3/2011



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Thoreau pevik

2 . prnakuu,
kell 3.30.
rgates kuulen hilusidrikute1 vaikset kollektiivset sdistamist vi siristamist, mis on kui lhkev humull veel lahtikorkimata peva pinnal. Kes ees, see mees. Kui tahad osa saada selle peva vaimust, pead maitsema esimest klaasitit nektarist, mida pev sulle pakub.

Kell 4.00.
Lhen je rde udus, milles ei ne rohkem kui 60 meetri kaugusele. Udusein on kolme vi nelja maja krgune.
Olen judnud knkatippu; kell on kolmveerand viis, on umbes pikesetusu aeg ja kikjal minu mber laiub udumeri, tasane ja valge, krgumas peaaegu knka tipuni, ainult mni krgem kngas ulatumas vlja nagu kauge saar. Vaatepilt ei sarnane millegagi niivrd kui ookeaniga. Siin saad kogeda muljeid, mida ookean tekitab, ilma et peaksid selleks kunagi rannikule reisima. Inimesed vaesed ullikesed, nagu nad on lhevad perekondade kaupa kaema vaatemngu Palvernduri teekonnast, kuid ei ole ise kunagi rnnanud niigi kaugele kui sellise me tippu mnel udusel hommikul pikesetusu ajal. Ainus udu, mida nad tunnevad, hljub nende ajudes. Merekaldal ei ne midagi muljetavaldavamat ega suurejoonelisemat. Vaade on piiritu nagu Cape Codi mgismaalt.
Mu ked on aga klmast kanged ja mu jalad valutavad. Nd, mil kell on 5.15 ja enne kui tuul prdub edelasse, on udu selles suunas muutunud rnaks kui mblikuvrk ning lbi hgu on nha metsi ja maju; pikesetusu poole vaadates on udu kokku kogunemas, muutudes lpuks nii tihedaks, et lhikese aja jooksul tundub, et see on kuhjunud tumedaks madalaks pilveks, millist vib muidu nha ksnes mgedes. Juba paistavad sellest lbi pikad tumedad metsaviirud. Juba tekitab jelt vastu peegeldav pike udusse heleda kuma. Ja juba kell 5.30, nen puude vahelt niitude rohetavat pinda ja vett, mis vastu peegeldavast pikesevalgusest erksalt stendab.

7. juuni, htu.
Walden
Kisin oma videvikusorril2 tema pesas klas. Ma suutsin vaevu oma silmi uskuda, kui seisin paari meetri kaugusel ja vaatasin, kuidas ta oma munade peal istub, pea minu poole pratud. Ta ngi vlja nii saturnilik, niivrd kokku kasvanud maaga, nii sfinksilik, otsekui mlestus Saturnuse valitsusajast, mida Jupiter hvitanud ei ole; mistatus, mille lahendamine viks vabalt panna inimese peaga vastu seina jooksma. Ta ei olnud reaalne elav olend, veel vhem tiivuline huolend, vaid pigem kivist vi pronksist kuju, fantastiline kunstiteos, nagu greif vi fniks. Ta tekitas aukartust. Kogu aja jlgis see niliselt tukkuv pronksist sfinks, liikumatu kui maapind, mind silmalaugude vahelt lbi kitsaste pilude pingsa revusega. Veel ks samm ja ta kihutas maapinna lhedal lennates mest alla, kikudes kljelt kljele, justkui puudutades maapinda kigepealt he ja siis teise tiivaga, lennates nii viiskmmend meetrit, judes lpuks veeni, mille kohal ta peaaegu pinda riivates kmmekond meetrit liugles ja seejrel minu kohale hku sstis. Imeline olend, kes istub piitsutavas vihmas ja rahes liikumatult oma munade peal kige ahtramal ja kaitsetumal metipul, justkui oleks ta kivirahn vi osa maapinnast, osa planeeti katvast maakoorest, silmad kinni ja tiivad vastu keha surutud, ja kes prast kahepevast tormi just siis, kui sa arvad, et temast on saanud paras reuma smbol tuseb kitselt hku linnuna, he kige kergema, liikuvama ja graatsilisema olendina, ilma et tema tiibades vi liigestes oleks mingitki mrki jikusest! See oli sobiv sissejuhatus kohtumisele Kaukasusel kalju klge aheldatud Prometheusega.

9. prnakuu, 8.00.
Orchise soo, Well Madow niit

Olen pikksilmaga punasaba-viusid vaatama tulnud. Nad on mind mrganud ja karjuvad juba mu pea kohal, enam kui poole kilomeetri kaugusel oma pesast. Noore viu ngemine ei valmista raskusi (tundub, et poegi on vaid ks, ta seisab pesa re peal), toetan pikksilma noore tamme tve peale. Nen igat silmapilgutust ja tema iirise vrvi. Ta jlgib mind kindlamalt kui mina teda, vaadates kord mlema silmaga ja vlja sirutatud kaelaga otse minu poole alla, prates siis pead ja piieldes mind he silmaga. Kui hsti tema silm ja kogu pea viha vljendavad! Viha on pigem tema silmas kui nokas. Silma kohal ja lua peal on nha loodusesberudemeid. Samal ajal tiirutab emaslind lakkamatult oma hoolealuse ja minu mber ja kohal, kord kaugemal, siis lhemal. Ta eemaldub vahel poole kilomeetri kaugusele, kuid laskub aeg-ajalt hetkeks peaaegu kiviviske kaugusele krge valge mnni latva. Juan aga vaevalt pikksilma korralikult tema peale keerata ja nha lbi mnniokaste korraks tema vihast silma, kui ta juba uuele ringile lendab. Ja nii terve tund, mil ma seal lamasin, korra minutis vi sagedaminigi tiest krist karjudes. Aeg-ajalt ajab mni tikatlane vi mustrstas teda taga; tundub, et nad pelgalt ttavad teda, lennates talle selga. Samal ajal liugleb isaslind, keda ei paista miski hirivat, krgel meie peade kohal ringi. Tundub, et ta ei pea jahti, vaid lbustab vi vrskendab ennast hredamas ja jahedamas hus nagu valmistaksid tema enda tehtud ringid talle suurt rahuldust, otsekui geomeetriahuvilisele ning naudib suursugust vaadet. Kahtlustan, et ta ei pea silmas htegi saaklooma ega maapindagi. Jahipidamiseks laskub ta ilmselt allapoole.
Kbiheinad on trganud. Niidud kollendavad nd kuldkollasest ristirohust pisut oranikam kollane, mis on segunenud tulikate likiva helekollase vrvusega. Nd Comptonia peregrina rohekad viljad. Paistab, et kadaka perekonda kuuluv roomav kadakas ehkki nd kuiv ja juetu on hiljuti itsenud. Krge valge nnehein Erigeron annuus (?) sest see on ainus, mida kirjeldatakse lilla varjundiga valgeielise taimena on just trganud.

13. juuni, 9.00.
Orchise soo

Avastan, et viupoegi on kaks; ks on pesast lahkunud ja istub kolmekmne viie vi neljakmne meetri kaugusel madala vahtra otsas. Ta nib olevat palju viksem kui esimene poeg. Mind hmmastavad tema hiiglaslik kiilas pea, nii sarnane raisakotka omaga, ja suured silmad, otsekui oleks raisakotkas madalam arenguetapp, mille viu selja taha on jtnud. Ka tema jalad on suured, mrkimisvrselt hsti vlja arenenud, ning ta hoiab nendega oma rrest kinni sama kindlalt kui tiskasvanud lind, enne kui tema tiivad korralikult tle hakkavad. Tema rinnaesine on kollakaspruun, peal tumepruunid triibud. Kui ma sellest pesast Prattile rkisin, teatas ta, et tahaks sinna minnes pssi kaasa vtta. tlesin talle aga, et mul oleks kahju, kui linnud surma saaksid. Pstaksin pigem he neist viudest kui sada kana vi tibupoega. Nende hulendude ngemine on palju rohkem vrt, eriti nd, kui nad on siinses maastikus nii haruldased. Mune on lihtne osta, viusid aga mitte. Minu naabrid laseksid meeleldi maha linna viimase viupaari, et paari kana psta! Selline kokkuhoid on aga kitsarinnaline ja lmitav. Suurema vrtuse ohverdamine viksema nimel on mttetu. Ma pigem ei s kunagi kanaliha ega -mune, kui loobun sellest, et vin vaadata, kuidas mni viu krgel hus ringi liugleb. See pilt on vrt vrreldamatult rohkem kui kanasupp vi keedetud muna. Nii hvitame hirved ja asendame nad metssigadega. Oli naljakas jlgida, kuidas noore viu pea vastavalt oksa kergele kiikumisele tuules ette- ja tahapoole liikus.

Henry David Thoreau Aasta oli 1853, kui ameeriklane Henry David Thoreau (18171862) Uus-Inglismaa maastike loodusvaatlused oma pevikusse kandis. Blogis, viks isegi elda, sest tema kirjutamise stiil meenutab eelkige tnapevaseid veebipevikuid: ksitledes ldhuvitavaid teemasid, suunas ta oma tekstid suurele laiale ilmale, jdes ise samal ajal tiesti isiklikuks ja intiimseks oma stiilis.
Suur blogija pidas pevikuid 24 aasta vltel vga usinalt, thendades les kik oma loodusvaatlused ja mtted. Sellest sndis nii suur materjal, et tnapeva ameerika kirjastustele pakuvad Thoreau pevikusissekanded endiselt ammendamatut td seda materjali vib toimetada kmneks erinevaks raamatuks, mis kik vivad kanda hte pealkirja Thoreau pevik.
Kes oli Thoreau? Kui lugeda lbi tema eesti keeles ilmunud Walden ehk Elu metsas, saate aru, miks Wikipedia annab Henry David Thoreau tegevuse kohta pika mrksnade loetelu: ameerika kirjanik, poeet, abolitsionist, naturalist, maksudevaidlustaja, arengukriitik, ellujja, ajaloolane, filosoof ja juhtiv transtsendentalist. Ent eelkige oli ta inimeseparandaja, hingeparandaja, kes phendas vsimatult aega, et testada inimvrse elu vimalusi tsivilisatsiooni ksitavate valikute keskel. Nimelt Thoreau enda arvates oli ta sndinud vga hullul ajajrgul 19. sajandi keskpaiga Ameerikas. Ameerika hendriigid toimisid 19. sajandi keskel sisetlidest pulbitseva katlana. Pidamata oli veel Kodusda, Lunas peeti endiselt orje ja Phi pelgas rikka Lunaga tlli minna. Plisameeriklased sdisid kolonistidega maavaradelt rikaste piirkondade prast. Puutumatut loodust peeti inimese vaenlaseks ja majanduse piduriks ning rvlinnud ja kiskjad kuulusid halastamatule hvitamisele. Vaatamata sellele kirjeldas Thoreau meelt heitmata vsimatu visadusega oma rme lihtsast elust jrve res. Protesti mrgiks tsivilisatsiooni lolluste suhtes kolis ta elama Waldeni jrve rde oma ktega ehitatud lihtsasse majja, kus linnud tohtisid lae alla teha pesad ning herilased jagada temaga voodit. Waldeni jrve rsest elust ja mtetest sndis raamat Walden ehk Elu metsas (ilmunud meie Hortus Litterarum sarjas 1994. aastal). Ja veel Thoreaust: tema Kodanikuallumatuse kontseptsioon (ilmunud eestikeelse Waldeni osana) eldakse olevat nnda revolutsiooniline, et nii Mahatma Gandhi kui ka Martin Luther King kasutasid tema taktikat vimude vastupanu murdmiseks.
Et peale Waldeni raamatu pole eesti loodusespradele Thoreau teoseid tlgitud (v.a esseistlik mtisklus Jalutuskik ajakirja Akadeemia 2006. aastakigu 8. numbris), tahame siinkohal he aastaringi jagu pakkuda Loodusesbra lugejale noppeid Thoreau pevikust. Kesolevate tlgete aluseks on Damion Searlsi toimetatud The Journal of Henry David Thoreau kirjastuselt NYRB, 2009. Helen Arusoo



Tlkinud Triin Jrimaa,
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet