4/2011



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artklid
Lhekaan ilmus teist korda sajandi jooksul pev

Vee-elustiku uurija Kairi Kiro seadis laboris binokulaari tkorda ning asus mni kuu varem kogutud proovi sisu mrama. Mitu liiki ja mitu isendit siis seekord selale ji? Suurselgrootute mt algab poolest millimeetrist, need on ka palja silmaga nhtavad, aga tpseks mramiseks peab kasutama binokulaarmikroskoopi.

Kairi Kiro pesi proovipurgi sisu piiritusest puhtaks, laotas valgele alusele, haaras ktte pintseti, ning Ki knast vlja solk ja risu! Oksasodi, rohtsed jnused, kivikesed need rndasid prgi hulka. Surussklaste vastsed (Chironomidae) ja harilik oksavana (Anabolia nervosa) , kokku 20 harilikku suurselgrootu liiki. Sellise saagi jrgi vis halva veekvlaliteediga Tiskre oja seisundit hinnata suhteliselt heaks.

Kuid siis , Ohoo, milline saak! ei uskunud Kairi Kiro oma silmi ja asus leidu kirjeldama. Kere koosneb rngastest rnguss. 2,5 sentimeetrit pikk hallikas kere, sale, peenema kaela tipus lai iminapp, jalusel teine, poole laiem. Kaan, see on kindel!
Binokulaari suurendusega paistis piirituses kangeks tmbunud tegelase neli silma. Kere klgedel turritasid kublataolised piekesed selliseid ei olnud Kairi varem ninud.
Noor teadur haaras riiulilt Tarmo Timmi Eesti rngusside mraja. Erutusest higisekstmbunud npuotstega pras ta leheklje nr 189.
Lhekaan! Haruldane lhekaan (Cystobranchus respirans) oli lpuks pevavalgele ilmunud!
Kairi Kiro haaras telefoni, valis Vrtsjrve limnoloogiakeskuse numbri, et doktorit juhendajale Henn Timmile uudist teatada. Pdsime kevadel Tiskre ojast lhekaani! Klgedel on pulseerivate piekeste rida see peab olema lhekaan.
impansid elavat ka eesti metsades, vastas Henn Timm. Mnusa huumorimeelega juhendaja skeptiline vastus phines tigal, et kbliku asemel on pakutud me metsadesse elama impansi. Nende kahe olevuse ladinakeelsed nimed on nimelt sarnased, vastavalt Pan troglodytes ja Troglodytes troglodytes.
Kindluse mttes tuli hankida kolmas arvamus. Ei leidu paremat kaanideeksperti Eestis kui rngusside mraja koostaja, hdrobioloog Tarmo Timm. Kairi Kiro valis uuesti numbreid ja talle vastanud Tarmo Timm ei rkinud enam impansitest.
Maikuus, 2009. aastal oli Kairi Kiro Eesti maalikooli limnoloogiakeskuse vlitdel Tallinna lhedal Tiskre ojal. Kalavinskiga oli ta seganud ojaphja, et phjaelustikku rohkem oma varjupaikadest kahva satuks.
Ojakaldal seisis tookord ka maalikooli limnoloogiakeskuse vanemteadur Henn Timm, kes kallas kahva sisu piirituse sisse.
Nii kis t paarkmmend kahvatmmet pevas seda kogust ei jua muidugi keegi veekogu kaldapealsel mrata.
Lhekaan ei ole Tarmo Timmi snul meie teadlaste silme alla sattunud oma lhikese elutskli tttu. Ega teda ole ka otseselt otsitud, ka kalamehed ei ole oma thelepanekutest teada andnud. Teadlasel ei ole seni nnestunud oma silmaga ka elusat lutsukaani nha. Too elutseb lutsu lpustel.

Klmaveeline vereimeja
Lhekaan on klmaveeline liik, elutseb tavaliselt jaheda veega kiirevoolulistes jgedes ja ojades. Arvatavasti on liik vlja kujunenud Maa arengu jahedal ajajrgul, sest tema arengutskli aktiivne jrk langeb ka praegusel ajal klma veega kevadkuudele, mrtsist juuni keskpaigani, tleb raamatutarkus. heksa kuud oma aastasest eluringist valmistub kaanihakatis veekogu phjas kookonis lhikeseks aktiivseks eluetapiks, mida sisustab ks toidukord ja uuele plvkonnale elu andmine.
Kesk-Euroopas leidub lhekaani rohkesti ning nad kimbutavad lhilasi sna kvasti. Enamasti on kaani peremeheks lhilased, iseranis forell, aga ka teib, turb, harjus ning sga.
Inimene laseb kaaniravi ajal endast hel kirjukaanil imeda umbes 15 milliliitrit verd. Kuidas tunneb end forell, kelle uimede kljes nugib korraga 47 lhekaani? 1936. aastal Reini jest ptud forellil just nii palju neid kokku loeti. Belgia kalamehed knelevat isegi sadat kaani kandnud forellist. Paar kaani tekitab kalale ilmselt vaid ebamugavust, kuid kmned vereimejad kurnavad peremehe organismi pris kvasti, kneleb Kairi Kiro. Lhekaani levikualadel kannab kala oma selja- ja sabauime kljes kmneid nugilisi ning selline rohkus phjustab forellide massilist hukkumist, vib lugeda kirjandusest.
Kuus ndalat peremehe elumahladest toitudes kasvab kaan judsalt, kirjanduse phjal kuni kuue-seitsme sentimeetri pikkuseks. Vajadusel vaksab ta end uuele imemispaigale. Vaksamisel kinnitab kaan kord eesmise, kord tagumise iminapa ohvri pinnal uuele kohale.
Mai keskel, kui ojakaldail puhkevad konnakapsad, saabub lhekaanide elu tipphetk. hel iminapal, sel tagumisel ja laiemal hljudes keerdub kaanipaar eeskehadega teineteise mber ning vahetab omavahel seemnerakke. Kaanid on kahesoolised, nende kehas valmivad nii munarakud kui seemnerakud.
Jtkub lhike, lhest sltumatu tiskasvanuelu. Verd tis kaaninud ja viljastatud nugiline otsib veekogu phjas hapnikurikka paiga ning asetab kividele kuni kakskmmend viljastatud munarakke sisaldavat kookonit. ks eluring sai otsa, peagi vajub lhekaan ojaphja, ta kooleb.
Tiskre ojast leitud lhekaan oli oma peremehe juba hljanud ning loodetavasti judnud ka oma kookonid kividele paigutada. Kookonites valmib jrgmiseks kevadeks uus plvkond nugilisi.

Jed toovad llatusi
Esmakordselt leiti lhekaan Eestis 1907. aastal Saadjrvest. Poole sajandi mdudes, aastal 1956 mainis teda oma diplomits Tartu likool tudeng Helgi Virkhausen. Sealgi oli allikaks Boris Sukatevi 1911. aastal ilmunud artikkel sajandialguse leiust. 1976. aastal vlja antud teos Nukogude Liidu faunast aga kahtleb ldse, kas ammune Eesti mrang ige oli.
Kairi Kiro selgitab Saadjrve kaani kahtluse alla seadmise phjuseks, et lhekaan armastab jaheda veega vooluveekogusid ning ta sarnaneb lutsukaanile. Viimasel puuduvad aga silmad.
Kairi Kiro ei pea lhekaani leidmist eriliseks avastuseks, sest liik oli ju teada, Eestiski olemas, lihtsalt sada aastat varjus psinud. Hea meel on aga sellest, et Eesti elurikkus sai he tendi lisaks. Uurimisvrset rikkust leidub Henn Timmi snul meil veel kll ja kll, vooluveekogudes kohe kindlasti. Eesti on kva jrvede uurimise maa. Aastakmneid on uuritud jrvi ja siis jlle jrvi ning veel kord jrvi. Voolu veekogudeni judis seire alles viimastel aastatel eurodirektiiv sunnib tagant, kneleb vanemteadur Henn Timm.
Vlitdel kidi varem vaid suvekuudel, kui suurtaimed ja vetikad on ties elujus. Kuid leidmata jid paljud putukad, kes selleks ajaks olid juba lennus. Niteks parmud. Samuti ei olnud oma kudepaikadesse saabunud sgisel kudema asuvad kalad.
Praegu kivad zooloogid uurimisretkedel vimalusel kaks korda aastas, parasjagu siis, kui liigirikkus on kige suurem. Kogutakse phjaelustikku, suve keskel loetakse kokku vetikad ja suurtaimestik ning suve lpul minnakse kalaretkele.
Just uuringute ige ajastamisega on lhekaani viimastel aastatel rohkemgi leitud. hne jes Taagepera paisu all ji veel samal, 2009. aastal Henn Timmi kahva sisse mitu isendit ning viimati ilmutas lhekaan end Armi ojas Hiiumaal.

Apteegikaani otsides
Vhesed teavad, et enamik Eesti kahekmnest kaaniliigist, ka vaevalt sentimeetripikkune pisikaan vajab toitumiseks verd. Kirjukaani ehk apteegikaani kohtab vaid ksikutes Lne- ja Kagu- Eesti veekogudes. Tema nimi on paljudele tuttav, ta vib end inimese klge imeda, verest toituda.
Seeprast kardetakse kiki kaane, ka kiskja kalduvustega hobukaani, kuigi verd ta ei ime ja vihmaussist suuremat looma ka gida ei suuda. kski kaan ei ime verd verejanust, teiste liikide elumahlad vimaldavad nugilistel oma sugu jtkata, paljuneda. Ning toidu allikas, vereandja elab edasi, vib-olla tnu ootamatule aadrilaskmisele isegi parema tervisega.
Kairi Kiro loodab suvel kirjukaani leida. Kuidas? Kairi snul on nood nugilised nii aplad, et piisab toikaga vee solgerdamisest. Kirjukaanid, kui neid tiigis leidub, vonklevad vee liikumise peale arvatava saagi kallale. Sama solgerdamise meetodit vib kasutada ka kaanihirmus supleja ohutu suplusvimaluse kindlakstegemiseks.
Kairi Kiro jtkab oma teadlaserada. Magistri phines vooluvete seisundi hindamisel suurselgrootute (niteks ssevastsed) jrgi ning sama teema jtkub ka doktorits.

29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet