3/2011



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Haruldased must-toonekured saabuvad Aafrikast DDT-mrgistusega

Putukamrk DDT on oma keskkonnakahjulikkuse tttu kll juba 1972. aastast keelatud, ent mnedes Aafrika riikides on mrk tnaseni kasutusel malaaria vastu vitlemisel kui kige keprasem relv. Aafrikas talvituvad aga ka meie must-toonekured, plised eesti linnud.

Must-toonekure pesitsemine veebikaamera
silma all tnavu: http://www.looduskalender.ee/node/9962

Viimastel aastatel on sagenenud juhtumid, kus must-toonekurgede pesitsemine ebannestub nii ji mdunud aastal poegadeta ka ks Looduskalendri veebikaamera pesa. Ja samuti aasta varem. Meenub, kuidas hel ilusal kevadpeval 2009. aastal Rsi klas olid Looduskalendri storkahoolikud ehk kuresltlased kokku kogunenud, et he foorumijuhi Multikulti kk-elutoas otsepilti veebikaamerast vaadata ja olla tunnistajaks must-toonekuremamma Donna pidulikule pesale saabumisele. Sest Padis Donna kaasa oli juba mitu korda pesal kinud ja mamma saabumiseks oli lim aeg. Aga kes tulemata ji, oli Donna. Ning seda nii sel kui jrgmisel aastal. Suure puu okste vahele ilusasti vooderdatud pesakuhila avastasid nd kaks aastat hiljem hoopis vike-konnakotkad ja vtsid ka kasutusele.

Ebannestunud pesitsemised on halb mrk
Pesitsemise ebannestumine on ks tunnuseid, mis linnukaitsjad revaks teeb.
Kui must-toonekurel pesitsemine loodusesberebannestub, vib selle taga olla nii liigikaaslaste maadejagamine vi ka niteks lindude kokkupuude DDTga, mida on viimastel aastatel aina enam theldatud. Kirde-Ltis leiti mullu suvel tiskasvanud haigevitu must-toonekurg, kes hiljem suri ja analsil selgus, et ta oli DDTd tis! Samuti oli he surnud Eestist leitud poja DDT sisaldus vga krge, rgib Eesti Kotkaklubi eestvedaja, ornitoloog Urmas Sellis. Meenutame, et DDT keelustamine selle algusaegadel toimis kogu maailmas suhteliselt hsti ning must-toonekure pesitsejate arv tusis Eestis 1980. aastatel 250 paarini. Ndseks on nende arv langenud alla DDT tippkasutusaegade taset ligikaudu 115 paarini. Kas sdi on testi DDT?

Nelikmmend mdamuna
Peale hukkunud lindude saab Sellise snul DDT olemasolu mrata ka munakoorte jrgi, mdamunas leiduvate rasvade analsil. Eestis on analsitud vaid ks mdamuna ja kolm hukkunud poega, sest rohkem pole praeguseks lihtsalt leitud, kuid Ltist ja ka mujalt Euroopast on kokku analsitud umbes 40 mdamuna ja valdav enamus neist sisaldab DDTd vi selle derivaate oluliselt le ohutu taseme, rgib Kotkamehena tuntud Sellis.
Uuring, mille kigus need mdamunad leiti, on pilootprojekt, mille tulemuste phjal kaitses Lti ornitoloog Mris Strazds tnavu kevadel oma doktorit. 2006. aastal nitasid hed spetsialistid meile veebikaameraga filmitud materjali, kus must-toonekurg purustab oma viimase muna ja heidab selle pesast vlja. Hilisemad analsid nitasid krget DDT ja raskmetallide sisaldust munakoortes, kirjutab Strazds.

Mrgistus toimib varajases staadiumis
Ltlaste tehtud uuring nitas, et Lti must-toonekurgede puhul on theldatavad kik teadaolevad DDT mrgistuse tunnused: munakoorte henemine, munemise hilinemine, viksemad pesakonnad, noorlindude suurem hukkumiste arv ning embrote ebanormaalne areng. Et DDT-mrgistus on alles varajases staadiumis, nitab Strazdsi hinnangul see, et kuigi munakoored on jnud hemaks, pole olukord veel judnud tasemeni, mis ta oli 1960. aastatel, kui DDT oli maailmas kasutusel olnud 1520 aastat.
Enim mjutab DDT-mrgistus just phjapoolsemate alade linde, kelle rndeteed on teistest pikemad ning ajavaru noorlindude rndevalmis kasvamiseks on vrreldes teistega pea kuu aega lhem. Nii on must-toonekurgede asustus Eestiski liikunud luna poole. Nii vhenes niteks DDT kasutamise tippajal viiekmnendatel ja kuuekmnendatel must-toonekure paaride arv Phja-Eestis 15 paarilt kahele-kolmele ning samas suurenes kurgede populatsioon Luna-Eestis.

Vib viia vljasuremiseni
Urmas Sellise snul ongi must-toonekurgede populatsioonile kige ohtlikumad kitumise muutused ja sigimisvime vhenemine. Otsene hukkumine DDT lbi vibolla polegi nii oluline, kui just kitumise muutused ja sigimisvime kahanemine see viib pesitsusedukuse langemiseni ja pikaajalises perspektiivis arvukuse vhenemise kuni vljasuremiseni, tleb Sellis. Selleks, et linnupopulatsioone aidata, on kotkamehe Urmas Sellise snul ainult ks vimalus laiaulatuslik surve DDT tielikuks keelustamiseks ka Aafrikas. Selleks on vaja esmalt testada, kus DDTga reostunud paigad Aafrikas asuvad ja mismoodi selle kemikaali kasutamine seal toimub. Minu teada mingit vastumrki pole olemas ja ka selle manustamine oleks metsikutele lindudele sna raske.
Suure tenosusega toimub peamine kokkupuude DDTga Etioopias, kus on 2009. aastast theldatud DDT illegaalset kasutamist. Etioopia on aga idapoolset rndeteed kasutavate lindude jaoks ks peamisi talvitumise kohti. Reostunud kohtade leidmisel tulekski tenoliselt alustada Ida-Aafrikast, sest Mris Strazdsi doktorit jrgi on DDT sisaldus munakoortes olnud krgeim just idapoolset rndeteed kasutavate lindude seas.

Vimalik, et lekivad utiliseeritud jgid
Samas pole vlistatud, et ka siin-seal endiste Nukogude Liidu riikide territooriumil hakkavad lekkima kunagi utiliseeritud DDT jkide pakendid, kanistrid roostetavad lbi jms, kahtlustab Sellis. Kirde-Ltis hukkunud ja Eestist leitud DDT-mrgistusega must-toonekure poja vahemaa oli ksnes 25 kilomeetrit ja ka Venemaa piir on sealsamas. Lti ornitoloog Mris 31Strazds usub siiski, et vhemasti Ltist ja selle naaberriikidest ei saa DDT-mrgistus prineda ja seda mitmel phjusel. Niteks on kohalike vete ja kalade DDT-sisaldus mrgatavalt viksem, kui on WHO lubatud tase. Samuti on mitmete aastate jooksul jlgitud Balti mere piirkonnas elavat merikotkast ning vrskeid mrgijlgi pole leitud. Ka hukkunud noorlindude maksast pole DDT jlgi leitud, mis Strazdsi hinnangul thendab, et kemikaal pole nende organismi sattunud toiduga.
Leidmaks phjusi, miks Eesti must-toonekurgede pesitsemine kipub viimastel aastatel ebannestuma, paigaldati pesade juurde tnavu rajakaamerad.
Nendesse kogunenud pilte saab Urmas Sellise snul nha, kui prast jaanipeva minnakse pesi kontrollima ja poegi rngastama. Looduskalendri veebikaameraga must-toonekure teises pesas Lnemaal on pesitsemine tnavu nneks linud ja neli poega juba koorunud.

DDT vana tuntud pahategija
Urmas Sellis, kotkaekspert
DDT probleem on tenoliselt aktuaalne enamuse Aafrikas talvitavate lindude juures, eriti aga veega seotud toiduahelates olevate liikide puhul. DDT koguneb enam just veeorganismides. Lisaks must-toonekurgedele on teada suur DDT sisaldus niteks sna vljasuremise rel oleva siniraa munades. Samas kalakotka munade analsil suuri kontsentratsioone ei leitud (valim oli ka muidugi vike) ja ldse ei leitud DDTd mitterndava kassikaku mdamunadest Ltis. Kuna teema oli vga aktuaalne kolm-nelikmmend aastat tagasi, siis ei taheta uuringuid finantseerivates fondides sellega jlle tegelema hakata. Vi peab leidma praegusest veelgi tugevamad argumendid.



Karin Volmer
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet