3/2011



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Tundmatute liblikate jahil Usbekimaal

Nagu kigil meie Usbeki-reisidel, on lennujaamas ootamas ja tervitamas meie ekspeditsiooni kige olulisem liige, autojuht- remondilukksepp-kokk-turvamees-rajaleidja-bioloog (herpentoloog) Anvar. Kui tahad tundmatuid liblikaliike Usbekimaal kohata, on taolise giidi kaasavtmine rmiselt hea mte.

Meie pahameeleks on Anvaril nagu alati auto juures vaja veel ks lisapevake remonti teha, seega ei j meil muud le, kui terve pev tegeleda veel ekspeditsiooni tarbeks toidu- ja joogimoona hankimisega ning uurida linna vaatamisvrsusi. Viimaseid leiame enda ja Anvari rmsaks llatuseks igal aastal ikka uusi ja uusi. Kui lpuks saab meie siduvahend, pevininud UAZik sidukorda ja meie ekspeditsioon vib alata, on mdas juba pea kolm peva reisi algusest. Eesseisev teekond on suhteliselt pikk ja sitmist tuleb palju, sestap on nd meil 4000 kilomeetri lbimiseks aega vhem kui planeeritud kaks ndalat. Peame sitma kord krbes, kord mgedes, seejuures on teeolud mnelpool pea olematud ehk vga kehvad.
Meie eesmrk on klastada neidsamu biotoope, kus olime juba aasta varem ja kust avastasime mned seni kirjeldamata liblikaliigid. Kisime tele au andes ka paikades, kus varem pole liblikate kogumisega eriti tegeletud.

Karjakasvatus trjub metsikut loodust
Vahemaad on Usbekis pikad ja aega mdalibisevate maastike vaatlemiseks palju. Metsikut loodust jb aasta-aastalt vhemaks, sest karjakasvatus tungib vimsalt peale. Mgedes, kus veel mni aasta tagasi ilmitsesid 25003000 meetri krgusel rohetavad ja isi tis aasad, on kitsed ja lambad kivi paljaks snud ja loomulikult on koos taimestikuga kadumas ka sealne tavaprane liblikafauna ehk asendumas liikidega, kes saavad hakkama igasugustes tingimustes. Karjakasvatajad on tunginud peaaegu kikjale. Kaitsealad kaovad jrk-jrgult
Nukogudeaegsetest kaitsealadest Usbekis, mis Kesk-Aasia mistes toimisid kunagi rangete piirangute alusel, on praeguseks jnud ainult nimi. Kesk-Aasia tavade kohaselt olid aastakmnete eest ranged kaitsealad sellised paigad, kus jahil visid kia ainult vga thtsad ninad. Loomulikult hoiti sealt eemal karjakasvatajad ja lihtrahvas ning tnu sellele ssteti keskkonda. Tihti oli looduskaitsealale ehitatud aedikud, kus elasid kaitsealused loomad. Et jahimehed neid maha ei laseks ja siliks mingisugunegi asurkond. Aga neidki paiku on nd ahendatud kriitilise piirini ning kitsed, lambad ja muud pudulojused tungivad aasta-aastalt ikka rohkem kaitse aladele peale.
Phjus, miks looduskaitsealasid antakse karjakasvatajate kasutusse, on lihtne: inimesi tuleb juurde ja neid on tarvis toita. Kuna tohutu suurtel krbetasandikel puudub toit ja suvel piinab seal vljakannatamatu kuumus, siis ei jgi kahejalgsetel muud le kui ikka krgemale ja krgemale mgedesse ronida ja seni puutumata alad kasutusele vtta.

Ei htegi peva remondita!
Meie ekspeditsioon jtkub plaanipraselt, igal sel oleme uues kohas, kus liblikasbrad stivad lesse liblikapgi vahendeid ja autojuht remondib autot. Ilma remondita ei mdu kski pev, kuna vanade autode ja viletsate teede puhul on see paratamatu. nneks on Anvar autoga kokku kasvanud ja suudab vead suures osas juba ennetava remondiga likvideerida, nii ei ole suuri peatusi vaja teha.
Aeg-ajalt tuleb loomulikult jahutada lekuumenud mootorit vi kustutada vikest tulekahju, mis juhtmete lhisest tekib, kuid see ei vra meie ekspeditsiooni kulgu.
Tehes juba meile teadaolevates kohtades kontrollpke, saame kinnitust, et liigid, keda olime aasta tagasi tabanud, on endiselt olemas. Seega polnud tegemist juhuleidudega. Need liblikad elavad siin ja tunnevad ennast hsti. Seni kirjeldamata putukaliigid pdsime osaliselt krbealadelt, mida on vhem uuritud just ebasbralike elamistingimuste tttu. Krbealadel puudub vesi ja termomeeter nitas meie klastuse ajal peval varjus 46 kraadi sooja.

Tugaid endised tiigri elupaigad
Pnevad kohad Usbekimaal on Srdarja je rsed tugaid, mis meie mistes viksid olla midagi metsa ja padriku vahepealset. Tugai vlisilme moodustub ksikutest suurematest puudest ja tihedalt nende all kasvavatest okkalistest psastest ning mitmesugustest hiigelsuurtest, inimesest krgemaks sirguvatest krrelistest. Sellises paigas ei ole teelt krvale astuda vimalik, sest iga oksake tahab sinu kljest vikese tkikese endale rebida. nneks jtkub putukaid piisavalt tee peal lendama ja sel lampidega pdes meelitab valgus neid ka kaugemalt kohale. Kunagi luusisid siin ringi tiigrid ja pidasid jahti hirvedele, kuid ndseks on ksikutes vikestes allesjnud saludes end sisse seadnud kalamehed ja puhkajad, kes tasapisi, kuid kindlalt raiuvad maha viimsedki puud ja psad, et endale lket teha ja kala kpsetada. Ilmselgelt peavad mehed ka oma loomulikuks iguseks puid koju kaasa vtta niipalju kui autosse mahub. Tundub, et paarikmne aastaga kaovad need biotoobid Usbekimaalt ning siia rajatakse viljakandvad riisipllud.

Teadusele tundmatud liigid
Meil nnestus tugaist pda teadusele mned senitundmatud liblikaliigid. Nimelt sattusid meie valguspnistesse pisiliblikad Scythrididae, kes tnaseks on kirjeldatud ja saanud endale nimeks Scythris caballoides, Scythris timoi, Scythris tugaiensis. Uute liikide kirjeldaja on meie ekspeditsioonil Kari Nupponen, keda tunnustatakse kui maailmatasemal spetsialisti. Tnu tema suurele tvimele ja teadmistele on kirjeldatud sadu uusi liike, keda pole enne mrgatud vi osatud igest kohast otsida.
Kokkuvttes soovitan: kige, vaadake ja uurige Usbeki loodust seniks, kuni seda veel on. Meie Eesti Lepidopteroloogide Seltsi liikmed reisivad ja korraldavad igal aastal Usbekimaale ja mujale ekspeditsioone, kogumaks ja silitamaks teavet eriliste liblikaliikide kohta ka tulevastele loodushuviliste plvkondadele.



Allan Selin
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet