3/2011



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
he vljasurnud kala lugu Saaremaalt

Kui esimese vabariigi aegu veeti Saaremaalt vlja Ameerikasse 3500 kivistunud merelooma, jttis see meie Himmiste murru sna thjaks paleoihtoloogide uhkusest ja imest kalalaadsest Phlebolepis elegans Panderist. Ndseks on see Saaremaa murd tiesti ammendatud ja laastatud. Himmiste nite varal on pevselge, et ka kivistisi peab tnapeval kaitse alla vtma.

Mis vis juhtuda 420 miljonit aastat tagasi, et Saaremaa ltsetaolisse kivimikihti ji pidama Phlebolepis elegansi parv? Hilis-Siluris Paadla eal asus Paleobalti meri ekvatoriaalses kliimavtmes. Himmiste ala paiknes rifi vndi taguses laguunis, kus ujusid Phlebolepised ja paljud teised luatud, luukilbilised ja anaspiidid, ja settisid dolomiitmudad. Phlebolepise parv vis jda mna ajal laguuni phjal olnud madalasse lohku, mis toimis lksuna. Ebasobivad tingimused, philiselt hapniku vhesus soojas ja madalas vees ning toidupuudus phjustasid kalaparve hukkumise. Vee peaaegu olematu liikumine jttis soomuskatted terveks, kiire kattumine uute settekihtidega ja konserveerumine mudas aga vltisid nende edasise lagunemise. Seega paljude tingimuste kokkulangemine Himmistes vimaldas ka pisikestest osistest, soomustest koosneva kivistise silumise. Tnaseni teatakse vaid 24 telodondiliigi terveid soomuskatteid Euroopast (Eesti, otimaa, Norra) ja Phja-Ameerikast (Mackenzie mestik ja Kanada arktilised saared). Seega on hsti silinud Phlebolepis<(/i> meie uhkus ja ime.

Haruldus maailma mtkavas
Hsti silinud telodontide kivistised on kogu maakeral vga haruldased. Kalajnuste mattumise iserasused meres sltuvad nii seal valitsenud keskkonna- ja mattumise tingimustest kui ka looma kehaehituse iserasustest. Telodontide soomustest vlisskelett ei soodustanud prast looma surma selle koospsimist, igasugune vee liikumine hajutas nende soomuskatted vi raipesjad hvitasid nende jnused. Lisaks avaldas mju sette tihenemine, kivistumine ja hilisem vimalik mberkristalliseerumine.

Kivikalad leiti talu maadelt
Kalad avastas Himmiste talu murrust Tartu likooli geoloog Artur Luha 1929. aasta vlitl, mille ta vttis ette oma monograafia kirjutamiseks. See ltsetaoline kivimkeha kaevati vga lhikese ajaga vlja. Ameerikast, Dartmouthi krgkoolist kis William Patten Saaremaal neli korda, neist kaks korda aastatel 1930 ja 1932 Himmistes. Siinkohal tuleb parandada viga eurpteriide kirjeldavas artiklis (Loodusesber nr 5, 2010, lk 13), milles videtakse, et Saaremaal kis Ameerikast George Robertson. Tema kohapeal ei kinud, oli aga Saaremaa materjali philine kirjeldaja, kellelt ilmus nende kohta le 20 teadusliku artikli. William Patten sai kohapeal palgatud 1527 tlise abil kalasaagiks le 3500 eksemplari luatuid, sh ka hlebolepiseid, mis Kuressaares laevale lastiti ja Tallinna kaudu Ameerikasse toimetati (V. Hannuse jutustus 1985. aastast). Ameeriklane Patten viis endaga kaasa palju meie kala- ja eurpteriidide fossiile, kuid neid on ka mujal maades, nagu Suurbritannias, Rootsis, Venemaal. Artur Luha ja hiljem Edmund Blau kogutud materjali silitatakse Tartu likooli geoloogia muuseumis. Thi Himmiste murd aga on endiselt paleoihtoloogide huviobjekt.

Suurkaevamiste ohud
Suurkaevamistel on mitu klge. Fossiilide kogumine on vajalik, sest kivisse maetuna, kivimri laotuna vi mererannal klibuks veeretatuna pole neid ei teadlaste ega huviliste jaoks olemas. Kogumine uurimise ja kaitse eesmrgil toimib aga ainult tingimusel, et vrtuslikud eksemplarid juavad muuseumide kogudesse ja muutuvad kttesaadavaks kigile teadlastele. Kui aga kivistisi kogutakse ri jaoks ning unikaalsed eksemplarid satuvad erakollektsioonidesse, vivad need teadusele jdavalt kaduma minna.
Himmiste kalalts on ammendatud. Kuid vib olla, et sellesama paemurru krval, mni meeter vi kilomeeter eemal leitakse kunagi jrgmine kivimkeha, mis sisaldab sama haruldasi kivistisi.
Nagu kotkad, nahkhiired vi orhideed, vajavad kaitset ka meie maapue haruldused. Need vrivad kohta eesktt Eesti muuseumide vitriinides. Phlebolepis elegans
kuulub I kaitsekategooria kivististe hulka, mille kogumine ja riigist vljaviimine on seadusega tpselt reguleeritud. Edaspidi peaks seaduse kaitse laienema siiski ka teistele unikaalsetele selgroogsete kivististele, ka sellistele, millel teaduslik nimi tna veel puudub.



Tiiu Mrss, paleoihtoloog
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet