4/2011



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Loodus kodus
Kilpkonn tkike rgloodust sinu kodus

Raul Tnuristi ehitatud terraariumis vilillelehti nosiv kesk-aasia kilpkonn sobiks suurepraselt titma krvalosa mnes juuraajastust knelevas filmis. Ja seda ilma igasuguse grimmita, sest nende elukate vlimus ei ole kmnete miljonite aastate kestel mrkimisvrselt muutunud.

Oma lemmiku tpset vanust Raul Tnurist ei tea, sest erinevalt paberitega loomadest ei tooda kesk-aasia kilpkonni siia kasvandustest, vaid neid ptakse nende looduslikest elupaikadest. Siiski vib kilpkonna vikest kogu arvestades oletada, et ta on munast koorunud 21. sajandil. Nime ei ole peremees talle pannud, sest ldjuhul kilpkonn kutsumise peale kohale ei tule. Kui testi peaks vga vaja olema, siis viks teda kutsuda niteks Mrklliks. Nii no kui ka kla poolest sobiks see nimi talle hsti, muigab kilpkonna omanik.

Kasutusjuhendita loom
Veel neli aastat tagasi seisis Raul Tnurist kilpkonna vtmisele kindlalt vastu. Minu naine, kellel oli lapseplves kilpkonn, ti looma majja salaja, et ma ei saaks teda takistada. Kui ta aga meil juba kodus oli, siis sai temast kohe minu loom, sest mina hakkasin temaga rohkem tegelema. Mul on nendest elukatest lihtsalt kahju, kui mtelda, kuidas neid ptakse, transpordi kigus solgutatakse ja seejrel kodudes peetakse. Inimesed ei tea ju sellist lihtsat asjagi, et loom ei ole laste mnguasi, rgib Raul Tnurist, kelle snul peaksid inimesed enne eksootilise lemmiku kojutoomist phjalikult kaaluma, kas nad suudavad pakkuda loomale eluks vajalikke tingimusi. Eksootilistele loomadele vivad valed elutingimused kiiresti saatuslikuks saada. Ometi antakse ostjatele poest kaasa n- kasutusjuhendita loom, nendib kilpkonna omanik, kelle hinnangul langevad kesk-aasia kilpkonnad oma uutes kodudes sageli vale kohtlemise ohvriks ning surevad mrksa varem kui nende vabaduses elutsevad liigikaaslased. On siiski lootust, et Kesk-Aasia steppidest Eestisse judnud kilpkonnade tulevik kujuneb senisest helgemaks tulevast aastast kavatsetakse 30 Eestis enim levinud eksootilise loomaliigi, sealhulgas kesk-aasia kilpkonna, ostjad poodides vajaliku kasutusjuhendiga varustada.

Soojalembene roomaja
Raul Tnuristi snul on kesk-aasia kilpkonna pidamisel vtmesnadeks temperatuur, niiskus ja ige toit. Phjamaa oludes tuleb kilpkonnale pikest imiteerida spetsiaalsete lampidega, mille all kilpkonnale meeldib peesitada. Kindlasti on vaja kilpkonnale soojendavat lampi, sest tavalisel toetemperatuuril ei tule ta toime toidu seedimisega. Lisaks tuleb kindlasti muretseda UVB-lamp, sest UVB-kiirgus aitab tal toidust kaltsiumi omastada. Kilbikandjate puhul on kaltsium ks olulisemaid elemente, ilma milleta lheb neil kilp pehmeks. Kui talvel tuleb kilpkonnal leppida kunstvalgustusega, siis suvekuudel saab ta nautida ka looduslikku pikest. Selleks on peremees ehitanud oma suvemaja uele vikese aediku, kus kilpkonn saab vabalt ringi tatsata. Mnikord laseb peremees kilpkonna ka uemurule, pdes elukal samal ajal hoolega silma peal hoida kuuma pikese kes vib muidu loiuna tunduv kilpkonn ootamatult aktiivseks muutuda ja minutitega aiast jalga lasta. See tundub lausa uskumatu, kui kiiresti kilpkonn vib sibada, mrgib Raul Tnurist, kel endal tuli paar suve tagasi metsas kilpkonna tabamiseks haaranguid korraldada. Piisas vaid paariks minutiks end arvuti taha tle unustada, kui loom oli kadunud. Ja seda kohe mitu peva, enne kui minu sstemaatilised otsingud aiataguses metsas vilja kandsid, meenutab kilpkonna peremees.

Sb rohelisi taimi
Suurema osa aastast veedab kilpkonn siiski tubases terraariumis, kus leidub piisavalt vett ja kasvavad vililled, mille lopsakusaste on aastaaegade likes erinev. Kesk-Aasias vilill ei kasva, aga meie tingimustes on see oma koostiselt kilpkonnale sobivaim toidupoolis, seletab Raul Tnurist. Kuid kilpkonna toit ei tohi siiski olla heklgne. Suvel annan talle lisaks mittemrgiseid aasataimi, nagu niteks ristikheina ja teelehti. Talvel on lugu muidugi kehvem. Pan juba aastaid talvel vililli kasvatada. Kui harilikult nrbuvad need hiljemalt veebruaris, siis sellel aastal elasid mned armetud vdid esimest korda talve le. Lausa imesta, et umbrohtu, millest aias kuidagi lahti ei saa, on potis keerulisem kasvatada kui niteks lehtsalatit, muigab kilpkonna peremees, kelle snul kilbikandjale talvel pelgalt poesalatist ei piisa. Pealegi on loom tundlik taimevetistele ja -mrkidele. Rgitakse, et ainult jsalatiga on vimalik kilpkonn halvimal juhul kuu ajaga ra tappa. Kapsas jllegi on kaltsiumi ja fosfori tasakaal vale, puuviljades on palju suhkrut. Eks siis tuleb varieerida, anda talle erinevaid asju ja kike ksnes natuke, lootes, et eluka maks kehva dieedi vastu peab, selgitab kilpkonna peremees.

Talveuni vib saatuslikuks saada
ks vimalus oleks panna kilpkonn talveks talveunne, kuid sellega kaasneb omakorda rida riske. Esiteks ei tohi tal eelnevalt olla htegi tervisehda, mis vivad talveune kestel uuesti vlja la. Samuti ei tohi talle paar ndalat enne talveunne panekut sa anda, sest klmas seedetegevus peatub, toit lheb khus roiskuma ja kilpkonn sureb mrgitusse. Ja esmathtis on muidugi ige temperatuur. Ei tohi olla liiga klm, sest nulli lhedal hvardab teda juba klmumisoht, kuid olla ei tohi ka liiga palav. Vale on ettekujutus, justkui oleks kapinurgas redutav kilpkonn jnud talveunne. Tegelikult on ta lihtsalt passiivne, sest tuba on tegutsemiseks liiga jahe. Talveunne jmiseks on vaja vaid mnda plusskraadi, vastasel juhul kulutab loom lihtsalt oma ressursse ta on nagu elav laip, selgitab Raul Tnurist, kes ei ole seni julgenud oma lemmikut veel talveks unne suigutada. Samas on sellist taaskivitust loomale hdasti vaja, nii et tenoliselt tuleb see sellel talvel siiski ette vtta, lisab ta.

Dinosauruste kaasaegne
Nelja aasta jooksul on Raul Tnurist oma lemmikut pris hsti tundma ppinud ning veendunud, et tegu on aruka elukaga. Ehkki suurema osa aastast veedab kilpkonn tubastes terraariumites, mletab ta suve hakul tpselt, kuidas vliaedikusse ehitatud kuuti siseneda niipea kui ma ta aedikusse tstan, tatsab ta otsejoones ukse juurde, kiidab kilpkonna peremees looma mlu ja lisab, et kilpkonn suudab ka inimesi sammude jrgi eristada, andes sellest mrku erinevate reageeringutega. ldiselt on kilpkonna suhtumine inimestesse siiski kaunis heplaaniline. Kilpkonnale ei meeldi inimene, aga ta teab, et inimene annab talle sa. Mnikord ksitakse, et miks sa seda kilpkonna ldse pead et temaga ei saa ju suhelda. Selle peale vib kohe ksida, kas kassiga on vimalik vestlust arendada? Ei ole ju! Loom annab sulle midagi hoopis muud. Kilpkonnad on elanud meie planeedil mrksa kauem kui inimene, nad on ninud dinosaurusi ega ole viimaste miljonite aastate jooksul oluliselt muutunud. Minu jaoks on see elukas tkike rgloodust minu kodus.



Helen Rohtmets
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet