6/2002



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Intervjuu
EVALD SAAG: Eesti on ksainus nisutera

Vheste eestlaste auks istutatud teisele maale puu. Iisraelis kasvab puu Evald Saagile kui tema sbrale Uku Masingule. Tnuks inimlikkuse eest sja ajal. Ent ristiinimestel pole kombeks kiidelda oma heategudega, nii ka Evald Saagil, keda nimetatakse tihti shamaaniks, kuigi ta elanud kogu oma elu kirikupetajana. Tema pilased on peaaegu kik praegu Eestis tegutsevad kirkupetajad, paljud, kes nukogude ajal kisid salakesi Usuteaduse Instituudis kuulamas tema loenguid Vanast Testamendist ja heebrea keelest. Novembris titus Evald Saagil 90 aastat. Olgu see lhike intervjuu kummardus suurmehele, kes annab edasi Vaimu.

Millest siis alustada? Eks snnipeva puhul hakkavad sind piirama mitmedki ajakirjanikud.
Vrast ma ei vta enam jutule, vrast... tead, see on igav. Kigepealt: millal sa sndisid... misprast sa sndisid. Ja vastu ei saa hakata. Et kuidas oli sel sgisel, kui sndisid. Nd on muidugi see saungi, kus ma sndisin kadunud.

Sa sndisid saunas?
Saunas. Luna-Eestis sndisid lapsed kik saunas. Saun oli ju pha koht.

Mis thendab sulle pha?
No pha on niteks selline paik, kus meil lubatakse ennast vabaks lasta. Ja saunas saab inimene, eestlane, ennast vabaks lasta.

Mis asjad sind praeguses maailmas rmustavad ja mis kurvastavad?
Midagi ei kurvasta. Kik vib ju olla ainult rm. Minule. Kui ise midagi teha ei saa, midagi muuta ei saa, siis mis sa nurised.

Ikka nurisetakse ju.
Siis on juba mingi heaolu olemas. Niteks kui me lheme klma vette, siis hakkavad kik ldisema, kastavad kitselt sisse ja nii. Teevad tiiru ja tulevad vrskena jlle vlja. Kui vesi on hsti soe, siis hakatakse pritsima ja mrama sl... ja soojaga upub rutem ra. Jahtud maha ja ei mrka igel ajal vlja tulla. Ma tean, ma olen ujumistreener olnud.

tle, milline on sinu arvates hea petaja?
Hea petaja on see, kes midagi ei peta. Paradoks on selles, et ppida saab, aga petada on raske. Selleprast rgitigi palju thendamissnades, et inimene viks ise ppida. Valmis vastuseid me ei usu. Mida me harilikult vaatame, kui srmega nidatakse kuud?

Mis annab inimesele thelepanemist, mbritseva looduse mrkamist?
No vaata niteks vareseid. Misprast ks vares kitub teisiti kui teine. Sest selle varese pesa on ligidal. Ja nii kigega. See algab lihtsatest asjade ngemisest ja teadmisest. Ilma maailma ja oma kohta mistmata on vaid ks ilma suunata rabelemine.

Kas seda saab ppida?
Keegi peab juhatama. Mind petas ema ja Uku ja ka Laidoner. Seda ngemist ei saa ise ppida, siis saad enne vanaks, kui midagi selgeks saab. Inimene ei ne seda, mida talle ei ole petatud. Alguses, kui laps kima pib, tuleb teda toetada, prast saab juba ise joosta. Niteks olid Tallinnas mne aasta eest reklaampildid bussipaviljonides, kus vike laps hoidis kinni tiskasvanu kest. No selline hendus on ju nrk. Lapse ksi lheb kergesti lahti ja ta kaob rahvamurdu. Kui isa vi ema hoiab lapse kest, siis on see hendus tugevam. Nii ka meie ja Jumalaga ja maaga, kes meid toidab. Oleme ju mistuselt alles lapsed.

Mis oleks esmaoluline, mida tnaselgi peval petada vi juba nendele suurtele, isadele ja emadele taas meelde tuletada?
Lihtsalt tuleb petada seda, et ilma teistega nu pidamata saad ka midagi uskuda, millegi eest seista. See on testi vajalik, et saaksid olla iseseisev. Esimene samm uskuma vi usaldama hakkamisel ongi enese sisse vaatamine. Vaadata ennast, mitte teisi. Tnapeval usaldavad inimesed liialt anonmseid ajalehti ja telet ja reklaami.

Kas on vimalik ldistada ja elda, mis on ldse inimese osa, tema lesanne maa peal?
Inimene on loodute hulgas noorim, nii rgib piibel. Inimene tuli siia maailma siis, kui kik oli juba valmis. Valmis meid toitma ja katma. Kik vajalik oli juba olemas. Esimese Moosese raamatu alguses saab inimene lesande aeda, Jumala aeda, meie planeeti hoida ja harida. Inimene tahtis aga rohkem, talle ji sellest antust vheks. Ja hakkas sdima loodusega.
Religioon peaks ju erisused tasandama, kik vendadeks-dedeks tegema. Et idealistlikult eldes kaoks Orwelli mainitud loosung kik on vrdsed, aga mned on vrdsemad.
Vaat see ongi, et varsti tekivad jlle need vrdsemad. Niisugust liikumist, religiooni ei ole veel, mis puudutab tervet inimkonda.

Kas see on ldse meldav?
No meldav ta on. Iga asi on meldav. Aga need, kes tahavad teiste kulul elada, nendel on alaline valve. Nad ehitavad enda mber krged aiad, mis piiravad ju neid endid, mitte teisi. Kui keegi kasvab kapsapeast krgemale, siis niidetakse see ra. Selline kartmine, igemini hirm tuleb nrga usu prast.

Noh, aga usk ei ole ju inimese enda soovida. Siiski suuremat usaldada saab. See tarkus on meile kigile teada, selge vist siiski mitte.
Me oleme ju ugri-mugrid ja meile aitabki usaldusest, me ei oskagi eraldada usku ja usaldust. Nagu me ei oska eristada olevikku ja tulevikku. Seeprast on eestlasele ka Jeesuse kuulutus selgem.
Aga mure on selle prast, et keda sa usaldad, kas too teine on ikka usaldust vrt. Tuleb jrgi katsuda.
No Puhhi lugusid lugedes ega me enne ei pi tundma kulli, kui sellel kullil maja kokku ei kuku. Ega me enne aru ei saa, kui majakene, kus me oleme, kokku ei kuku... Kui elu on meid vastu seina surunud, siis neme kuskilt prao vahelt valgust. Jah, sbrad, uskuge, kiges on vimalik nha neid valgusvihke.

See on kll lohutav ja samas ka kurb. Kuidas mista, et praegu on meil antud armuaeg, see, mis vib ka lppeda?
Armuaeg on aja pikendus. See on uus vimalus, vimalus alustada uuesti. Nagu uus hommik vi nii.

Kuidas suhtud geneetika arengusse? Kas oleks ehk vimalik kloonida mni Arvo Prt lisaks?
No ei tea, kas ikka Prti saab juurde teha, paremal juhul saab mne pardi. Prti ei saa teha, mistust ja vaimu ei saa teha, prksumist saab.

Inimesel peab olema aega ka pha kogeda. Rgi, kuidas vanasti jule peeti. Kunagi sa rkisid, kuidas saun pandi valmis.
...ja kadakapuust oli kik, kapp oli ka kadakapuust...
Muidugi, juluaeg on phaduse aeg. Ja ilma selleta ei saa. Eestlasele on selleks see olukord, mida thistab mstiline sna loodus. Jeesusele on see mstiline sna taevariik, jumalariik, roomlasele riik, keiser jne.

Miks eestlasele on loodus thtis?
No mulle paistab nii. Kui sa mistad, et sulle on antud see harimise lesanne. Me ei saa loodust tundma, kui me ei tunne niteks linnulaulu. Ja mitte hindamiseks. Aga kellele ei meeldi varest kuulata, see ei ole vrt kuulama ka bikut.

Kas inimesed ise jvadki jaotatuks, nagu Masing tleb, rvrtliteks (kes on iseenda poolt ja teiste vastu) ja shamaanideks (kes hoiavad tasakaalu)? Ma ksin praegu jumalakartmatult kui kaua veel me peame seda ajas kandma, kannatama?
No meil on see hda, me tahame nii, et me teeme lambaprae ja sme lambaliha ja samal ajal niidame seda lammast, ja samal ajal peab see lammas tooma veel tallesid. Inimese ellujmine on tarbimise piiramise ksimus. Lootust on vaja, keegi peab ikka selle lootuse iva les otsima. Keegi peab olema see kukeke, kes tera leiab ja kutsub siis kanakesi. Eesti on ju ksainus nisutera. Otsige neid kukekesi, sbrad.
Miks ei rgita praegu enesekasvatusest, sellest, millest kik algab. Sellest rgiti peale teist suurt sda. Enda nudmisi on jlle kergem piirata, vendade suhtes. Ja vennaks on ju kik elav. Me jutlustame, et eelmise sajandi suur roheline oli Albert Schweitzer. Ta nudis aupaklikkust elu suhtes. Uku Masing petas rohkemgi, ta oli kaugeleulatuvam ja tpsem. Ta kuulutab vennastumist: inimesed on vennad, kivid on vennad, eriti muld. Tema nudis vahetegemist maa ja mulla vahel. Seeme klva mulda, mitte maha. Malk viska maha. ldiselt teatakse, et inimese hoolimatus elusa suhtes ohustab inimkonda. Ja lohakas suhtlemine elusaga viib inimkonna hukkumisele.

Mis raamatut niteks on kige kindlam soovitada inimesel lugeda?
Kigepealt aabitsat. Ka seda, mis parajasti on moes, see aitab kll. Kui Ristikivi on moes, siis seda. Aga lamedat kirjandust rge ikkagi lugege.

Aga mis seda moodi suunab?
Tont suunab prgust... (naerab).
Seal ei ole mingit iget suunamist, uskuge, sbrad.
Olen olnud abielus Uku Masingu ega. Ta oli moedaam, ise mbles riided. See teeb vaeseks, see moe tagaajamine. Moe hinnad on huligaansed. Olge isikuprased ilma moeta, olge iseseisvad.

Inimene peab olema ju tnulik kige eest, mida ta kogeb. Tnulik aja eest, mida teised temaga jagavad, maa eest, kus on veel metsa ja rahu.
Seda esimeses jrjekorras. Aga meie nagu taltsutame jumalat, paneme talle ke lale papi, sa oled juba vana, sa jd htta. Aga ta ei ole vana, miste jumal juurde kuulub igavene noorus. Me ei leia kuskil jumalate surnuaeda. Vime otsida lbi kik pilvetagused, kik taevad. Meiegi meel olgu seetttu alati noor.

Aitma Sulle.
Aitma sulle.




Kaupo Padar
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet