3/2011



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Kas karbasel on kohta ehk uuringud kormoranide kahjulikkusest ksimrgi all

Lugedes sel kevadel ajaleheteadet kormoranide ohjamise kavast humaansel viisil ehk kuni 10 000 kormoraniloote hukkamist munade litamise lbi, meenus esimese hooga enam kui poole sajandi tagune aeg, mil oli ties hoos nn kullisda. Ilmusid artiklid ja juhendid nagu Kahjulikkude rvlindude hvitamine. Kas testi kordub jlle juba olnu? Vaatamata sellele, et kormorani kahjulikkuse vastu on tendid sama puudulikud kui kullisdade sdistused?

Mis viis hvitamisplaanini?
Alustuseks kiire pige ajalukku: Eestisse judis kormoran pesitsejana 1980. aastate keskel. Jrgnev tormiline arvukuse kasv ja levimine langesid kokku muutustega meie rannikumere kalastikus, kuid lhemalt uurides siiski jrgnesid nendele.

Kalade vhenemise peamiseks phjuseks on hinnatud lepki ajal, mil hiskonnamuutuste kigus ei suudetud kalandust kontrolli all hoida. Lisaks vljapkide kahanemisele halvenes kalurite olukord ka kalahindade languse, mgiraskuste, varustuse ja ktusehinna tusu jms tttu. Loomulikult tekitas see suurt rahulolematust ning tugevdas kalurite viha niva vistleja osava ja eduka kalapdja kormorani vastu, kelle asurkond aina kosus.
Tugevnenud vastuolude leevendamiseks koostati keskkonnaministeeriumi tellimisel kormorani kaitse ja ohjamise tegevuskava, mis kinnitati 2008. aastal. Eesmrgiks seati siiski mitte kaitse, vaid ohjamine, lootusega vltida ja vhendada videtavat kormoranide tekitatavat kahju kalandusele. Kik oleks ju olnud korras, kui oleks jdud tegevuste juurde, mis on vajalikud ja vimalikud vaieldamatute kormoranikahjustuste vltimiseks eelkige kalakasvandustes ning ehk ka mningates muudes viksemates veekogudes ning teatud liiki kalapniste puhul.

Kava phineb kahel teaduslikul uuringul
Kalakasvandustest liiguti aga kaugele edasi mere rde. Kava kinnitamisteatele lisatud seletuskirjas eldi, et vastava liigi ohjamiseks koostatakse looduskaitseseaduse kohaselt tegevuskava juhul, kui teadusinventuurid nitavad mne looma- vi linnuliigi arvukuse suurenemisest tingitud olulist negatiivset mju keskkonnale vi ohtu inimese tervisele vi varale. Lisati, et kormoran on kalatoiduline lind, kes seab ohtu kalaliikide populatsioonide silimise ja vib tsiselt mjutada selle kaudu kalasaake. Kuivrd siiski on Eestis teaduslikult testatud kormoranide mju kaladele ja kalandusele? Kormorani kaitse ja ohjamise tegevuskavas esitatakse meie kalandusele tekitatud kahju tendusena kaks meie kalateadlaste uuringutel phinevat juhtu.

Esimene uuring mngib andmetega
Esimene uuring lheb Vinamerre ja arvutab vlja, et 1998. aastal kogutud kormorani toiduproovide analsist lhtuvalt pdsid kormoranid samal aastal selles piirkonnas ligikaudu 463 tonni kala, vrreldes kalurite 1242 tonnise ametlikult teadaantud vljapgiga. Aga 1999. aastal olid vastavad nitajad juba 675,9 ja 601,9 tonni ning mni aeg hiljem, 2002. aastal 815 ja 1422 tonni. Seega hinnati kormoranide osa Vinamere kalavarude tarbimisel kalurite omast juba ligi kaks korda suuremaks.
Paraku on kogu mandri parimaid kormoranide ja kalanduse vahelistest vastuoludest huvitunud teadlasi kaasanud loodusesberEuroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse aastail 20002002 tidetud koostprojekti Kormoranide ja kalanduse vaheliste vastuolude vhendamine Euroopas (REDCAFE) aruandest lugeda, et kormorani sdud kalakoguste vrdlemisel kalurite kogusaagiga on kormoranikahju hindamisel madal praktiline vrtus. Seega, teha lihtsustatult miinustehteid kalakoguste ja vljapgi vrdlemiseks ei soovitata, sest nagu ikka, pole looduses asjad nii lihtsad.
Kormoranide toiduse peamise osa moodustavad madala tndusliku vrtusega vi hoopis vrtuseta viksemamdulised kalad. Viimast peetakse ohjamiskavas siiski vheoluliseks, sest kormoranid svad mingis koguses ka vrtuslikemate kalade noorjrke, nt Vinameres 1998. aastal 385 000 noort koha. Suured arvud on juba iseenesest knekad, kuid ainult siis, kui puudub vrdluseks taust. Koha on vga viljakas kala ja tuleks arvestada, et ks heas seisundis olev emaskala vib heks kudemiskorraks toota kuni mitu miljonit marjatera. Kalandusele kormorani tekitatud kahju ei saa arvutada ka viimaste sdud kalakoguste teisendamisega rahalisse vrtusse.

Teine uuring lhtub alusetutest oletustest
Teises uuringus, mis peaks testama kormorani kalandusele tekitatud kahju, esitatakse andmed Kina lahelt Hiiumaal. Seal vrreldi kalade arvukust 1995. ja 2005. aastal. Sel ajavahemikul tekkis piirkonda kormoranikoloonia, mille suurus kasvas 1401 paarini. Enamiku kalaliikide arvukus oli 2005. aastal vrreldes 1995. aasta andmetega langenud, eriti ahvenal ja lahes varem domineerinud srjel. Seega oli hvinud kogu piirkonna jaoks oluline srjekoelmu. Sdlaseks peeti kormorani, sest kalapk lahel oli sel ajal keelatud. Paraku ei saa seda siiski teaduslikuks testuseks pidada. Nende andmete phjal avaldatud artikli pealkirigi esitatakse ksimusena kas lepk kormorani poolt? Testuslik mttekik on lhidalt jrgmine. Arvutatakse kalurite ldine pgikoormus pindalahiku kohta kogu Vinamerel ja vrreldakse seda 2005. aasta Kina lahel pesitsenud kormoranide (pluss mittepesitsejad, kokku 5600) pgikoormusega eeldusel, et kik linnud toituvad lahel. Sellega letaks kormoranide koormus kalurite oma 1020 korda ja seda hinnataksegi lepgina. Nii nagu Vinamere puhulgi, puuduvad andmed selle kohta, kui suur hulk kohalikke kormorane tegelikult lahel toitub, kuid vib pris kindel olla, et mitte kik.

Srg kannatab Kina lahe halva seisundi tttu
he vimaliku srje kadumise phjusena Kina lahest nimetatakse tele au andes siiski eutrofeerumist. Selle mju uuringus samas vlistatakse, sest mujal Vinameres niisugust tugevat hvingut ei ole leitud ning samuti ei peeta oluliseks vimalikke erinevusi reostustasemes. Seega eeldatakse, et Kina laht on htse Vinamere osa ja kormoranide puudumisel olnuks ka kalastiku seisund sama.
Tegelikult on aga laht sisuliselt siseveekogu ja vaatamata pstmiskatsetele maakerke ja kinnikasvamise tttu hbumas. Sellest on rgitud juba aastakmneid. Paar aastat tagasi judsid meediassegi teated kalade massilise suremise kohta Kina lahes, mille sdlaseks kll ei saa kormorane pidada.

Kalastik ei kuulu inimkonnale
Kormorani tekitatud kahju kalandusele saab lugeda teaduslikult testatuks alles siis, kui selle hindamisel on vlistatud kigi muude, vhemalt olulisemate tegurite mju kalastikule ja kalasaakidele. Vinamere ega Kina lahe puhul seda paraku tehtud pole. Ksimus on ka selles, kas kalastikku ksitleda varana vi lihtsalt keskkonna osana. Kui kalakasvandustes olevad kalad kuuluvad kasvanduste omanikele ja ptud kalad ldjuhul pdjatele, siis kellele kuuluvad kalad rannikumeres ja teistes suurtes veekogudes ja kes viks siis olla vimalik kahjukannataja? Kas hundi, rebase ja kotka saagiks langenud loomi saab ksitleda jahindusele tekitatud kahjuna? Tsiseltvetav pole ka vide, et kormoran kalatoidulise linnuna seab ohtu kalaliikide populatsioonide silimise ja vib tsiselt mjutada selle kaudu kalasaake. Puuduvad andmed selle kohta, et kormoranid oleksid hvimisohtu seadnud mne meie loodusliku kalaliigi. Paleontoloogide leidude phjal kujunesid tnapevaste kormoranide sarnased linnud vlja juba 20 miljonit aastat tagasi ja on olnud seega pikemat aega kalade krval loomulik elukeskkonna osa. Peab kindlasti lisama, et kormoranid pole kohastunud toitumiseks kindlatest kalaliikidest. Nad pavad reeglina kige arvukamaid ja hlpsamini kttesaadavaid kalu.

Laastab vi taastab vikesaare linnustikku?
Kormorani ohjamiskava kinnitamisteatele lisatud phjendustes taunitakse ka kormoranikolooniate maastikku mju taimede, sealhulgas puude ja psaste hvingut, snnikulademeid, ebameeldivat lhna ja muud sellist. Leitakse, et tihedates kormoranikolooniates pole asu teistel lindudel. See on ainult osa test. Kormoranikolooniates paiknevad pesad testi nii tihedalt, et sinna vahele on teistel lindudel raske end sisse seada. Seevastu mahuvad ka suured kolooniad suhteliselt vikesele pinnale ja ainult viksematel saartel vib ruumikitsikus kne alla tulla. Samas on Rootsis juba mrgatud, et kormoranide asustatud saari eelistavad pesitsemiskohana algid. Ka meil nib ohustatud liigiks tunnistatud alk eelistavat kormoranikolooniatega saari. Ebameeldiv lhn ei tohiks kll kedagi hirida, sest linnusaared on pesitsusperioodil klastamiseks suletud ning ksnes he erandiga on kormoranikolooniad kaitsealustel saartel. Vsastuma kippuvatel vikesaartel vib kormoranide maastikke mberkujundav mju isegi kasulikuks osutuda, sest nii muutuvad need jlle pesitsemiseks sobivateks enamohustatud kurvitsalistele ja teistele avamaaliikidele.

Praegu rikume linnudirektiivi
Tasub ka ksida, kuidas on kavandatud kormoranimunade litamine koosklas Euroopa Liidus kehtivate nuetega? Aastal 1979 arvati meil pesitsev kormorani alamliik linnudirektiivi lisasse I, arvestades asurkonna tookordset rmiselt kehva seisundit. See thendas Euroopa Liidu liikmesmaadele nuet tagada kormorani pesitsus- ja peatuspaikade tielik kaitse. Kuid juba 1997 tunnistati Euroopa Komisjoni otsusega kormoran soodsa looduskaitsestaatusega liigiks ning viidi le lisasse II, st lind ji kaitstavaks liigiks. Direktiiv lubab siiski liikmesriikidel erandkorras kalavarude tsiste kahjustuste vltimiseks kormoranipesade lhkumist, munade litamist ja lindude laskmist. Seda vivad teha kompetentsed ja usaldatavad isikud ning nutav on igal aastal aruande esitamine komisjonile rakendatud meetmete kohta. Kui mitte arvestada ksitavust, kuidas tlgendada mistet tsised kahjustused, on seega erandite tegemine vimalik.
Paraku on meie keskkonnaametnikud kormoranimunade litamise seaduslikkust phjendades viidanud igusele teha seda kormorani kui jahiuluki arvukuse reguleerimisena. Tsi, keskkonnaministri mrusega on liik meil kantud jahiulukite nimekirja ning praegu jus oleva jahieeskirjaga lubatakse kormoranile jahti pidada 1. augustist (pimukuust) kuni 30. novembrini (kooljakuuni). See aga on otseses vastuolus linnudirektiiviga, mille jrgi liikmesriigid ei tohi vtta II lisa liike jahilindude nimekirja ning lubada neile avada jahihooaega.

Kes ta on sber vi vaenlane?
Tegelikult ei saagi nii ksida he loomuliku looduse koostisosa kohta. Kahtlemata on kormoran meie looduses vajalik. Sbrad vi vaenlased vivad olla pllul, aias, tiigis, osaliselt ka tulundusmetsas.Neil juhtudel on tegemist suhteliselt lihtsate ssteemidega, mida suuremal vi viksemal mral juhtida suudame. Keeruliste ssteemide puhul nagu seda on meri, on meie praeguste teadmiste tasemel vaja silitada kik selle olulised koostisosad ning hoolitseda selle eest, et need saaksid loomulikul viisil toimida, jttes niiviisi vimaluse iseregulatsiooniks.
Hvitamisel tuleb arvestada veel he soovimatu tagajrjega nnda soosime sallimatust looduse nende osade vastu, kes meile millegiprast ei meeldi. Pole imestada, kui prast riigi poolt korraldatud litamist ei hakka tavakodanik vaeva ngema temale tlika vi lihtsalt mittemeeldiva linnu trjumisega, vaid lhub selle pesa vi haarab pssi ja kaika jrele.

TAANI JUHTUM. Kas on mtet kormoranimune litada?
ppida viks nende maade kogemustest, kus kormoraniksimus juba varem kerkinud. Meie piiramiskava eeskujuna nimetatakse Taanit. Selles meiega enamvhem vrdse pindalaga riigis kasvas pesitsevate kormoranide arv juba 1990ndate keskpaigaks 40 000 paarini. Munade litamist arvukuse kasvu piiramiseks alustati juba 1994. aastal. Viimasel ajal on igal aastal liga tdeldud seal kuni 7200 pesa (umbes viiendik kigist pesadest) kuni 19 koloonias (kuni kolmandikus kigist kolooniatest), kulutades selleks 20 000 eurot aastas. Kuigi nii on nnestunud oluliselt vhendada lennuvimestunud poegade hulka, ei ole see kajastunud uute lindude sissernde tttu alati kolooniate suuruse muutumises ega pesitsuspaaride arvus vastavas piirkonnas. Pesitsuspaaride koguarvu kahanemist theldati alles 2007. ja 2008. aastal, s.o enam kui 10 aastat hiljem. Tegelikult ei saagi kindlalt vita, kui suurt osa selles etendas eelnev pikaajaline ja ulatuslik munade litamine.

Vikeriigis Hollandis taastus kormorani arvukus prast madalseisu 1960ndate keskel ligikaudu samasugusele tasemele kui Taanis. Erinevalt viimasest aga ei vetud vahepeal punasesse raamatusse sattunud ja seetttu hoolsalt kaitstava kormorani kiire arvukuse kasvu pidurdamiseks midagi ette, kuigi kalandusega seotud ringkonnad seda tungivalt nudsid. Kigele vaatamata algas Hollandis kormoranide arvukuse langus enam-vhem samal ajal kui Taanis. Kormorani tunnustatakse seal kossteemi loomuliku osana, kellega vib vastuolusid tekkida kll kohalikul, kuid mitte lemaalisel tasandil. Ksimuse ksitlemisel nnestus huvirhmade thelepanu suunata patuoinaks tehtud kormoranilt peamisele veekeskkonna kvaliteedile ning kalastiku hea seisundi tagamisele. Ollakse kindlalt veendunud, et loodushoiu phimtted on sealses hiskonnas ndseks nii juurdunud, et kormoran jb kaitstavaks liigiks edaspidigi ning vajadust sekkuda tema asurkonna arengusse ei tule.

Prantsusmaal anti kalakasvatajate, ngitsejate, majutuskohtade pidajate jt tungival nudmisel sisuliselt piiramatu hulk lube kormoranide laskmiseks talvel, mil sealsetele veekogudele saabub umbes 100 000 lindu. Suure hinaga tapetigi mitmel aastal jrjest kuni 31 000 lindu ( k o l m a n d i k talvitujatest!). Ndseks on laskmishin vaibunud, sest kormoranide hulk ei vhenenud, laskmine osutus tmahukaks ja kalliks (he linnu tapmise kuluks hinnati 100-200 eurot) ning paugutamine hakkas naabritele nrvidele kima.

Avalikkuse survel lpetati pesade rstamine ka Saksamaal.
Kokkuvte: kuigi kormoraniksimus on olnud pevakorras juba vga pikka aega ja tegu on he paremini tuntud linnuliigiga, ei osata siiski pris tpselt piiramiskatsete tulemusi ette nha. ks phjusi on kindlasti knealuste lindude, nagu kigi teistegi linnuliikide suur liikuvus. Vabad vi vabaksjnud elupaigad tidetakse kiiresti tulnukatega naaberaladelt.



Vilju Lilleleht, ornitoloog
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet