4/2011



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artklid
Elu kaladeta tiigis

Vanasti ei lastud vikestesse veekogudesse kala, sest teati, et kala rikub selge lombivee. Lisaks kitub ta tiigis nagu hunt lambaaias, sb ra kogu elustiku.

Eestimaal, eriti Luna-Eestis ringi rnnates hakkavad lisaks vimsatele plispuudele vanade talude juures silma ka vikesed veekogud tiigid ja lombid. Neid vikeveekogusid on siinkandis rajatud juba sajandeid, nii loomade jootmiseks, lina leotamiseks, sauna- ja pesuvee vtmiseks kui pllu- ja aiamaa kastmiseks. Tiikidel ja lompidel oli igapevaelus oma koht ja otstarve ning seetttu hoiti neid kinni kasvamast ja mudastumast. Lisaks inimesele said vikestest veesilmadest kasu ka mitmed veega seotud loomad konnad ja vesilikud, kiilid, vesimardikad, ujurid ja paljud teised.

Aegade jooksul on vikeveekogud oma otstarbe kaotanud. Neid on kinni aetud ja kuivendatud, kalatiikideks mber kujundatud vi prahipaikadeks muudetud. Praegusel ajal meenutavad maastikupildis vanu lombikohti sageli vaid suured pajupuhmad vi madalad lohud. Kuigi inimene saab tnapeval oma tarbevee kaevust ning lina leotamiseks pole lompe enam vaja, on vikeveekogude maastikupildist kadumine ja nende kalatiikideks mberkujundamine mjunud vga rngalt mitmetele puhtaveelistest ja kalavabadest vikeveekogudest sltuvatele liikidele. Nii on mudakonna ja harivesiliku arvukus langenud sajanditagusega vrreldes kmneid kordi ning meie loodusest on sootuks kadumas rohe-krnkonn.

Mis vikeveekogud nii eriliseks muudab?
Vikeveekogud on seisuveega mageveekogud. Tnu suhteliselt madalale veetasemele tungib pikesekiirgus vikeveekogude phjani ning vesi soojeneb kiiresti, luues soodsad elutingimused paljudele taime- ja loomaliikidele. Veetaimed toodavad hapnikku ja pakuvad arvukatele mageveeelanikele, kellest osa veedab vikeveekogus kogu oma elu, teised ksnes mne eluetapi.
Sellistes vikestes veekogudes vivad tingimused muutuda kiiresti ja suures ulatuses. Veetaseme ja hapnikusisalduse kikumine, ajautine kuivamine ja lbiklmumine on tavaprased nhtused, mistttu ei elutse vikeveekogudes ka kalu.Just kalade puudumine muudab tiigid paljudele teistele liikudele soodsaks elupaigaks. Vikeveekogude elustik on retult mitmekesine ja liigirikas ning neis leidub haruldasi liike rohkme kui niteks jgedes ja jrvedes.

Vikeveekogude elu kardab kalu, reostus ja kinnikasvamist.
Kige suuremateks ohtudes vikeveekogudele ja nende elustikule on veekogu kaladega asustamine, kinnikasvamine, pinnasega titmine ing reostumine. Kui tiik on oma otstarbe kaotanud ning selle mbrust enam ei hooldata, hakkab ta kiiresti kinni kasvama, vsastuma ning kaob ajapikku maastikust tielikult. Vikesed veekogud, mis asuvad pllumaa servas vi majade lheduses, tunduvad inimestele kasutuna ning tidetakse sageli pinnase vi kividega vi koguni muudetakse prahivpaigaks. Tiikidesse visatud praht ning sinna juhitud olmevesi mrgitavad tiigi vee. Iga selline veesilm on aga oluline paljunemiskot mitmetele selgrootutele ja kahepaiksetele, sealhulgas ka haruldastele liikidele.

Miks kalad tiiki ei sobi?
Inimestele tundub, et kui on tiik, siis peaksid seal elama ka kalad. Ometi ei kuulu kala sugugi vikeveekogu elustiku hulka. Kalad lihtsalt ei suuda taluda vikeveekogudele omas hapnikupuudust, mistttu surevad nad kas palaval suvel vi talvel, veekogu lbiklmumisel. Seetttu jvadki lpuks tiikidesse elama need kige visamad - kogred.
Nagu eelpool edlud, on kala ka viketiigi elustikule ohtlik - ta sb ra teised, kuid teda ei s keegi. Kalad toituvad nii veekogus leiduvatest selgrootutest (niteks vesimardigatest, kiilivastsetest) kui ka kahepaiksete kudust ja kullestest. Headel aastatel paljunevad kalad judsalt ning vivad nlja korral toituda ka oma maimudest. Peale hariliku krnkonna kulleste, kes on mrgised, ei saa kaladega tiikides areneda hegi teise kahepaikse jrglaskond. Lisaks hakkab kaladega veekogudes vesi peagi sogaseks muutuma. helt poolt on selle phjuseks muda, mida kalad toitu otsides veephjast les songivad, teiselt poolt svad kalad ra veekogus elava vetikatoidulise zooplanktoni (vesikirbud ja muud vga vikesed loomad), mistttu vetikad hakkavad vohama ning vesi muutub vetikatest roheliseks ning lbipaistmatuks. Peale selle ei lase kalad pideva phjas sonkimise ja toitumise tttu veekogusse liigirikast veetaimestikku kujuneda, mis omastaks suure osa vees olevatest toitainetest ning sellega pidurdaks planktonvetikate vohamist.
Sageli ei mtle me oma igapevaseid toimetusi tehes, et mjutame sellega paljusid elusolendeid, luues neile sobivaid elutingimusi vi hvitades neid. Tegelikult saab iga tiigiomanik aidata kaasa sellele, et saunatiik vi vike veesilm koduaias pakuks rmu nii talle endale, aga oleks ka vrtuslik elupaik veest sltuvatele liikidele.



Riinu Rannap
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet