4/2011



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artklid
Pev redeli ja rahvuslinnuga

Kas teil psukesi tnavu on? ksib ornitoloog Mati Kose, kui astub sisse Hdemeeste valla koduhoovidesse
ja lautadesse. Ta kib loendades lbi tpselt sama kmne ruutkilomeetri suuruse ala, mis kmme aastat tagasi.

Uskumatu roostik on selle ajaga kasvanud, vaatleb Mati. Rahvuslinnu loendus algab rmiselt mittepatriootlikult: osalt mahajetud lautade juures. Kahest hoonest ks on talviti kasutuses, praegu on asukad rannaniidul. Sellesse sisenedes jvad silma prandakihis kasvavad kontrastselt lumivalged seened, krva aga vaikus.

Mati ronib redeliga kolistades le roostes piirete. Teele jvad thjad pesad. Vanasti mu suved nii mdusidki, et ksin redeliga mda lautu. Koguni tstukiga olen loendanud. Kaasas on binokkel, kaart, ankeedimapp, nagu ikka. 10 aastat hiljem on lisandunud GPS ja vrskelt Suurbritanniast tellitud torukaamera, vist ainus omalaadne siinmail. Piltlikult eldes koosneb see painduva juhtme otsas olevast lambikesega silmast ja justkui akudrelli kepidemest, mille kljes ekraan. Nii saab pessa tasahilju sisse piiluda ja seal olevat ka jdvustada. Eks seda, kas pesas on keegi, saab aru juba ka vljaheidete jrgi, suuremad pojad on silmaga nha.
Lauda taganurgas Mati elavneb: Binokliga vaatasin, 5 suitsupsukese poega on pesas. Parajad kopsakad, neile hakkavad vanalinnud juba nljutamiskuure tegema. Nlg ajab pesast vljalendu proovima, uudishimu ka. Nukker, kui ainult ks pesa oleks suure lauda kohta. Aga on. Vanasti oli 15 kanti.
Kaksanud laudakrvasel rammusal pinnal kasvavatest vaarikatest mned piksesoojad marjad, ragistab Mati edasi rsta alla. Ei htki rstapsukest. Kui siin oli veel ka suur heinakn alles, vis neid olla ligi 100 pesa, andis lugeda. Mati kib vaatamas juba varasemast teada toru, mis on aastaid olnud must-lepalinnu pesakoht ja on seda tnavugi katsetab esmakordselt kaameraga toruluure aparaati hoopis seal.

Varblased psupesas
Thjaks jnud lauda ukseava on juba kergelt varisenud. Pesi mrkab kohe, kuid mitmesse on varblane elamise sisse seadnud, mned on thjad. Siis leiab Mati pesa, kust pojad on vlja lennanud suled veel sees. Kolmandik kuni pooled teevad samal aastal uue pesa. Siia oleks hea psukeste hli lindistama tulla, jlgib ta jrsku thjadest akna ja ukseavadest sisse lendavaid suitsupsukesi.
Mahajetud lpsjate ruumid on nagu ikka natuke filmilikud irvakil garderoobiuksed, tahvel lehmapiltidega ajakirjavljaligetega, vana ravimikapp.

Pesad asuvad nende tagumistes soppides. Mati otsib redelile toetuskohta pikkade pudeliharjade kollektsiooni vahel. ks suitsupsukese muna!
Loomade ossa tagasi prdunult leiab ta psupesa hivanud lepalinnu ja heinarullide otsast kostub peatselt elevil hl: Ne llatust, kblik.
Otsides ja ronides on kulunud le kolme tunni. Siin laudas: 1 muna, 1 pesa 4 pojaga, 1 pesaehitus pooleli. Kik.
Viimase, otse ukse juures asuva pesa kljest avastab Mati sildikese numbriga kuus. See on ju minu pandud, eelmisest korrast, enam kui kmme aastat tagasi. Ime kll, et see alles on, nostalgiline llatus. Pesa on thi.
Kaob loomapidamine, jb ka psukesi vhemaks. Thja suurlauta on kll kergem sisse pseda, kuid putukaid raskem hankida. Paljudes majapidamistes pannakse aga jlle renoveerimistde kigus vi suvilaks muutes varasemad pesitsuskohad kinni.

Rahvuslind sdames
Jrgmine on Oja talu. Mnusasti vabahuhtusgilauas istuv pererahvas rgib, et psukesed olid sel aastal vga vara kohal. Teine pesakond on meie psukestel juba kindlasti. Siin on vike loomapidamine, lambad ja hobune. Nii on laudas ka 5 pesa, seda on peremehe snul isegi rohkem kui varasematel aastatel.
Rstapsukesi krvalhoonete juures aga pole. Nende saatus paistab tume, lausa SOS olukord. Parema manverdamisvimega, kiirem ja osavam suitsupsuke saab paremini hakkama ka siis, kui putukaid on napimalt.
Koduloomi peetakse vhem kui kmme aastat tagasi. Merelhedased majapidamised muutuvad suvekodudeks. Samas kik ei ole nii must-valge: on kodusid, kus varem nad olid, ka tingimused on samad ja sugugi mitte halvad, kuid rstapsukesi lihtsalt pole. Omad probleemid on ka talvitumisaladel.
Jrgnevad kaks psudeta majapidamist, hes polnud neid ka varem. Teise peremehe hletoonis on aga tnavu pesitsemata jnutest puudust tundmist, mullu veel ju olid.
Mati koduuedes kimist saates jb krva, et kui psukesed on, siis seletatakse, kuhu nad kll pesa soovivad teha. Aga kui neid ei pesitse, oleks suveelust justkui midagi puudu. Psukestest on pea igal leibkonnal midagi rkida. Kui neid pole praeguse elamise hoovi peal, meenutatakse eelmisi kodusid.
Osad pered mletavad, kuidas Mati kmne aastat tagasi nende uel loendamas kis, eks omakandi meest tuntakse muidu ka. Nidatakse, mida on psukestega sbralikult koos elamiseks tehtud. Kes on avatud katusealuse taladele kile peale tmmanud, et vljaheited puutkotta ei juaks, kes lauajupi samal ees- mrgil pesa alla kinnitanud. hes kodus toestati nnda ka rstaalust pesa.
Paljud knelesid, et nii kui psukesed pesitsemise lpetavad, panevad nad uksed krvalhoonetel jlle kinni. ldiselt pavad inimesed psukeste vastu lahked olla, vhemalt nendel uurimiskilomeetritel. Seda meelega uste avatuna hoidmise juttu kohtab vga tihti.
Lisaks loendamisele korjab Mati hel uel klas olevalt teatraalilt ka psukese anekdoodi. Kaks psukest lendavad madalalt ja ajavad juttu. ks ksib teiselt: Miks inimesed meid vaatavad? Teine vastab: Kui inimesed vaatavad les, thendab, et hakkab vist vihma sadama.

Talu, kus psukestel on hea
Perametsa talus kib hoogne vihmaeelne heina varjule panek. Psukesi on ikka, juhatab meespere lauda alla.
Kahe sea pea kohal tiirutavad psukesed, lenneldes avatud ustest sisse-vlja. Siin on kll neil mnus, teatab Mati ja ronib sigade juurde. Palju putukaid ja pllud mber. Nagu kiuste on psud pesad teinud torude klge sigade sulu tagaosas. Kaks lennuvimelist noorukit teeb lennupausi samas lahtise juhtmejupi peal.

Suitsupsukese pesa.
Kaks notsut on esiti klalisest veidi ehmunud, peatselt inspireerib uus seltsiline neid aga vallatushooks, mille kigus nende roosa nahavrv asendub pruunika jumega. Vanasti oli see argipev, nd pidupev, tleb Mati prast kummikuid ja redelit pestes.
Talumajapidamise eluhoone katuseserva all on kaks rstapsukese pesa. Esimesed loenduse esimesel peval. Nii pudedad paistavad, ma parem ei puutu.



Malle Pajula, Kodukiri
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet