3/2011



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Mis abi viks olla potikaanest jrve uurimisel?

Mnel varasuvisel hommikul tuleb ette, et tuult ldse ei ole. Siis saab paadisillalt vi purdelt end jrvepeeglist vaadata. Paadisillale khuli heita ja vaadata. Jrvepeeglist paistab inimene alati vga ilus.
Kui enda peegeldusest oled isu tis vaadanud, viks vaadata ka jrve. Kuidas seda palja silmaga teha?

Valge potikaas viks olla esimene abivahend juhtimaks pilasi jrveelustiku uurimise juurde. Kaane klge peaks kindlasti siduma nri, et kaas ra ei upuks. Jrveuurijate analoogne riistapuu kannab Secchi ketta nimetust, nimetatud 19. sajandi itaalia astronoomi Angelo Secchi jrgi. Mteriista kvaliteedivahe potikaanega vrreldes sisuliselt puudub.

Secchi ketta vi potikaane abil saab hinnata vee vrvust, lbipaistvust ja kaane taustal vib nhtavale ilmuda mnigi jrveolevus. Kaane uputamine kuni nhtavuse piirini annab nri pikkuse mtmisel vee lbipaistvuse ning saadud poole mdu pealt hinnatakse silma jrgi vee vrvust. Mlemad on pris informatiivsed nitajad.
Mnes pruuniveelises rabajrves ei pruugi lbipaistvus olla le poole meetri, aga pole hullu midagi, seeprast ei pea rabajrve rikutuks pidama. Vhest lbipaistvust ja pruuni vrvust phjustavad vees sisalduvad humiinained.
Kevadel vib mne heledaveelise jrve vesi paista kollane, ka siis vib oletada lumesulamisveega jrve kandunud humiinaineid. Kui suvel paistab selles jrves vesi roheline, on kindlasti tegu vetikatega.
Lbipaistvusest sltub hapniku vertikaalne levik. Mida vikesem lbipaistvus, seda tenosemalt vib kahtlustada hapnikuvaegust. Kui valgus ei pse lbi, pole ka fotosnteesi.
Just sedasorti lesande, kirjeldada ht kodukandi veekogu, jrve vi tiiki potikaane abil, saavad hdrobioloogidelt Reet Laugastelt ja Kristel Panksepalt igal kevadel maalikooli loodusteaduste kooli pilased.
Ei piisa ainult kirjandusallikate lbilappamisest ja internetis surfamisest. Kik peavad oma jalaga veekogu kaldal ra kima, enda asukoha paika panema ja mtmisvimaluse leidma.
lesanne tundub esmapilgul lihtne, kuid kige pingelisemal piajal aprillis-mais vib ka kilomeetri kaugusel asuva jrve rde judmine olla keerukas. Kord veab ilm alt, teinekord kimbutab homne kontrollt. Vib ka juhtuda, et juba jrve res olles, unustatakse, miks sinna mindi ja hakatakse hoopis unistama vi kala pdma.
Enamik pilasi teeb jrveuurimist aga lustiga. On ju jrv pnev ja konkreetne objekt, kui vaid leiaks purde vi paadi, kust potikaas vette lasta.
Mned pilased aga ei ole mallanud j sulamist oodata.

Katse lbi jrvej
5. mrtsil aastal 2009 siirdusid Elva gmnasistid Kristo Ilves ja Edvin Plgast kodulinna piiril asuvale Jaani jrvele hdrobioloogilisi vaatlusi tegema. 30sentimeetri paksusesse jsse augu tegemiseks oli hes vetud ksnes kirves. Vib ette kujutada, kuidas kib kirvega jlhkumine, kuid auk saadi sisse. Potikaanetest nitas kergelt kollaka vee lbipaistvuseks 1,6 meetrit.
Vahel on keerukaks osutunud enda asukohagi mramine. Hugo Treffneri gmnaasiumi pilane Linda Rusalepp otsustas samal aastal uurimuse koostada Neeruti maastikukaitsealal paiknevast Orajrvest.
T aruandesse said kirja jrgmised read. Kisin mber Kaksikjrve ning siirdusin Orajrve otsima. Olin varemgi korduvalt proovinud seda leida, aga alati kusagil kohutavas vpsikus lpetanud. Teoorias ma teadsin, kuhu lhen. Tuli vlja, et olin alati iges suunas liikunud, kuid lihtsalt liiga vara alla andnud. Hulk kondimurdmisvimalusi ja turnimist ning olingi totatud jrve res. Jrv oli js.
Jrgmine tagasilk saabus tdemusega, et emme kige suurema poti kaas ei mahu kalamehe tehtud 15sentimeetrise lbimduga august ei lapiti ega serviti lbi. Tuli mte veidi mkaiverdada (tegusna on tuletatud filmitegelase MacGyveri jrgi, kes peetidest pesumasina tegi). Jrvekaldalt puuoksa otsast leidsin valge 59phjaga konservikarbi, mis august lbi mahtus. Kohas, kus vee lbipaistvust mtsin, oli ta phjani selge, sgavus oli ainult kaks meetrit. he meetri sgavusel oli vesi roheka vrvusega erkkollane.

Lisaks elustiku-uuringud
Tallinna Reaalkooli pilased vtsid jrvedevaeses linnas uurida Saku vallas asuva karjritekkelise Mnniku jrve ja sattusid kriminaalsetele legendidele. Uurimist pajatas Mnniku jrvest: koht, kuhu laipu visata, kuna sealt on lisaks uppujatele vlja toodud mitmeid surnukehi. Veel on karjriphjas erinevaid ohtlikke materjale, 2010. aasta suvel toodi seire kigus karjri jrvedest vlja 176 lhkekeha, tnavu mrtsis veel 42. Potikaanekatse nitas jrve leebet vrvust. Vga rna tooniga, kergelt pruunikas. Kalda rest kige kiiremini sgavaks mineva kohal katsetades oli Secchi ketast nha kuni phja minekuni 1,75 meetril.
Kui juba potikaanekatse tehtud saab, vib uudishimulikke silmi jtkuda ka muuks. Roostes mrsukestast vi vanast saapast ihaldatum vaatlusobjekt on kindlasti jrveloomastik.
Mari-Liis Viljur ja Klaarika Kikas Mart Reiniku gmnaasiumist otsustasid 2009. aastal tutvuda Tartumaal Mksa klje all asuva Agali jrve elustikuga. Noored uurijad varustasid end kahe kahva, luubi, Petri tasside ja mramistabelitega. Kahva lohistasime phjasetetes ja thjendasime veevanni. Esialgu ei paistnud htegi pisemat ega suuremat elukat, kuid peagi hakkas silm eristama valge anuma phjas toimuvat siblimist. Mne ptud elukaist suutsime ligikaudselt ka ra mrata.
Treffnerist Jenni Karti Pedor leidis pnevat oma kodutiigis Tartumaal Laeva klas. Tiik on koduks kaanidele, triitonitele, ujuritele, vesikirpudele, rohe- ja krnkonnadele. Vahetevahel kib tiigis kalastamas hallhaigur ning harvadel juhtudel laseb oma kledust tekitavad hlel kajada. Tiigi kallastel elutsevad ka kiilid, kelle vastsed sirguvad hiljem hundipurika vartel.
Taimedest on vohama hakanud penikeel, mille levikut on raske piirata. Kunagi time sisse ka ahtalehise hundinuia, mis nd vallutab endale rmuga uusi alasid. Tiiki kaunistavad kollase vhumga ied, konnarohi ning kaks vikest hbepaju. Aiapoolsel kaldal vtab vimust katkujuur, mille mesimagus lhn on kevadele nii omane.
Taimerohkus hoiab vee selge, sest suurtaimed konkureerivad planktoniga valguse ja toitesoolade prast, lisas kommentaari t hindaja jrveuurija Reet Laugaste ning hoiatas, et ei tuleks phe kaldale liivaranda teha, see paneb sageli sinivetikad vohama.
Kes nd selle jutu peale vtab ette jrveuurimise potikaane abil, viks tulemustest kirjutada ka Reet Laugastele: reet.laugaste@emu.ee



Eha Jrv
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet