3/2011



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Tdrukutirtsust, kes korjas juba kaheaastaselt putukaid plletaskusse, kujuneski entomoloog

Eesti mahepllunduse eestvedaja, entomoloogiaprofessor Anne Luige jutu pani kirja Juhani Pttsepp.

Minu esimesed aastad mdusid Lllemel, elasime Karula metskonna krval, isa Karl ttas seal metsameistrina. Tegi metsahooldustid: istutas, likas, vedas vlja. Enne oli isa olnud piirivalvekordoni lem Lti piiril Vastse-Roosas.

Ema Marie-Johanna elas varem Ahja kandis, oli seal naiskodukaitse tegelane.
Isa esimene naine suri sja ajal ja ema mees sai sjas surma. Mlemad liikusid oma elupaikadest ra, said Lllemel kokku, abiellusid. Peres olid sinu lapsed, minu lapsed: Lembit, Endel, Peeter, Tnu, Milvi, Ivi ja Mare. Mina olin ainus meie laps. Kige vanem vend oli minust 20 aastat vanem.
Ka Lllemel hvardas meid 1949. aasta mrtsis kditamine, taat lks metsa peitu, aga peagi tuli tagasi ja ksis memme kest: Mis siis saab, kui teid ra viiakse.
Mina olin just sndinud, mnendalane.
Lllemelt ei mleta ma midagi, aga ema rkis, et juba seal korjasin putukaid plletaskusse, eriti olevat mulle meeldinud sarvedega sikud.
Kirjust riidest pll psis veel alles, kui likooli lksin. See oli ema pluusist tehtud. Ema tegi oma riideid laste tarvis mber, oli sstlik.

Kullerkupud le pea
1951. aastal kolisime Viljandimaale Kpu je rde Jesaare tallu. Jesaare oli 1949. aastal thjaks kditatud. Hsti suur talu, oli eesrindlik majapidamine olnud. Mitu kni, suur rehepeksumasin. Teline mulgi hrber veranda ja kahe korstnaga.
Talus oli alles ka telefon. Ma ei saanud seda muidu ktte, kui pidin laua peale ronima ja laua peale ka veel tabureti tstma, et saaks telefoni vndata. Prast villaveskist ksiti: Kes teil jlle sealt Jesaarelt helistab?
Isa jtkas Kpus oma metsameistri ametit. Minu esimesi mlestusi on suurtest hollandi raskeveohobustest, kes ttasid metsavljaveol. Mustjaspruunid hobused, uhked paksud jalad pikkade karvadega. Mletan, et istusin hobuse jala krval ja tegin karvadest patsi. Pats ei tulnud kll vlja, aga hobune ji hsti rahulikuks. Visin ta jala juures teha, mida tahtsin.
Kui sidate Viljandist Prnu poole, siis Kpust vasemale vaadates nete taamal suuri metsi. Meie elasimegi seal metsade keskel. Heinamaasiile oli je res metsade vahel. Mletan, et seal kasvasid nii krged kullerkupud, et olid le minu pea.

Orkaan Kpu jel
Isa oli harrastuskalamees, ta vis tundide kaupa istuda je res. Pidas ka pevikut. Pani kirja, kust tuul oli, mis ajal vttis. Isa pdis igasugust kala, ka angerjat, ja vhki. kskord ti minupikkuse haugi. Olin lapseplves kala smisest vga tdinenud.
Mletan, millised olid Kpus kevadised leujutused. Prast itsesid luhtadel varsakabjad, mida mina kutsusin konnakapsasteks.
Suurvesi thendas ka palgiparvetamist. Missugune odav transport! See oli vahva, parvede minek. Isa sitis parvedega kaasa. Kpu jelt Raudnasse, edasi Hallistele, Navestile ja siis Prnuni vlja, oli vahel mitu ndalat ra.
Ema kartis jge, aga mina armastasin vett.
Mulle osteti uued kummikud ja manitseti: ra tee jalgu mrjaks. Meie talu juures suubus jkke oja. Lksin uute kummikutega ojja, kus jtkid ujusid. Vaatasin, kui palju annab minna. Kui jalad said mrjaks, vtsin kummikud jalast ra. Head lhna tuli nende mrgade kummikute seest.
Kui tekkis j, heitsin esimese hukese j peale khuli ja vaatasin, kuidas kalad ujuvad.
Suvel oli jgi rahuliku vooluga, kisime vend Tnuga paadiga sitmas. Paat oli kehv, mina pidin kopsikuga vett vlja viskama. Siis tles Tnu, et nd tuleb orkaan ja hakkas paati kigutama

Rngassabaga sber
Kord tuli isa koju ja tles, et tal on mulle elav mnguasi. Isa tstis rohelise seljakoti seest vlja rngassabaga prsa. Turul oli kellelgi ks prsas le jnud ja isa oli otsustanud selle lapsele vtta.
Prsas jooksis kohe pliidi ette, kus oli maas stt ja hakkas seda krmpsutama.
Prsast ei pandudki kinni, ta kndis koos minuga, nimeks sai Possu. Kord leidis ema meid marjapsa alt magamas. Siga magas all ja laps magas sea peal.
Olime suured sbrad, aga meil esines ka lahkarvamusi. Siga tahtis hele poole minna, mina teisele poole. Siis tiris Possu mind kleidisabast, nii et kleidisaba katki lks.
Kui paadiga sitma lksime, ujus Possu paadile jrgi.
Muidugi pidi Possu jagama oma suguvendade saatust. Talv otsa ei snud ma kbetki sealiha. Sber oli maha ldud.

Kolhoosnikud tulevad
Siis liikus jutt, et tulevad kolhoosnikud. Millised nad on? Keegi teadis, et kolhoosnikel on puhvaikad seljas, rtikud peas ja loodusesbernende loomad on laudas nljas.
Tulidki kolhoosnikud meie kanti loomadele sgiks kuuseoksi korjama, puhvaikad seljas ja rtikud peas.
Oli kolhooside asutamise aeg, aga akendele tmmati htul ikka veel tumedaid riideid ette. Metsavennad liikusid. Rgiti ka, et aknad peavad kinni olema, muidu tullakse julupuid vaatama.
Vend Peeter oli kige kursusega Tihemetsa metsanduskoolist viidud Siberisse Tomskisse. 15aastane poiss sai aastas koju saata he kirja. Hakkas seal khima, ema mbles ja saatis Peetrile kitsenahast vesti.

Kuresaapaid ravis ema hapukoorega
Olen hsti psimatu tegutseja ja olin seda ka lapsena.
Meie pere oli kultuurihuviline. Kui memm pani mulle teatriskiguks puhtad riided selga, ksisin, kas ma vin juba trepi peale minna. Prast tuli uued riided panna, sest midagi ma olin juba teinud. Keldri juures uurisin laastudel kasvavaid limaseeni, uskusin, et need on taevast kukkunud pilvetkid. Lehmakoogi vedasin oma mutimullahunnikust tehtud mngupllule, sest kolhoosnikud vedasid ka snnikut pllule.
Kuresaapad ehk nahalhed vaevasid mind igal suvel, need kestsid koolini. Kuresaapaid phjustasid tuul ja pike, mrgade jalgadega heina sees kimine. Ema ravis kuresaapaid hapukoorega, htuti, kui jalad olid puhtaks pestud. Eks see oli kibe.

Linn tundus tiesti vras
Tol ajal ei kardetud laste prast nii nagu praegu. Kurja kukke tuli karta, pidin piiluma, et see mulle phe ei lendaks. Muidu kndisin looduses ksi ringi, uurisin-puurisin, tunnetasin. Hiljem hakkasin asjast aru saama.
ed-vennad olid vanemad, minust jrgmine, vend Tnu oli kuus aastat vanem. Enne kooliminekut elasin Jesaarel nagu isolatsioonis, omaette.
Suure maailma asjad tundusid vrad. Lksin naabertallu Tiina-tdile piima viima kaheliitrise mannerguga. Kui auto sitis mda, jooksin hirmuga metsa.
Tnu viis mind Kpu kooli vaatama. Seal oli elavnurk, kus orav jooksis ratta peal. Mina ksisin: miks ta puu peal joosta ei saa?
Meie jaoks oli pris linn Viljandi. Seal sai tnaval gaseeritud vett osta, see kihises. Mina keeldusin gaseeritud vett joomast, tahtsin tavalist vett.

petlik kompott
Halliste kooliaiast Esimesse klassi lksin Raudna kooli, aga siis vahetus taas isa tkoht ja kolisime Hallistesse. Isa hakkas tle estakaadi 19peal.
Ilmusid esimesed pikatve-masinad palgiparvetust asendama. Hallistes elasime kla keskel, aga mets oli ikka mberringi. Kisin seal igal aastaajal uitamas, eestiaegne taimemraja kaaslaseks.
Klastasin Halliste raamatukogu ja teatasin raamatukoguhoidjale, et tulin konspekteerima. Raamatukoguhoidja hakkas suure hlega naerma. Kust ma selle sna vtnud olin?!
Siis tuli Halliste kooli petajaks hilisem Polli sordiaretaja Toivo Univer. Ta rkis, kuidas kartul Venemaale judis ja Katariina II korraldas balli, kus kigil ilutsesid kartuliied juustes. See ji meelde.
Hallistes koolipargis seisid taimede juures sildid ladinakeelsete nimedega. Oli vga eesrindlik kooliaed, kasvasid herned, oad, marjad. ppisime ka mustsstarde ja tikrite vegetatiivset paljundamist. Kplamine ei olnud kll nii vga meeldiv, aga ka mitte vga ebameeldiv. Aianurgas laius kompostihunnik, see arusaam, kuidas sa looduselt saad ja mida vastu annad, pandi Hallistes paika.
Toppisime tikreid pudelisse, sellest sai kompott, mida hoiti kooli keldris. Seal silisid ka aias kasvatatud juurikad ja marjadest keedetud moosid. Teed midagi reaalset ja saabki asi selgeks!

Mjutas ka Rajacas
Kui ppisin Viljandis keskkoolis, kisin jalutamas Lossimgedes ja mediteerisin seal suurte prnade all. Oli ilmunud Veniamin Kaverini populaarne romaan Avatud raamat, peategelaseks neiu, kes tegi mikrobioloogilisi katseid. Tahtsin saada samasuguseks.
Olin kinud ekskursioonil Tartus: likooli raamatukogus, zooloogiamuuseumis, vaadanud ukse vahelt sisse suurde keemia ringauditooriumisse. Tekkis aukartus.
Mttes valisin bioloogia, metsanduse ja farmaatsia vahel. Lugesin kogu keskkooliaja ajalehte Edasi, seal ilmus geneetika-alaseid kirjutisi. Siis mtlesin: oo-jaa, vahva asi, ma lhen seda ppima. Lssenkismi aeg lppes, sain aru, et geneetika on thtis.
Edasis ilmus ka Tartu tudengielu kajastusi. Sain teada, et bioloogiateaduskonnas tegutseb ansambel Rajacas. Otsustasin, et see bioloogia eriala ja ka sealne tudengielu huvitavad mind.

Professor lasteaias
Sisseastumiseksamitel Tartu likooli bioloogia erialale sain keemias hindeks 5, fsikas 4, ees seisis kirjand. Sama seis tekkis paljudel, konkurss oli 4,5 kohale. Tahtsin teadlaseks saada, kva teoreetik olla. Lksin dekanaati ksima, kas ldse on mtet edasi pingutada.
Dotsent Henni Kallak tles: Meie eelistame geneetikas poisse.
tlesin talle vastu, et ega mina kehvem ole kui poisid. Tegin kirjandi ra ja saingi sisse. Hakkasin ppima eriprogrammi alusel, erialaks zooloog-darvinist geneetika kallakuga.
Professor Juhan Auli anatoomiaeksamiks olime de kaupa ppinud luid ja kbrukesi. Eksamil tles papa Aul mulle: Teist saaks hea pedagoog Lpuks ongi minust pedagoog saanud ja see mulle meeldib.
Olen kinud kord ndalas rkimas ka Tartu Lotte lasteaia loodusrhmas, millel nimeks Paid phklijnesed. Alustasin seal porganditest. Kuidas porgand kasvama hakkab, mis on porgandiseemnel selleks vaja? Mida saab porgand mullast ja mida mujalt? Mis saab, kui porgandipealsed ra vtad?
Porgand kasvab, putukad tulevad kohale. Kgu tuleb, sb putukad ra. Kull sb ko ra. Kull juhuslikult on natuke nrk ja rebane sb ta ra. Lastele pakub see huvi, neile sai selgeks toiduahel ja et igal organismil leidub looduses oma roll. Nad testi ei jaga enam organisme headeks ja halbadeks.
See, kuidas sa loodusesse suhtud, tuleneb lapseplvest. Vib elda, et aastad Kpu je res panid mu elukutsele aluse. Jesaare kerkib ka muus mttes eeskujuks.
Jesaarel olid mesilased.
Mletan, et seisin taru juures ja vaatasin, kuidas nad sisse-vlja lendavad. Kollased jalad thendab tulid korjelt.
Kui asusin Tartumaal Pikame tallu elama, hakkasin ka mesilasi pidama. Ndki vaatan neid kollaseid jalgu ja vaatan taru seestpoolt.
Pikame maja on vrvitud kollaseks nagu oli Jesaarel.

29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet