4/2011



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artklid
Plastisltuvuse raudses haardes

Viimase paarikmne aasta jooksul oleme muutunud vabatahtlikult sunniviisiliselt plastisltlasteks. Ei
mdu praktiliselt htegi poeskiku, kui ei tooda koju
plastpakendeid kilekotte, plastkarpe ja -topse, toidukilet ja tetrapakke. Olen ritanud korduvalt loobuda plastist oma elus, ent tulutult.

Keskkonnaministeeriumi andmetel tekib Eestis aastas elaniku kohta umbes 425 kg ehk viis 800-liitrist konteineritit olmejtmeid, millest 2530% kogumassist ja mahuliselt isegi kuni 60% moodustavad pakendijtmed. Plasti pakendatakse le 50% Euroopa kaupadest. Meie prgikastid on tis hekordseks kasutamiseks meldud pakendeid ja ehkki osa sellest lheb mberttlemisse, on igapevaselt tekkiv ldprgisse minev pakendihulk siiski murettekitavalt suur.

Soome dokfilmi Katastroofiretseptid eeskujul olen korduvalt pdnud le minna plastivabale dieedile, kuid nagu sna korduvalt reedab, siis edutult. Filmis lheb reissr enda perega aastaks naftavabale dieedile, mis thendab muuhulgas ka seda, et nad ei osta aasta jooksul midagi, mis on pakendatud plastpakendisse. Eksperimendi mttes olen proovinud paar ndalat sama phimtte jrgi juhinduda, kuid juba esimese ndala jooksul on tulnud sisse libastumisi ja ma olen kuulutanud enda jaoks plastivaba elu vimatuks. Kll aga olen endale vtnud realistikuma eesmrgi vltida igasuguseid kilekotte nii suuri kandekotte, kui ka vikseid puu- ja juurviljade pakkimiseks meldud vikseid kotte. Tihtipeale nuab see limat valvsust, sest kassapidaja pakendamisvalmis npud kipuvad olema kiiremad kui minu vuristatud Kilekotti-pole-vaja.

Vikesed kilekotid Eestis thelepanu alt vljas
Kui kilekottide kasutamise vhendamisele suunatud kampaaniates on thelepanu all kandekotid, mida on soovitatud riide- vi paberkottidega asendada, siis vikestele tasuta jagatavatele kilekottidele pole alternatiivi veel leitud ja nende rohkele kasutamisele ei ole suurt osutatud. Isegi kui poodi minnes on alati riidest kandekott kaasas, lheb sinna sisse ikkagi mni vike kilekott. Selveri avalike suhete juht Annika Vilu snul kulub vikseid kilekotte marketites testi palju, sltuvalt poe suurusest ja hooajast 300010 000 tkki pevas, see vib thendada he poe kohta koguni paar sadatuha t . Ainuksi Selveri ketil on Eestis 35 kauplust. Samas teatab Vilu, et vrreldes mullu sama perioodiga on sellel aastal kilest kandekottide mk vhenenud 10 protsenti ning samal ajal kasvanud riidest kottide mk. Seega vib tdeda, et inimesed on muutunud keskkonnateadlikumaks ja ilmselt ka sstlikumaks, sest riidest kotti saab kasutada tunduvalt kauem, snab Vilu. Kuigi ise ostlemas kies ei ole ma htegi inimest lahtisi puuvilju-juurvilju vrku panemas ninud, tleb Vilu, et mingeid takistusi Selveri poodnikud selles ei tee.

Kilekotivaba linna nakatav eeskuju
Hoolimata mitmetest edukatest keskkonnateadlikkuse tstmise kampaaniatest tundub siiski idee pris kilekotivabast Lne-Euroopa linnast utoopia. Ent Luna-Inglismaa vikeses 1600 elanikuga linnakeses Modburys on seda suudetud. Algatus tuli sealselt ajakirjanikult Rebecca Hoskingilt, kes Hawaiil fi lmimas kies ngi oma silmaga pealt kilekotti snud loomi piineldes suremas. See vaatepilt vapustas teda sedavrd, et ta tahtis midagi reaalselt maailmaparandamiseks ra teha. Ta kis oma kogukonnas kilekottide pahupoolest rkimas, nitas oma fi lmi, veenis kohalikke kaupmehi loobuma kilekottide jagamisest. Algne idee ngi ette linnas kuueks kuuks kilekotikeelu kehtestamist, ent elanikud harjusid sellise elukorraldusega sedavrd ra, et otsustati jtkata ja 2007. aastal Modbury Euroopa esimeseks kilekotivabaks linnaks kuulutada. Naftaphiste kottide asemel kasutatakse riidest kotte ja maisitrklisest kilekotte. Sellest ettevtmisest innustusid paljud britid ning seitse Suurbritannia juhtivat poeketti ajavad nd lbi poole viksema kilekotihulgaga kui paar aastat tagasi iga kuu kasutatakse nd nende poekettide peale kokku 346 miljonit kilekotti vhem!

Biolagunev kilekott vajab eraldi prgikasti
Kui peaaegu kogu selle kokkuhoitud naftaphise kile asemel kasutatakse maisitrklisest biolagunevaid kilekotte, siis on platsis jlle uus hda kuidas eristada biolagunevat kilekotti tavalisest, et see kogemata koos plastjtmetega hte konteinerisse ei satuks. Kui biolagunev kott satub tavalise plastprgi hulka, lheb kogu konteineritie jtmete mberttlemine luhta. Samuti raisatakse ka bioplasti tegemiseks ressursse. Mida vhem erinevaid plastiliike kasutatakse, seda parem, ja seda rohkem on vimalik plasti mber tdelda, tleb Andres Siplane, Eesti Pakendiringluse teenindusjuht, ja lisab, et prgi sorteerivatel inimestel on raske erinevaid kilekotimaterjale eristada. Biolagunevate kilekottide kasutamisel pole ldiselt erilist mtet, sest tootmine pole keskkonnasbralik, kinnitab Siplane. Ent ta tdeb siiski, et Modburys toimuv on siiski pigem positiivne, kasvi juba seetttu, et aitab probleemile thelepanu tmmata.

Mitte ainult prgiprobleem
Kuid prgi ei koosne ainult kilekottidest. Salatikarbid, ampoonipudelid, piimapakid, veepudelid, kuivainepakid, lamineeritud papp seda loetelu viks veel pikalt jtkata on kik enamasti plastist tehtud. Me sorteerime kll pakendijtmeid eraldi, ent ometigi kike ei ole vimalik vi pole otstarbekas mber tdelda ja kui tdeldaksegi, siis tavaliselt mitte samaks esemeks. Niteks PETpudelid jahvatatakse helvesteks ning neist tehakse tekstiile. Plasti taaskasutamise muudab helt poolt keeruliseks asjaolu, et plasti on olemas mitut sorti ning kike hte patta panna ei saa, ning teisest kljest tsiasi, et majanduslikult mttekas on vaid paari plastiliiki mber tdelda. Taaskasutatud plasti loodusesberkvaliteet aga langeb iga mberttluskorraga ja materjali elutskkel on seega sna lhike.
Kahjuks ei jua kogu prgi ldse sorteerimisjaama ja jb risustama loodust. Aafrikas Rwandas on just sel phjusel hukesed kilekotid keelatud. Enne uut seadust viidi riigis 2004. aastal lbi ka omalaadne Teeme ra kampaania, inimesed vtsid end tlt vabaks ja lksid vedelevat prgi kokku korjama. Riigis kehtestatud kilekotikeeld on nii karm, et lbi otsitakse isegi riiki sisenevad turistid ning konfiskeeritakse neilt kaasasolevad kilekotid ning politsei peab kilekotte kandvaid inimesi tnaval kinni, kirjutati BBC Newsis.
Ent plastiga seotud probleemid ei piirdu ainult jtmetega. Viimasel ajal on ha rohkem hakatud thelepanu prama ka plastpakenditest toitu imbuvatele kemikaalidele. ks sellistest kemikaalidest on bisfenool A, mida kasutatakse polkarbonaadist pudelite ja topside valmistamisel, need on niteks korduvkasutatavad tugevast plastist matkapudelid ning lutipudelid. BPA matkib organismis strogeenide toimet ning hirib hormonaalssteemi. Seda kemikaali seostatakse mitmete tervisehdadega diabeedi, sdamehaiguste, rinnavhi, viljatuse, varajase menstruatsiooni ja lekaaluga. Bisfenool A ja teised psivad orgaanilised saasteained lhevad lbi platsenta ja juavad ka rinnapiima. Esimese riigina kuulutas selle kemikaali ohtlikuks Kanada ning keelustas mullu selle kasutamise lutipudelites. Kesoleva aasta mrtsist jrgis Kanada eeskuju ka Euroopa liit. EFSA on judnud jreldusele, et imikud vanuses 36 kuud, kelle toitmiseks kasutatakse polkarbonaadist lutipudeleid, puutuvad BPAga kokku kige rohkem, olgugi et alla lubatud pevase koguse. Vimalikud toksilised toimed vivad avaldada suuremat mju organismile ja tekitada hireid (eelkige endokrinoloogia ja reproduktiivsuse valdkonnas ning mju immuunsusssteemile ja nrvissteemi arengule), vahendas Euroopa toiduohutusameti seisukohti terviseameti kemikaaliohutuse osakonna kemikaali ja tooteohutuse broo juhataja Marina Karro.

Vanad PETpudelid samuti ohtlikud
Tavalised karastusjoogi- ja veepudelid on tehtud teist tpi plastist (PET) ning need bisfenool A-d ei sisalda, neid pakendeid peetakse ohutuks. Kuid saksa geokeemiaprofessor William Shotyk Heidelbergi likoolist on avaldanud kaks uurimust, mis nitavad, et PETpudelitest lekib aja jooksul vlja raskemetall antimoni, mille kik hendid on mrgised. Toatemperatuuril seistes tusis poest ostetud pudelivees antimoni tase kuue kuu jooksul 1990%, sltuvalt tootjast. Ka puhtas looduslikus vees vib olla vga vikeses koguses antimoni, kuid pudelivees on seda sadu, vahel ka tuhandeid kordi enam. Shotyk mnab, et see ei thenda veel otsest terviseriski, sest antimoni peetakse nendes kogustes vga vhe toksiliseks. Ent mtlemisainet siiski on, kommenteerib professor oma uurimistulemusi.

Kige ohutum pakend
Viimastel kmnenditel on plast klaasi osakaalu pakenditurul juliselt vhendanud. Klaasi peamiseks miinuseks on selle raskus, mis omakorda kergitab toodete transpordihinda. Kui valida klaasi vi plasti pakendatud toidu vahel, on esimene kindlasti parem valik, sest klaasist ei eraldu kahjulikke aineid. Erinevalt plastist on klaasi vimalik mber tdelda lpmata arv kordi, ilma et kvaliteet kannataks. Ehkki klaastaara peaks korduvkasutusel vastu 4050 korda, kasutatakse meil tnapeval klaaspurke hekordse pakendina. Pakendikonteinerisse visatud purgid rndavad Jrvakandi klaasivabrikusse, kus neist saavad uued purgid. Salvestist phjendatakse sellise ssteemi vajalikkust kvaliteedi tagamisega nii on kindel, et purgid on tiesti puhtad, neis ei ole mrasid ja pole ohtu, et toit saastuks. Seda, kas uue taara tootmine on pesemisest odavam vi keskkonnahoiu aspektist mttekam, Salvestist elda ei osatud. Kui vaadelda uute klaaspurkide hindu poeletil, on igal juhul soodsam osta purgisuppi kui uut taarat.



Gunnel Koba
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet