4/2011



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artklid
Thoreau pevik

1830ndad

13. pimukuu. Kui suletud silmil-krvul pean hetkeks nu oma teadvusega, haihtuvad otsekohe kik seinad ja piirded. Maapind rullub jalge alt ra ja ma hljun ajendite toel, mis tulenevad maapinnast ja ssteemidest mberringi subjektiivne, kllastunud mte keset tundmatut ja lputut merd; vi paisun ma ja lainetan nagu tohutu mtteookean, kus ei ole htegi kaljurahnu ega maanina paistmas ning milles kik mistatused leiavad lahenduse, kigi sirgjoonte kaks otsa kohtuvad. Igavik ja ilmaruum lainetavad mngeldes lbi mu sgavuste. Olen prit algusest, mul ei ole lppu ega eesmrki. Mind ei valgusta kski pike, sest ma sunnin kiki nrgemaid valgusi iseenda tugevamas ja psivamas helenduses lagunema. Olen rahulik viljatera universumi salves.

27. pimukuu
.
Olen tepoolest asjaolude ori. Olen alla neelanud hdavajaliku hamba ning ei ole nd terviklik inimene, vaid lombakas ja khklev tkike meest. Ma pole kll teadlik hestki mulgust oma hinges, kuid tundub, et nd, mil sissepsuteed oraakli juurde on laiendatud, muutuvad sealt vljuvad vastused ha harvemaks ja tavaprasemaks. Olen tundnud end odavana ja ei ole julgenud teiste inimeste keskel oma peadki psti hoida alates sellest, kui see nnetus juhtus. Ma ei suuda midagi teha nii hsti ega vabalt kui varem; kike, mille ette vtan, takistavad ja segavad need asjaolud. Kui pisuke tuli stab suure metsa! Usun, et kui mind kutsutaks kige tugevama tapluse esirinda, jksin khklema, kuna mul puudub niivrd thtsusetu soomusr kui seda on hammas. Voorus ja Tde jvad kaitseta ning Valskus ja Teesklus visatakse mulle hambusse kuigi olen hambatu. Ei olegi vaja, et maa vriseks vaid selle prast, et oleks pnev, kui niivrd tilluke mra osutub letamatuks vallikraaviks. Kuid las lombakas mees lisab kiirust ja saab vrdvrseks kige nobedamate edasirhkijatega. Nii teeb ta seda, milleks tegelikult vimeline on. Kuid las tema, kes on kaotanud hamba, teeb oma suu prani lahti ning vadistab, susistab ja slitab kindlameelsemalt kui iial varem.


20. sgiskuu.

On teline luksus mnel sgiskuisel prastlunal seina res pikesepaistes mtteid mlgutada ennast halli kivi varjus kerra tmmata ja kilkide sireenilaulu kuulata. Ndsest peale tundub, et ja pev on pelgalt nnetused ning alati on kes vaikne htupoolik, mis on kui nneliku peva lpp. Minu toiduks on krbenud pllud ja viltuselt langevate pikesekiirtega lekullatud vgiheinad. Ma ei tea htegi snapaari, mis vljendaks seda Looduse meeleolu paremini kui alma natura.


23. sgiskuu.

Kui oleme vagusi ja selleks piisavalt valmistunud, pakub iga pettumus hvitust. Kui vihmavaling sunnib meid varju otsima vahtrasalust vi maani ulatuvate mnniokste alt, avastame okste vahelt thelepanelikul uurimisel mne uue ime puukoorel, lehtedel vi meie jalge ees kasvavatel seentel. Meis ratab huvi uus putukate elutegevuse aspekt vi tundub mni tihane meile tuttavam kui tavaliselt. Siis saame uurida Looduse nurgataguseid ja soppe.

1858

9. pimukuu


On llatav, millisel mral valitsevad maailma klikid. Need, kes ldsuse silmis Uus-Inglismaa ja New Yorgi hiskonda kehastavad vi vhemalt juhivad, ei ole midagi muud kui vaid klikk kputis ajastu esindajaid ja linnainimesi, kes toimivad kige paremini neile phe pandud rakmetes. Seega on peaaegu kik institutsioonid oma olemuselt usulahu vi partei sarnased. Ajalehed, ajakirjad, likoolid ning kik valitsus- ja religioonivormid kajastavad ksnes vikese hulga inimeste pealiskaudset tegevust, ldsus kas kohandub sellega vi hoiab krvale. Ajalehed on vaevu le saanud sellest liigsmisest vi vesitvest, mis kib igal aastal kaasas lpuknede ja snavttudega kirjandusseltside ja korporatsioonide ees. Ei need, kes knesid peavad, ega need, kes neid kuulavad, ole kige vrskema ajastu esindajad. Nood poisikesed arvavad, et korduvad ettevtmised on lahutamatu osa ssteemi iga-aastasest uuenduskuurist. Lisaks veel regatid ja ilutulestikud ja llatuspeod ja viduajamised. Mul on hea meel kohata kedagi vi kuulda kellestki, kes ei ole sellistest asjadest teadlik ja kes neid mustersdureid ragi ei tunne.

On llatav, millise thisuste ja labasuste vrgustiku moodustavad igapevased uudised. Iga huvitava sndmuse kohta kirjutatakse heksasaja heksakmne heksast thtsusetust uudisest, kuid nii esimest kui ka viimast neist ksitletakse samasuguse phjalikkusega. Sain just ajalehtedest teada, et Atlandi ookeani lbiv telegraafiliin pandi paika. See on oluline, kuid lisaks rgitakse mulle otsekohe, kuidas uudis sellest sndmusest igas suuremas Ameerika hendriikide linnas vastu veti: mitu pssipauku selle auks tehti ja kui krgele hppasid inimesed New Yorgis, Milwaukees ja Sheboyganis. Ning poisid ja tdrukud, nii noored kui ka vanad, loevad loodusesberseda kike tnavanurkadel sravate silmadega, igat viimastki kbet; nad ei jta vahele seda, mida tehti New Rochelleis ja Evansvilleis. Ja kik snavtud on ra trkitud ning osad mtlevad neist eraldi vljaande koostada!!!

Sa tled, et oled maailmas palju ringi rnnanud. Mitut inimest oled sa kohanud, kes ei kuulunud htegi sekti, parteisse ega klikki? Svenesid sa neisse rohkem, kui nende pealiskaudsed elulookirjeldused vljendanud oleksid?


11. pimukuu.


Kes on vihmahooaeg. Viimase kmne peva jooksul on sadanud pooltel pevadel. Sdasuviste pilvede ja udu asemel on meil nd vihmahooaeg. Jalutama minnes pead end relvastama vihmavarjuga. Kige mrjem on metsas, sest seal ei ole hk psaid ldse kuivatada saanud.


12. pimukuu.


Kui ma tna hommikul alumisele korrusele judsin, kusjuures vljas sadas kvasti ja lakkamatult, istus kgis iirlane, mantel ksivarrel, ja soovis minuga rkida. Ta tahtis teada, milline ilm minu arvates tna tuleb! Ksin vahel sama oma tdi kest ja tema uurib omakorda maarahva kalendrit. Nii saame vastutusest krvale hiilida.


18. pimukuu.


Unustasin oma mrkmiku koju ja kasutan nd paberi asemel tkikest kasetohtu. See hakkab kohe rulli tmbuma, kollakas klg vljapoole, kuid hoian seda klge pikese kes ja kohe, kui toht ra on kuivanud, ei teki rohkem muret.
1840ndad.


Prast 11. sgiskuud.


Omada de vi venda, kullakaevandust talus; leida oma ukse ees seisvatest kruusahunnikutest teemante kui harukordsed on taolised asjad!

Milline vahe on selles, kas sul on maailmas vend vi mitte; kas sa kohtad kikidel oma rnnakutel vaid vraid vi on hes majas keegi, kes sind tunneb ja keda sina tunned.

Sber ei aita meid kunagi kriitikaga, aga mitte keegi ei ole niivrd karm ja phjalik kui sber, kes on meist vrdunud. Keegi ei hinda meie voorusi nii nagu sber. Ometi arvan ma, et sbra kest ei kuule ma kriitikat, mis on kige hinnalisem ja hdavajalikum, enne kui ta minust vrdub. Need, kes meid kige paremini tunnevad, teavad ka, kes me ei ole. Sber ei rgi mulle kunagi saatuslikku ttt, mida mul kige rohkem teada on vaja, enne kui ta minust vrdub ja siis lastakse ka kige stum tde vlja kihvtise noolega, millel on mrgitatud kidad.

Kui oleme sellised sbrad, kelle armastus pole erapoolik ning tde ei lmmatata, lkata edasi ega panda ootele, on tulemuseks Sprus.

Siis suhtutakse meisse alles kui tervikusse. Kui tde oleks vimalik ilma selle mrgita, oleksime ikka veel ja jdavalt sbrad.

Erapoolikuse vili on vaen.

Mul oli sber. Ma kirjutasin raamatu ja palusin oma sbra arvamust ning ma ei kuulnud temalt midagi muud kui kiidusnu raamatu heade klgede kohta. Sber vrdus minust ning siis sdistas mind kiges halvas nii sain lpukski kriitikat, mida tegelikult soovisin. Kuni mu sber oli mu sber, meelitas ta mind ning ma ei kuulnud tema suust iialgi tde. Kui temast aga minu vaenlane sai, saatis ta te mulle mrginoolega.

Maailmas on sama palju vihkamist kui armastust. Viha on hea arvustaja.

Kui kaks inimest saavad teineteisesse suhtuda lbi tingimusteta te, ei ole maailmas mitte midagi peale nende kahe. Siis ei jagune inimesed enam leeridesse, vaid saavad heks nagu Jumal.

Kui lhedane headusele on kik, mis on metsik. Selles peitub looduse olemus, seal on tema jumalikud vgijoogid; see on vein, mida armastan. Nagu ks talu vajab koormate kaupa snnikut, nuab inimese tervis aakrite kaupa nurmi. Nendeta ei saa elada ei inimesed ega ka vili. Need on ainsad tahked road. Me kiratseme ja nlgime ning jme norgu lahja krdi peal, mida pakub hiskond.

hte linna ei psta mitte selles elavad iged, vaid seda mbritsevad metsad ja sood.

Henry David Thoreau

Aasta oli 1853, kui ameeriklane Henry David Thoreau (18171862) Uus-Inglismaa maastike loodusvaatlused oma pevikusse kandis. Blogis, viks isegi elda, sest tema kirjutamise stiil meenutab eelkige tnapevaseid veebipevikuid: ksitledes ldhuvitavaid teemasid, suunas ta oma tekstid suurele laiale ilmale, jdes ise samal ajal tiesti isiklikuks ja intiimseks oma stiilis.

Suur blogija pidas pevikuid 24 aasta vltel vga usinalt, thendades les kik oma loodusvaatlused ja mtted. Sellest sndis nii suur materjal, et tnapeva ameerika kirjastustele pakuvad Thoreau pevikusissekanded endiselt ammendamatut td seda materjali vib toimetada kmneks erinevaks raamatuks, mis kik vivad kanda hte pealkirja Thoreau pevik.

Kes oli Thoreau? Kui lugeda lbi tema eesti keeles ilmunud Walden ehk Elu metsas, saate aru, miks Wikipedia annab Henry David Thoreau tegevuse kohta pika mrksnade loetelu: ameerika kirjanik, poeet, abolitsionist, naturalist, maksudevaidlustaja, arengukriitik, ellujja, ajaloolane, filosoof ja juhtiv transtsendentalist. Ent eelkige oli ta inimeseparandaja, hingeparandaja, kes phendas vsimatult aega, et testada inimvrse elu vimalusi tsivilisatsiooni ksitavate valikute keskel.

Protesti mrgiks tsivilisatsiooni lolluste suhtes kolis ta elama Waldeni jrve rde oma ktega ehitatud lihtsasse majja, kus linnud tohtisid lae alla teha pesad ning herilased jagada temaga voodit. Waldeni jrve rsest elust ja mtetest sndis raamat Walden ehk Elu metsas (ilmunud meie Hortus Litterarum sarjas 1994. aastal).
Et peale Waldeni raamatu pole eesti loodusespradele Thoreau teoseid tlgitud (v.a esseistlik mtisklus Jalutuskik ajakirja Akadeemia 2006. aastakigu 8. numbris), tahame siinkohal he aastaringi jagu pakkuda Loodusesbra lugejale noppeid Thoreau pevikust. Kesolevate tlgete aluseks on Damion Searlsi toimetatud The Journal of Henry David Thoreau kirjastuselt NYRB, 2009.
Helen Arusoo



Tlkinud Triin Jrimaa
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet