6/2002



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Roheline laine
Sissetallatud metsarada on kunst

Rael Artel
Roheline laine on rubriik, mis tutvustab rohelist mtet visuaalkultuuri vallas kunstinhtusi, mille mrksnadeks on thelepanu ja respekt looduskeskkonna suhtes, mure looduse prast. Rohelist mtteviisi kandva kunsti katusnimetajaks viks olla orgaanilise kunsti miste, mida iseloomustab elu(tegevust) jaatav ja kaitsev suhtumine. Orgaaniline kunst keskendub elu(tegevuse)ga seotud teemadele keskkond, bioloogilised protsessid, kige omavaheline seotus, jrjepidevus, ajatu ringlus, pidev liikumine ja energia transformatsiooniprotsessid. Orgaanilise kunsti objekt asub kas inimesest ja kultuurist vljaspool vi puudutab inimese ja teda mbritseva (loodus)keskkonna vahelisi suhteid.

Land artil ehk maakunstil on opositsioonilise kunstivoolu maine, see kerkis esile 1960. teisel poolel reaktsioonina ha enam kommertsialiseerunud kunstimaailmale, ja eelkige popkunstile. Popkunsti juhtfiguuri Andy Warholi loomingu ks phiprintsiipe oli tootmine ja tarbimine, tema graafiliste lehtede tiraazhinumbrid ja promomine taotlesid ht mki ja ainult mki.

Kunst lahkus galeriidest. Maakunsti vib vaadelda ka esimese kokunsti ilminguna, mille tekkephjuseks inimeste kasvav keskkonnateadlikkus. Keskkonnakunsti miste hlmab enese alla tpselt nii palju, kui kaugele seame enese jaoks keskkonna piirid. On igati loomulik, et reaktsioon ja kokunsti esimesed ied tekkisid 1960. aastate lpu Ameerikas, mille mrksnadeks oli ohjeldamatu tstuslik produktsioon ja antropotsentriline maailmapilt. Kige ilmekamalt ja mahlakamalt on Ameerika tootmise, tarbimise ja selle tagajrgedest vaevatud elukeskkonda kirjeldanud Kurt Vonnegut oma 1973. aastal ilmunud raamatus Tshempionide eine. Tuletage vaid meelde peategelase seiklusi kraavis, kes kirjandushtule pses vaid lbi reostatud linnakeskkonna. Sellises elupaigas tekib loomulikult pinge, mille tundliku sotsiaalse nrviga kunstnikud oma teostesse kannavad. Land arti olemusse on sisse kodeeritud opositsiooniline hoiak kunsti traditsiooniliste eksponeerimise kohtade vastu muuseumis vi galeriis. Esmakordselt muutus kunstiteos mittemdavaks objektiks vi igemini keskkonnaks. See oli paras ninanips galeristidele ja kuraatoritele, kes tarbimisvrtusega kunstiteoste vahendamise pealt lisuuri kasumeid likasid.
Maa- ja laiemalt keskkonnakunsti nhtuste heks tukejuks vib pidada ka vallandunud UFO-buumi, kus lendava taldriku maandumisjljed ja salaprased kontsentrilised viljaringid palju kneainet pakkusid ning htlasi oma ebatavalise esteetikaga silma jid. Samuti kujunesid thelepanu koondumispunktideks sellised kummalised nhtused maastikus nagu rgaegsed ning monumentaalsed ja salaprase funktsiooniga ehitised, niteks Stonehenge Inglismaal.

Hajuv muul. Robert Smithsoni Spiraalne muul (1970, Great Salt Lake, Utah) on kujunenud land arti snonmiks. Efektset aerofotot muulist eksponeeritakse igal vimalikul ja vimatul juhul igas kunstiajaloo raamatus maakunsti peatki juures. Mis on selle teose lugu?
Spiraalne muul kujutab endast spiraalse kujuga pinnasest kokku lkatud muulitaolist ehitist Soolajrves Utahs. Soolakristallide eredad vrvid andsid muulile erilise vljangemise.
Kunstnik on realiseerinud kohaspetsiifilisuse idee tema jaoks oli soolajrv thenduslik koht, samuti vaimustus ta jrve kergelt punast vrvi veest. Maakunsti teoste ks iseloomulikumaid jooni on kohaspetsiifilisus, mis defineerib end otseses interaktsioonis konkreetse kohaga, millesse see on loodud. Pinnast kasutatakse esteetilistel eesmrkidel, maapind on samaaegselt nii kunstiteose materjaliks kui ka eksponeerimise kohaks.
Muuli spiraalne kuju on tuletatud mtilisest veekeerisest jrve keskel, samuti meenutab spiraal soolakristallide ringjaid moodustusi, kui need kaljusid katavad. Ka teose vormilahendust mjutas koht ise, mida oli kunagi kasutatud nafta ammutamiseks.
Teos muutus erosiooni tttu, hiljem kadus keskkonna mjul, kus see asus. Ajapikku vee alla vajumine kujunes paratamatuks, iseeneslikuks aktiks, mis smboliseerib monumentaalse struktuuri ajalikkust, samuti inimese lakkamatut soovi domineerida maastiku le. Muuli kadumine paari aastaga ja selle ilmumine aeg-ajalt jrvepinnale lisavad teosele mstilisuse aurat.

Svend krbes. Kohaspetsiifilisuse teema judis oma kige rmuslikuma vljenduseni Michael Heizeri teostes, keda viks pidada land arti pioneeriks.
Ta alustas lhiajaliste projektidega, nagu kraavid, mootorrattajlgede joonistused, pigmendi ja pinnase laialilaotamised. 1967. aastal li ta neljaosalise teose, mille nimi oli tuletatud ilmakaartest: NESW. Selle esimene osa koosnes heastmelisest sirgejoonelisest kaevendistsvendist Carson Sinkis Nevadas.
Teoses Displades-Replaced Mass (1969) transportis Heizer kolm mitmekmnetonnist kivirahnu 60 miili kauguselt High Sierrast Nevada krbesse ja paigutas need tsementseintega svenditesse, mis ta oli pinnasesse kaevanud. Displades-Replaced Mass tegeles leinimlike loodusjudude uurimisega tuues kaljurahnud Sierrast tagasi nende algsesse oletatavasse tekkekohta krbes, keeras kunstnik tagasi geoloogilise evolutsiooni ja metekke protsessid. Fokuseerides vaataja thelepanu loodusobjektide tegelikule massile ja suurusele, lhub teos maastikuvaate illusionismi. Heizer viitab samuti vanaaja kultuuridele: meenuvad Egiptuse pramiidid.
1969. aasta lpus kadus Heizer jlle krbesse ning naasis New Yorki fotodega veelgi massiivsemast maakunsti kohaspetsiifilisest teosest Double Negative. Selle tarvis oli ta liigutanud 240 000 tonni liivakivi, et luua hiiglaslik svend mtmetes 30 x 1500 x 50 jalga (laius x pikkus x sgavus). Selle kaugelt vaadates sirge joonega jagas ta vikese kanjoni kaheks. Teosega juhib ta thelepanu eelkige selle kohavalikule, milleks on tsvilisatsioonivaba krb. Heizer seletas, et krbes leiab ta teatud vgistamata, rahuliku ja religioosse ruumi, mida kunstnikud on alati pdnud oma teosesse panna.
Heizeri teosed krbes tekitavad idee kunstist kui portatiivsest objektist. Teos on ruumi osa, see on maastiku, geoloogilise aja ja mramata pika mineviku kogemus.

Vlkupdvate terasvarbade vaatemng. Mdunud sajandi kuuekmnendate ks thelepanuvrsem kunstnik Walter De Maria kasutas maastikku kui kunstimaterjali. ks tema grandioossemaid vliprojekte kannab nime Lighting Field ning asub New Mexicos. Teos laiub tasandikul ja on hsti vaadeldav seda mbritsevatelt mgedelt. Kunstnik kattis 1 miil x 1 km vlja korrapraselt 400 roostevabast terasest varvaga. Otseses pikesevalguses eemalt vaadeldavana on varvad pea nhtamatud, peegeldused tekivad videviku ja koidu ajal. Kige efektsem on pld siis, kui terasvarvad endasse vlku pavad ehk siis taevasse kogunenud elektrivoolu maandavad. Teose kogemus vahetus looduses, vlgulgid ja muutuvad valgusefektid, ruuminihe, kuumus ja erilise sndmuse ootusrev tunne avardab vaataja aja ja ruumitunnetust. Lighting Field on teos, mis kombib samaaegselt nii maa kui valguse esteetika potentsiaali.

Jalgrada keskkonnasbralik kunstiteos. Richard Longi teoste snnilugu on lihtne kunstnik on maailma erinevais paigus kndinud jrjepidevalt mda ht ja sama trajektoori edasi-tagasi ning kulutanud niimoodi raja kas siis rohu, maapinna, liiva vi kiviklibu sisse. Long jtab keskkonda jlje oma kohalolust ja tegevusest, mis, tsi kll, on kaduv ning kestab vaid niikaua, kuni rohi jlle kasvab vi tuul liiva laiali ajab. Sellist maapinna mrgistamist vib vrrelda jalgadega joonistamisega. Inimkeha oma tegevuses mjutab keskkonda, viimane tasallitab selle, phib jljed ja kik jtkub omasoodu.
Kndimine on alati olnud Longi kunsti keskne tegevus, mis tihti leiab aset raskesti ligipsetavates, asustamata ja viljatutes paikades. Oma jalutuskikudega muudab Long maapinda, vormib kivisid. Long ei hiri loodust muu vgivaldsega kui vaid sellest le jalutamise ja rohu muserdamisega. Neid ajalisi sndmusi kogeb kunstnik ise ja esitab need siis publikule kaardi, snalise kirjelduse, diagrammi vi fotona.
Long esitab oma kike ka loodusmaterjalidena, mis ta kokku kogub ja siis galeriisse viib. Oma teoste kaudu kommenteerib ta meie maastikutaju, mis on tihtipeale inimese kujundatud.



Rael Artel -Rael Arter on kunstiteadlane, kes kompab looduse ja visuaalkultuuri puutepindu.
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet