta sgiskuu lpul. 1398. aasta privileeg andis sellele Riia linnaiguse, hiljem kehtis siin aga Eestimaa linnaigus.
Kesk-Eesti teede ristumise lhedal asuvat linnust soovisid sdade ajal kontrollida kik vaenupooled. Linnus oli ehitatud aga heast materjalist, nnda piirati Paidet tagajrjetult aastatel 1558, 1560 ja 1571. Samas, vallutamise vi kapitulatsiooniga lppesid ka siiski mned piiramised: aastatel 1573, 1581, 1602 ja 1608. Kui aga 1636. aastal jeti vananenud linnus maha, oli phjuseks just sobimatus uuenenud sjatehnikaga. Linnus lammutati osaliselt, et seda ei saaks vimalik vaenlane kasutada. Ning ka linn lakkas mneks ajaks olemast.
Linnaigused taastati alles 18. sajandil, mil 1783. aastal viis Vene keisrinna Katariina II lbi haldusreformi. htlasi sai Paide endale vapi, mida oli vastavas seaduses kirjeldatud ligikaudselt nnda: hbedasel vljal on rohelisel maal kuldne torn, mlemal pool torni asub kaks kilpi. Torn vapil on aga mrksa varasemast ajast prit, seda on kujutatud juba 1441. aastast prineval vapil. Kujutisi vib nha Paide kirikul (ehitatud XIX sajandi keskel) ja Eestimaa Aadlike Krediidihingu 1904 valminud hoone tornil Tallinnas (praegu Eesti Panga valduses). Neil vappidel on kll kahel pool torni mitte kilbid, vaid paekiviplaadid. Kiviplaadid tulevad ka hiljem mngu.

Uus vapp kiviplaatidega
Linnade ja ka maakondade vappide ksimus tuli Eestis uuesti pevakorrale 1925. aastal, prast riigivapi seaduse vastuvtmist. Vanadel linnadel olid vapid olemas, kuid nende kujutisi sooviti htlustada. Aastal 1940 on Vabariigi Presidendi otsuse eelnus kirjas vapi kirjelduses, et Paide vapi kilbi musta vlja keskel on kolmetahuline hbedane torn punase koonusekujulise katusega ja kolme musta aknaavausega esikljel ning mlemal pool torni ning kilbifl angil on neljatahuline hbedane paekivi.
Enamvhem sarnaseks on see jnud: praegune vapikuju on kinnitatud 24. juulil 1992 ja selle kirjeldus on jrgmine: Sinisel kilbil hbedane mritud torn kolme lestikku asetseva laskeava ja punase koonusekujulise katusega. Kummalgi pool torni hbedane heraldiline kiviplaat.
Lisaks Paide ja Jrvamaa vapile on paeehitisi kujutatud ka Virumaa vappidel. Ka Keila valla vapil olev hbedane palk ja Mustjala valla vapi valge vapivli smboliseerivad paest pinnast.

29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet