4/2011



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

omal ajal
Vapid ja loodus 4.Narva kalad, suurtkikuulid ja mgad

Eesti idapiiril asuv Narva linn on Tallinna ja Tartu krval ks tuntumaid Eesti asulaid. Mitme riigi linnades on Narva nimelisi vravaid, tnavaid vi vljakuid. Phjuse selleks on andnud Narva all peetud lahingud, saadud vidud vi talutud kaotused. Narva je thtsus on vljendunud ka vapil, kus neme hte muistset Narva je elanikku atlandi tuura, mis tnapeva vapil on kll stiliseeritud lihtsalt kalakujuks.

Narva linnus ehitati Taani valitsuse ajal XIII sajandi lpul, jrgmise sajandi alguses sai linnuse juurde tekkinud asula linnaigused. Enne Saksa ordule oma Eesti valduste mmist kinnitas Valdemar IV veel linnaigusi.

Kalarohke jgi
Kige thelepanuvrsem loodusobjekt Narvas on jgi, mille valgala on suurem Eesti territooriumist, ning muidugi ka sealne juga. Vapil olevad kaks kala viitavad just je kalarohkusele. Mnedki on vanematel pitseritel ja vappidel tundnud ra atlandi tuura (Acipenser sturio). Tuura on Narva jest testi ptud ja ka musta kalamarja saadud. Praegu on atlandi tuur paraku vljasurev liik. Need kalad elavad rannikumeres ja paljunevad jgedes. Tuurlaste puhul on tegemist vana sugukonnaga, mida on vaid 24 liiki. Enamus tuurlasi elab Kaspia meres ja Volga jgikonnas. Meenutame, et Vinameres sattus atlandi tuur Muhu kalurite vrku veel 24. lehekuul 1996. aastal. See hiiglane kaalus 136 kilo, pikkust oli kalaemandal lausa 2,9 meetrit ja vanust ka sna palju 50 aastat. Kalamarja leiti 32 kilo! Mariaks nimetatud kala mulaai vib nd nha Loodusmuuseumis. Muide, krooniga tuura on kujutatud ka veel Visla lahe kaldal asuva Baltiiski (endise Pillau) vapil. Hilisematel Narva vappidel on kala kujutis lihtsamaks muutunud ning ei viita enam mnele liigile. Tnapeval seostub Narva jega eelkige aga silm.

Sirge mk ja kver mk
Narva linna kui sjalise objekti thtsusele viitavad vapil aga suurtkikuulid ja mgad. lemine mk Narva vapil on sirge ja thistas vanasti Rootsi riiki, alaosas olev saabel aga Venemaad. Saabel ehk kver mk on heteraline ja seda kasutati raiuvate lkide andmiseks. Relva seostame Aasiaga, Euroopasse tuli see koos ungarlaste, hiljem trklaste ja tatarlastega. Et tatarlased vitlesid ka Vene vgedes Liivi sjas, smboliseerib saabel vapil alla jnud Venemaad. Hiljem oli saabel kasutusel ka Lne-Euroopas, niteks oli see husaaride relv.
Suurem vappide korrastamine toimus XVI sajandi lpul Rootsi kuninga Johan III ajal, siis ilmusid mgad, mis pidid kujutama vitu Venemaa le Liivi sjas, nii Karjala kui Narva vapile. Muide, ka Soome vapil seisab lvi saablil.
Praegune vapp on Riigikantseleis kinnitatud 24. heinakuul 1992.

Kalad Eesti vappidel
Eesti valdade vappidel on veelgi kalu. Alaje vapil on kuldsel kilbil sinine vrk ja kala, viitamaks valla inimestele olulisele vrgupgile. Avinurme valla vapil on rohelisel taustal havi. Piirissaare valla vapil punaste uimedega roheline kala valgel taustal.Nva valla vapil on lestakala. Loksa valla vapil on lhe pea ja veerand kehast. Maidla valla vapil kolm kala, kes viitavad vallale nime andnud kalale maidel, praegu tuntud rndi ehk hrilase nime all. Valla vapi aluseks on samast prit Maydellite perekonna vapp. Mustvee linna vapil on lisaks ankrule ka kuldne kala. Meeksi valla vapil on majakas ja kaks sinist kala.



Vootele Hansen
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet