4/2011



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artklid
Kivispradele matk Pakri neemele

Pakri poolsaare rannik on imeline. See on pnev alati, igal aastaajal on midagi uut varuks, aga on veel mitu asjaolu, mis teevad selle ranniku geoloogi jaoks teliselt atraktiivseks. Nimelt on Eesti alusphja kivimid kik luna suunas kaldu, aga sellesuunalisi pankranniku like leidub ksikuid. Esinduslikem neist on just knealune klint Pakri poolsaare loodeserval.

Paldiski raudteejaam 19. sajandi prl
Pargin oma auto Paldiski raudteejaama juurde. Jaamahoone on ks Eesti vanemaid, valminud ligi poolteist sajandit tagasi, 1870. aastal. See pevininud hoone on ndseks lbi teinud korraliku uuenduskuuri ja neb oma puitpitsis teliselt kena vlja. Nagu teisteski elektriraudteejaamades, on siingi piletikassad likvideeritud. Selle asemel aga on vimalik rongi oodates jalgu puhata ning kohvi ja kohvikrvast maitsta.

Lunasadam muistne maabumiskoht
Edasise tee mere rde on sulgenud ligi poole kilomeetri pikkune tsisternvagunitega rong. Knnin mned sajad meetrid rongi alguseni ja olen lausa Lunasadama klje all. Muinasajal oli siinkandis maabumiskoht, rootsi ajal aga juba sadam. Nuka ajal toimis siin ks kahest Paldiski sadamast allveelaevade sadam. Praegune Lunasadam on oma haaret ja territooriumi veelgi laiendanud, tegutsedes nd juba nii kauba- kui reisisadamana. Siit sadama klje alt saab alguse Pakri poolsaart ristav rannaastang.

Knrapikkune Paldiski pank
Esialgu on Paldiski panka kll raske pangaks nimetada, sest ksnes mnikmmend sentimeetrikest seal seda krgust ongi. Panga pikkus on ligi kaks kilomeetrit ja peamiselt paljanduvad siin Lasname lademe paekihid. Vaid hel lhikesel ligul vime kohata ka Aseri ja Kunda lademe lubjakive. Ja klindi ees on paeprand, mille j on kohati leni vikesteks plaadikesteks lhkunud ja mille astangu jalamile trobikonna vikesi rndrahne lkanud. Phja poole minnes hakkab pank aegamisi kerkima ja mnesaja meetri jrel ongi krgust juba 2,5 meetrit. Siit pangaservalt leiame kohalikele hsti tuntud suure rndrahnu Musukivi. Selle siiruviirulise gneissirahnu krgus on 2,2 meetrit, mbermt aga 19 meetrit. Ranna res jalutamas ja kivil istumas kia olla armastanud ka meie kuulus skulptor Amandus Adamson. Krvalepikena olgu eldud, et mdunud aastast alates on klastajatele avatud siin vrskelt renoveeritud Adamsoni ateljee-muuseum, mida kindlasti tasub klastada.

Peetri kindluse ilme taas korrastatum
Veidi alla kilomeetri saab merersel rannikul vabalt jalutada, siis on juba vastas Phjasadama piirdeaed. Selle juures on loodetavasti mitte ajutine lbips, kust juab vlja Paldiski igeusu Pha Georgi kiriku juurde. Ka see esialgu kaunist barokk-kiivrit kandnud kirik on ndseks vhemasti vljastpoolt kenasti korda tehtud.
Kuna rannar, kaasa arvatud Peetri loodusesberkindluse esine ala, on ndseks Phjasadama pralt, marsime siis meiegi lbi linna, et teispool sadamaala jlle rannikule prata. Ei saa salata, et ka linna ilme on mitmeski suhtes mrgatavalt paranenud. Siiski leidub siin veel kummituslikult mjuvaid rmas militaarobjekte. Ja vaata imet, konstaablipunkti ukse juurest leiame veel ka he viimastest pingviiniprgikastidest! Lunapoolkera linnukeste kujulised prgikastid olid kunagi omaprased Paldiski linna smbolid, ndseks on need kastid enamasti laiali tassitud.
Lpuks seisame Peetri kindluse juures, mida kohalik rahvas ka Muula mgedeks kutsub. Muulasid pole siin muidugi kunagi olnud, nimi tuleneb nnetust muulist, mis Peetri ksul pidi kunagi poolsaart ja Vike-Pakri saari hendama, aga ji ehitamata. Selle kohta tleks vanarahvas, et suur tkk ajab suu lhki. Pidi siinsest paigast saama ju Vene impeeriumi suurim sjasadam. Kindluse ehitamine vi igemini murdmine paeplatoosse edenes alul kll edukalt. le 30 meetri sgavuse tammi rajamine kis aga Peetrile, ammugi siis tema jrglastele le ju. Nii ongi siis sellest muulist jrel ksnes nimi ja rannaga risti kulgev triip merephjas, mis seal teatud ilmaga vastu kumab.
Pikki aastaid oli mul matkajana siin ringi kndides nukker tunne, et uhke ja vimas rajatis nii hooletusse on jetud. Nd on seda suurem rm kogeda, et asjad on liikvele linud vallikraav on psastest ja padrikust puhastatud ja selle vlimiselt kljelt rusukalle eemaldatud ning niiviisi kogu ulatuses huvilistele kergesti kttesaadav. Siinne paelasund on tekkinud heaegselt Lasname ehituspae omaga ning on sarnaselt eelnevaga vga heade omadustega ehituskivi. Paljandi lamamis neme ra ka siinse Aseri lademe oma pruunitpilise raudoiid-lubjakiviga.

Nautiloidid nhtavad vanas paemurrus
Vallikraavi rajamisel murti siit vlja sadu tuhandeid kuupmeetreid paasi. Lisaks jb kindlusest vahetult phja poole suur endine paemurd, kust kll valdavalt juba hilisemal ajal pea sama suures koguses paasi on murtud. Mererne on siin palistatud madalate paeklibust rannavallidega. Meie aga astume piki vana paemurru laudtasast phja. Siin hakkavad silma sagedased ristuvad pstlhed, mis moodustavad kllaltki vljapeetud suundadega lhede vrgustiku. Kui thelepanelikult jalge ette vaadata, siis trehvab silm ka mitmeid-mitmeid poole meetri pikkusi nautiloidide kivistisi.

Uuga pangal neb glaukoniitlubjakivi
Uuga panga esine on mere piirist kmnekonna meetri kaugusel. Panga jalam koosneb siin juba mne meetri paksusest rohelisest glaukoniitliivakivist. See on savikas ja mrib korralikult, nii tasub olla ettevaatlik. Sellest krgemal on tegemist juba paekihtidega. Kige pealt neme pooleteisemeetri krgust rohekatpilist Toila kihistu glaukoniiti sisaldavat lubjakivikihti. Seejrel veidi hemat Pakri kihistu pruunikashalli plevkivi sisaldavat lubiliivakivi kihindit rohkete priitsete vonklevate katkestuspindadega. Aastaid tagasi mrgistati siinses lbilikes kihistute piirid metallthistega. Paraku nd neid kohti uurides ei hakanud need mulle silma. Kas olid varingud oma t teinud vi olin ise thelepanematu. Mine vta kinni.

Varingutkke tasub uurida
Uuga panga esisel kohtab juba rohkesti alla varisenud paernkaid. Alla langenud paeplaatide hulgas leiame les kik panga lbilikes esinevad kivimi erimid. Nautiloidide kivistisi on mtet otsida just valkjashalli ehituspae kihtidest. Glaukoniiti sisaldavatest paekihtidest leiab visa otsija tingimata mne trilobiidi sabakilbi. Siin leidub muidugi ka brahhiopoodide ehk ksijalgsete, sammalloomade kivistisi, aga nende leidmiseks on vast kogenumat silma vaja. Samuti tuleb siin vga selgelt esile panga siksakiline serv. Kevadel on kivimipraod veest tulvil ja igal pool pritsib neist pragudest ka vett, suvel vohab aga roheline samblavaip pragude mbruses. Talviti kohtame siin telist muinasjuttu, kui kogu paerinnatis on kaetud ksteise krvale oreliviledena rivistunud jpurikatega.
Panga lbilige algab siin, nagu eelpool mainitud, glaukoniitlubjakiviga. Aga pangaesisel rannaribal mrkab silm paeklibu vahel peeni tumepruune liistakuid ja sellest voolitud klibu. See on diktoneemakilt ehk graptoliitargilliit ehk orgaanikarikas kiltsavi. Heal lapsel mitu nime.
Uuga pangas me seda lbilikes veel ei ne, selle avamus jb siin veel merre, kust lained seda rannale on uhtunud. Uuga pank on mmarguselt kahe kilomeetri ringis pikk. Kogu ulatuses on panga ehitus praktiliselt hesugune. Vaid glaukoniitliivakivi paksus suureneb phja suunas kahelt meetrilt neljale.

Kolmas Pakri rannaastangu pank Pakri pank
Pakri pank vahetab Uuga panga vlja vikesel neemikul, kust algab ulatuslik krge, lemiste paekihtideni ulatuv rusukalle. Laugel veerul on endale koha leidnud pisuke puudesalu. Siia on ehitatud puittrepp, mis on ka ainukeseks les-alla kimise kohaks Muula mgede ja Pakri neeme tipu vahelisel alal. All rannikul on j kokku lkanud suure hulga viksemat sorti rndrahne.
On tore, kui satute siia vljaspool lindude pesitsusaega. Vastasel korral peaksite korralike loodusspradena vtma oma seitse asja ja treppi mda les ronima. Sest Pakri panga nneks vi nnetuseks on siia endale pesapaigad teinud krslid. Need musta sulestiku ja valgete tiivanukkidega punajalgsed linnud on pingviinide kauged sugulased. Ja nende ks maailma kige lunapoolsemaid pesitsuspaiku asub just siin.
Rusukaldele on siin oma pitseri vajutanud ka 2005. aasta jaanuaritorm, mis kohati on laugjast jalamiosast endale suuri suutisi hauganud. Pisut maad edasi on selle ligi kilomeetri pikkuse rusuligu keskel sajakonna meetri pikkune vahe, kus astangu allosa on tienenud juba nelja meetri paksuse Trisalu kihistusse kuuluva diktoneemakilda lasundiga. Siin on parim paik selle orgaanikarikka kivimiga tutvust teha. Maa sees on see kivim kllaltki monoliitne, paljandunud olekus aga porsub kiiresti laguneb hukesteks liistakuteks ja kattub vvlihendite mjul kollaka koorikuga.
Pisut astunud, peame ronima le alles sel kevadel alla varisenud kivilasu. Veel pool kilomeetrit rusukallet ja uue paljandi jalamis on juba nelja meetri jagu Kallavere kihistu liivakivi. Enamasti sisaldavad need kihid ka ksijalgse Oboluse fosfaatseid fragmente, pannes aluse meie olulisele maavarale fosforiidile. Siin on Oboluste sisaldus aga thine. Kihindi alumine osa sisaldab siin sagedasi hukesi, vonklevaid kilda vahekihikesi, alumisel piiril on aga jlgitav nn basaalkonglomeriidi kiht.

Teekonna sulgeb suveks meri
Kohe-kohe on nd meri vastas ja edasi enam ei pse. Paraku just siit algavadki kige uhkemad vaated pangale. Et neid siit mere poolt imetleda, tuleb siia tagasi tulla talvel. Siis lisandub kivisele veel ka jmaailma ilu. Siis saab siin nha jkardinate taha varjunud koopaid ja orvandeid ning ka pea kohal rippuvaid enam kui 10 meetri krguseid hiidpurikaid.
Suvel prdume tagasi trepi juurde ning jtkame oma matka piki panga laserva. Ka siit leiab imepraseid vaateid. Tuleb olla rmiselt ettevaatlik, sest etteulatuvad panganukid on alt thjad, klibuvallide kohal lisandub ka libastumise oht. Pangaservalt neme ka mitmete suurte varingute kivilasusid. Kigepealt see, millest alles sja sai le ronitud. Judnud tuletorni lhedale, neme all rannal aga hiigelvaringu kivilasu. See mned aastad tagasi urbekuus toimunud varing rebis panga servast enam kui saja meetri pikkuse ja kuni 15 meetrit laia riba. Imekombel on seal siiani seisma jnud ks juba lahti kistud pangas. Selle varisemine vib toimuda juba thise surve tagajrjel. Nii et veelkord ettevaatust. Kllaltki suure varingu jlgi kohtame ka neeme tipus, piirivalvekordoni vastas asuva vaateplatvormi kohal. Nd veel pool kilomeetrit astumist ning juamegi oma matka lpp-punkti Pakri joani. Vikese oja vesi kukub siin pstloodis 6 meetrit ja tormab siis 10 meetri jagu piki jrsaku rusukallet mere poole.
Judnud tagasi kordoni juurde, tuleb meil mnda aega oodata, et pidlakdiga Paldiskisse tagasi saada. Aga kui see ka ei peaks nnestuma, siis mis need viis kilomeetrit ikka mda teed viluga visata peaks olema.

29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet