Reet Palusalu
Ajakirjade Kirjastus, 2011, 192 lk

Nägin raamatupoe riiulis raamatut „Taluaia taimed” ja seda sirvides meenusid lapsepõlve lõhnad. Mäletan Tsirguliina vanavanaema aiast rooside lõhna hommikul vara, see on eriline. Olid valgete ja punaste ja roosade õitega põõsad, kibuvitsapõõsaid oli ka. Olen vahel Tartus elades roosipõõsaste õitseajal käinud jalutamas Aardla eramajade vahel, et seda lõhna tunda – mõnes aias kasvavad roosihekid.
Siiani tuleb sirelite õitsemise aegu meelde lapsepõlvekodu, Supilinna aed. Samast on meeles murtud südamed, need olid plikana mu meelest kaunimad lilled maapeal. Siis muidugi roosad pojengid, valged kõige tavalisemad nartsissid, flokside roosa, valge, punase, lilla lõhnameri, kevadised piibelehed, astrid ja gladioolid augustist ja palju muid lilli, mille õigeid nimesid ma ei teadnudki. Raamatut lehitsedes sain selles osas targemaks. Aga need lõhnaga lilled olid lemmikud.
Rikkaliku pildimaterjali ja selle juures asjalike kommentaaridega raamatu saateks ütleb autor, et taluaia taimede vähese hooldusvajaduse tõttu võib kõneksolevaid taimi julgesti kasutada suvekodudes, kus me iga päev nende eest hoolitseda ei saa. Ehk teiste sõnadega – ka laisemad aiapidajad saavad lilleilu nautida, roosilõhna hingata ning samal ajal südamerahus võrkkiiges peesitada ja raamatut lugeda.
Alustuseks kõneldakse taluaedade ajaloost ja tänapäevast. Et lugejal oleks hõlpsam orienteeruda ja vajalikku nõu leida, on käsitletavad taluaia-teemad jagatud järgmiselt: lehtpõõsad, roni-ja vääntaimed, püsikud, lühiealised taimed, sibullilled, üheaastased rohttaimed, tööd talu iluaias. Lisaks register kahes osas: ladinakeelsete ja eestikeelsete taimenimedega.
Algajaid aiarajajaid rõõmustab kindlasti taimede ümberistutamise tabel, milles iga liigi juures kirjas sobivaim aeg selleks. Näiteks pojenge pole vaja enne kümmet aastat üldse puutuda nagu ka füüsalit ja päevaliiliaid. Murtud südamed ja lumeroosid aga võivad jäädagi kasvama aastakümneteks samasse paika.
Üksikasjalikult õpetatakse kasvukoha ettevalmistamist, mis ongi kõige aeganõudvam osa pikalt silmailu pakkuvas ja sealjuures vähest hooldust nõudva aias. Samuti leiab nõuandeis väetamise, kastmise, toestamise, lõikamise ja taimede noorendamise kohta. Ühesõnaga, üks algaja aiapidaja saab selle raamatu abiga endale päris kena lilleaia luua.
Raamatu autor Reet Palusalu on Räpina aianduskooli õppejõud ja tema enda aeda saab näha: kodusaade.ee/ vaata,251.html Liina Espenberg