3/2011



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

roheliste rattaretk
Saaremaal vndati mnuga

Kui jd rattaretkel peesitama Veere pangale, pilk uppumas Tagalahe sinitaevasse, ei jua sa iialgi igeks ajaks Mustjala kirikusse Phjala saarte hlte kontserdile. Retke ajakava tihedus ja kiirus paneb ratturi proovile, eriti siis, kui ta tahaks igas kaunis paigas kauem ringi uidata. Aga eks see ongi ju retke idee: nidata Eestimaa kauneid kohti, kuhu hiljem oskab igaks omal kel tagasitee leida korraldajate abita.

Salmel
saime teada, et muistsete meremeeste hambad olid vga heas korras suhkrut nad ei tundnud. okolaadikomm, mis hel ratturil oli pske pistetud, kis selle jutu peale suus ringi, kui aga muinaskalmete uurija ja arheoloog Jri Peets mainis, et need tervete hammastega meremehed olid 7. sajandil Saaremaad visanud tenoliselt vgivaldsete mtetega, et siinsetelt inimestelt juga makse koguda, siis ununesid nende hambad ja kaunid relvakepidemed ning thelepanu vitis meremeeste meresidu motiiv. Miks nad siia tulid? Tegu nis olevat vgevate katuseraha nudjatega. Maksukogujal pidi tollal olema rketi jud, et maks vlja nuda, sestap tuldi kohale paaditie sjameestega. Aga saarlaste jud kis vrastest le, nnda tapsid kohalikud klla saabunud meremehed sootuks maha.
Et tapetud vaenlased aga kombekohaselt ja rikkalike andidega maha maeti, vrib 14 sajandit hiljem imetlust.
Salmes saime ka teada, et sna salm thendab tegelikult vina ja seda, et omal ajal eraldas Salme jgi Srve sre omaette saareks. Siinne salm oli ka oluline maamrk muistsel rauavedajate teel.

Viidumel
rgiti meile, et Saaremaa oli ligi 9000 aastat tagasi hoopis S-the kujuline vikesaar ning Viidume esimene paik, mis Saaremaast vlja paistis. See oli ajal, mil Lnemere asemel lainetas siinmail Antslusjrv ja Taanimaa juures olevast maakitsusest polnud vesi veel ookeanini teed murdnud. Viidume kui Saaremaa kige krgem koht paistis tollal kenasti veest vlja. Praegu on Viidume tuntud Lne-Saaremaa krgustiku osana. Kui aga Antslusjrv ookeanini endale teed murdis, alanes veetase lhikese ajaga poolsada meetrit. Vana rannaastangut ja mandrij servamoodustist visid rohelised retkelised oma nahal tunda, kui reedese matkapeva viimastel kilomeetritel jrsk laskumine Viidumel endisesse merephja vttis tuule krvus tuhisema.
Viidume looduskaitseala keskuse maja ees ei saanud ratturid silmi erakordselt liigirikastelt lillepeenardelt. Kraavirsed erivrvilised losilmad, igihaljad, lased, anemoonid ning priimulad, nii kodumaised kui vrad rmustasid sdant, puutvedel llatas krgete oksteni vnduv igihaljas harilik luuderohi.

Vihm ja klm
metsavahelistel teedel ehtis poripritsmetega nii rattad, riided kui klmunud srmedki ning pani unistama kuumast teetassist laagrilkke res. Siiski osa pralejudnute mure aina kasvas, kui kuivade riiete varu laagrisse judes olematuks oli kuivanud ning matka katkestama sundis. Kuressaare poole olid sunnitud sitma mnedki taksotied inimesi. Ent enamus ji paigale. Lootma head ilma, mis jrgmisel peval tuligi.
Vihm uuristas augud ka paljudesse korraldajate plaanidesse, Rohelisetelgi ja suure lava kava pressiti kokku Loona misasaali nnda, et inimesed ksteise krval, akna res psti seistes pidid kuulama tuugenite (tuulegeneraatorite) teemaarutelu, kus vaidlesid tuulerimees Martin Kruus, Virtsu tuulepargi elanik Tiiu Mrk ja TT energeetikappejud Jaan Jrvik. Kuumaks linud vestlus plahvatas tuliseid ksimusi tuulerimehe krae vahele ning htujuhi Mrt Treieri suu lbi sai kigile arusaadavaks ka tuulegeneraatorite peaprobleem ettearvamatu energiavoog, mille tasakaalustamiseks peavad plevkivikatlad ttama igaks juhuks ka siis, kui tuul elektrit toodab. hku ji ksimus, kust siis tuleb kokkuhoid? Samuti muretseti vheste teadmiste prast infraheli pikaajalise mju osas inimesele.

Misasaalis
plesid kesk vaikuses knlad Kristiina Ehini ja Silver Sepa luule ja laulu valgustamiseks. Ehini luuletus Tallinn, mu kallim klas Saaremaa kivide ja kadakate vahel vhem nukralt kui pealinna seinte vahel ning Silver Sepa rattamuusika ti tooliderea svenenud ngudele muiged. Kodaratel klbistamine mjus nagu veealune muusika, puhkas nrvi ja autorilt tuli ka soovitus rattamuusikat kigil proovida: vtta esiratas ratta kljest lahti, panna prlema (vimalikult heale puuprandale, et vnked kanduks kaugele) ja hakata (pulgaga) tmbama vastu kodaraid, rtmiliselt. Snnib rattamuusika, llatav ja lihtne.

Lmanda lubjaahju
ktnud meestelt saime teada, et ligi 50 ruumi kulub puid (ca 56 majapidamise aastavaru) he ahjutie lubjakivi pletamiseks, et sealt 30 000 kilo lupja vlja kpsetada. Ketakse kolm peva, poole pevaga ks aastavaru. Lubjaahi on ju suur ja temperatuur peab tusma le 1000 kraadi, et paekivist lubi ktte saada. Hiiglasliku kdeva lubjaahju otsa vis aga ronida. Sinna mahub kasvi 20 inimest ra.
Klma ilma tttu laotati lubjaahju kuumale kestale sokke kuivama, kasvi kmneks minutiks, et saada sooja ja natuke kuivemaks.

Hanede rnde
krghetk on just lehekuu keskel. Haneonu Aivar Leito teadis rkida, et ndalavahetusel loendatud 150 000 valgepsk- laglet olid teel klmemate alade poole. Meie retkelisedki ngid tuhandeid laglesid kes aga viitsis pead kaagutamise peale kuklasse ajada ja taevasse vahtida, see ngi reeglina mitut haneparve korraga.

Suuriku pangal
selgitas Paevana, et Saaremaa paekivi tekkis ajal, mil tulevane Eestit kandev maatkk triivis lunapoolkeral kiirusega ligi 30 sentimeetrit aastas, ja ikka loode poole, meie praeguse asukoha suunas. Hulpisime siis kusagil Hindustani poolsaare juures, kui Suuriku panga kivistised olid alles elus. Siinsed kihtpoorsed ning ahelkorallid, sarvkorallid ja meriliiliad rndavad aga kivinenud peastki edasi ratturite seljakotti ja sealt edasi Eestimaa eri nurkadesse.
Saime Paevanalt ka teada, mis vahe on dolomiidistumata ja dolomiidistunud kivimil teisel juhul asendub lubjakivi dolomiitsete materjalidega magneesiumirikkas vees ning kivistised kaovad justkui lahustudes.

Selgase dolomiidikarjris
ngime karjri paelahmakatel, kui ilusad mustrid on mnel paekivil. Nii ei suutnud juba pev hiljem ratturid Angla tuulikute poest Selgase kirikivilistest uhmritest ja totsikutest nppe eemal hoida. Kuidas tekkis see ilus kivi ja muster? Kivi tekkis mudast, mis settis laguunsetes madalaveelistes tingimustes, kus roomasid ringi ussid, jrele ji ussikikudest tekkinud muster. Sest dolokivis polegi praktiliselt kivistisi, on need ussikigud.
Paevana jutustas, et Siluri aegkonnas olid planeedil Maa med madalad ja ookeanid krged laguunseteks tingimusteks sobivaid kohti leidus palju. Praegusel ajastul on med krged ja ookeanid sgavad sellistes tingimustes ei snni kivi nagu Saaremaa dolomiit.

Muhu silla
arutelul Panga panga laagris oleks keskkonnaprogrammi nael ehk Saaremaa psihenduse arutelu peaaegu lbi kukkunud, sest Paevana retk Panga panga kivimite jalamile viis laagri huvilistest poolthjaks ja vitlejaid tagasi oodates tuli vestlus tunni vrra edasi lkata.
Vitlusel selgus, et Saaremaa on ks paremini toimivaid maakondi Eestis: siin on kige stabiilsem rahvaarv Eestimaal ning siin on kige viksem tpuudus. Milleks lhkuda midagi, mis niigi hsti toimib? Sillaehitus oleks aga suur olude lhkuja ja mberpaigutaja. Saaremaa suhtelise turvalisuse muutuse muid sotsiaalseid prognoose pole keegi teinud. Lbi on viidud ksnes majanduslikud ning keskkonnamjude uuringud.
Et sild ka kasumit tooks, peaks taanlaste uuringu kohaselt aastaks 2030 maakonnas elama ligi 5 korda rohkem saarlasi (turiste ju ometi keegi niipalju ei taha?). Sillaletajaid oleks tarvis niipalju rohkem. Ehk nagu htujuht Villu Vatsfeld ksis: kas oleme iibe kiireks tstmiseks valmis?

Angla tuulikute
juures ksiti, miks kaks kva kivi ei jahvata head jahu? Saaremaa kauaaegne giid Bruno Pao teadis loomulikult selgitada: kui veskis kaks samast liigist graniidikivi ksteise vastu kivad, hakkab kivipuru lendama. ks veskikivi peab olema pehme, teine kva. Veskikivimeister teadis valida iged jahvekivid: tugevamaks valiti punasest graniidist, pehmemaks heledast graniidist kivi.

Kaalis
saime kes hoida taevakivi. Meteoriitik Reet Tiirmaa lauakesele asetatud tkike raudmeteoriiti tundus pihku vttes llatavalt raske ja klm teline kosmosekivi. See oli kll prit Leedust, mitte Kaalist, sest meie raudmeteoriidist on leitud ksnes pisikesi tkikesi (suurim 34grammine) ehk siis Kaali meteoriidist praktiliselt midagi muud jrele ei jnud kui augud maas, aga neid on selle eest mitu. Lisaks Kaali jrvele vib sna hlpsasti leida lhikonnast ka mne teise kraatri. Kui natuke metsa sisse jalutada, neb kindlasti vhemalt hte rohtunud servadega kausikujulist augukest. Kokku on kraatreid leitud heksa.
Jrjekorras 22. Roheliste Rattaretke lpetas traditsiooniline Rattartliks lmise tseremoonia ja lppkontsert, kus Ivo Linna ja Antti Kammiste otse jrveveel pontoonidel esinedes laulsid retke lpulooks Laula mu laulu, helisev hl, mis kauni kingitusena kigile teistele mnusatele hetkedele lisandus.
Kohtumiseni Mulgimaal 2012!

29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet