6/2002



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
Ida - Aafrika savannides neb kiskjate jahti

Minu esimene Masai Mara Rahvuslikus Reservaadis olevas telklaagris oli kige meeldejvam. htul kella kmne paiku seisatati elektrigeneraatori mootor, kik lks kottpimedaks. Proovisin oma telgis magama jda, kuid hled, mida tekitas ine savann, hoidsid meeli erksana. Aeg-ajalt jooksid ahvid le telgikatuse, millele jrgnes paavianide kisa. kki kostus pris laagri lhedusest lvi mirgamist, millele vastasid kusagil kaugemal viibivad liigikaaslased. Jaht oli alanud. Mul tuli tkk aega iseendaga videlda, enne kui Unemati liivakotiga saabus.

Hommikustel ja prastlunastel vljasitudel savanni olid lvid esimeste seas, keda Masai Maral ngime. Tavaliselt lesisid nad laisalt mne akaatsiapuu vi psa all ning tegelesid magamisega. Aegajalt tusis mni korraks khuli, haigutas ning lasi end uuesti klili. Hommikuse ja prastlunase puhkamise vahe oli vaid selles, et hommikuti tegeldi peamiselt karvastiku eest hoolitsemisega; lakuti nii ennast kui naabrit. Sellisel teineteise puhastamisel on rohkem sotsiaalne, kui hgieeniline thtsus. Nii uuendatakse ja kinnitatakse praidisiseseid suhteid.
kski auto, mis lviperekonnale lhenes ning nende lheduses peatus, ei pakkunud neile mingisugust huvi. Nagu kohalikud mulle seletasid, on autod lvide jaoks nagu teised loomad, kes ei ole ohtlikud ning ei klba sa. Sellest ka siis selline kskiksus.

Mida suurem lakk, seda thtsam lvi. Lvid, kelle prast paljud Masai Mara Rahvuslikku Reservaati klastavad, on Aafrika kiskjate toiduahela tipus. Lvide edukus sltub eelkige praidi suurusest ning tervislikust seisundist: mida suurem see on, seda edukamad on ka nende jahilkigud. Praidi ehk omavahel sugulussidemetes olevasse karja vib kuuluda 2 kuni 40 lvi, kellest suurem osa on tiskasvanud emased ning noored lvihakatised. Kike seda juhib tavaliselt ks tiheda lakaga tugev isalvi, mnikord vib ka juhtuda, et kaks venda tegelevad praidi juhtimisega. Isalvi lakal on positsiooni kindlustamisel suur osa. Mida tihedam ja tumedam see on, seda tsisemalt vtavad teda emased ja ka konkurendid, kes aeg-ajalt juhtisast proovile panevad. Juhtisase roll tagab ka ainuiguse paaritumiseks, kski teine praidi liige ei tohi sellise olulise toiminguga tegeleda. Kui juhtubki, et mni emalvi on tiineks jnud teisest isasest, kes ei ole praidi juht, vi mis veelgi hullem, selle liige, siis tapab juhtisane kiirelt abieluvliselt sndinud pojad. Noorukieas isased, kes hakkavad juhtisasele juba konkurentsi pakkuma, aetakse minema. Need hljatud noored elavad paarkolm aastat nomaadina. Tiskasvanuks saades hakkavad nad teiste praidide isalvidega juhtimisiguse eest vitlema vi siis meelitavad mned emased endaga kaasa, pannes aluse uue praidi loomisele.
Lvid svad kike, kellest jud le kib. Nende jud kib aga kigist savannielanikest le, nii et men koosneb kilpkonnadest kuni elevantide ja kaelkirjakuteni. Tsi, tiskasvanud elevanti nii lihtsalt ei murra, sest karjas elavad elevandid on kui ks liikuv kindlus, mille rnnakud lpevad tavaliselt rndajate suurte kaotustega. Kui aga mni pdur vi noor elevant karjast eraldub, siis ei jta savannikuningad juhust kasutamata. Peamiselt jahitakse selliseid saakloomi, kellest lapseplves toituti. Mistttu erinevate praidide saakloomaeelistused vivad olla erinevad. Jahti peavad emasloomad, juhtisasele jb smisemnu ja eesigus esimesena saaki proovida. Kuivaperioodil jahivad lvid peamiselt sel, palava peva veedavad nad kusagil puu varjus lesides. Vihmaperioodil, kui savann kihab rohusjatest, toimub jaht nii peval kui sel, sest sellist toidukllust tuleb vaid kord aastas ette.

Leopard on lvide jrel teine tugev kiskja. heks phjuseks, miks ma viis peva Masai Mara Rahvuslikus Reservaadis veetsin, oli nha ja pildistada leopardi, kes erinevalt lvidest armastab elada ja jahti pidada erakuna. Selleks, et lvid ja hnid leopardilt saaki ra ei vtaks, tirivad need selle mne krgema puu oksale, kus vljateenitud kehakinnitust on kige rahulikum nautida. Vaatamata pingutustele, ei nnestunud mul leopardi nha. Tegelikult tles ka minuga kaasas olnud giid/autojuht, et ta ei saa pead anda, kas meil nnestub leopardi nha, sest neid ilusaid kaslasi on palju just naha prast ktitud, mistttu on nad Masai Maral muutunud pris haruldaseks. Teiseks on leopardid vga varjatud eluviisiga, veetes enamuse pevast mne krge vorstipuu okste vahel magades. Ainult saabudes ronivad nad oma peidukohast vlja, et impalasid vi gaselle jahtida.
Mis puutub salakttidesse, siis on relvastatud pargivahtidel igus neid kohapeal maha lasta, sest salakttide relvade lbi on ka palju pargivahte surma saanud. Nagu minu giid tles: See ei ole nali, see on sda.

Emahn vitleb end isaseks. Udusel varahommikul klhviv hnikari andis avalgi meie viimasele hommikusele vljasidule Masai Maral. Ilmselt olid lvid neid mne sel murtud loomajnuste juurest minema ajanud. Hne oli kokku viis; mitte just palju lvidega vitlemiseks. Tavaliselt nad endale liiga teha ei laseks, sest mis juba nende valduses, seda kaitstakse peaaegu elu hinnaga. Vhemuses olles ptakse hirmutajat kva hlt tehes eemale peletada, kuid sageli ei ole see eriti mjus. Lvide ja gepardite tagant varastamine vi, arvuliselt lekaalus olles, saagi levtmine, on nende peamine elatusallikas. Mnikord on aga vaja ka ise jahti pidada. Selleks, et karja toita, vetakse ette mni suurem saakloom, sebra vi gnuu niteks. Hnikarja juhib emasloom, kes on kige tugevam ja paremini toidetud karja liige. Hnide emasloomade kehades produtseeritakse hormoone, mis teevad nad sama agressiivseks, kui isasloomad. Enamgi veel, selline hormoonide mll emastel vib phjustada isegi peenise arenemist. Kui lvidel valib isane, kellega paarituda, siis hnidel on olukord vastupidine, siin on naistel elda viimane sna.
Viksematest kaslastest on gepardid kohanenud jahiga pevasel ajal, siis kui suuremad kiskjad puhkavad. Kahjuks ei nnestunud mul nha jahtivat gepardit, kuid ilmselt oli probleem saakloomade vhesuses; kuivaperioodil on viksemad rohusjad, nagu impalad, Thompsoni gasellid vi kbusantiloobid, eriti ettevaatlikud. Gepardid Gepardid tegelesid peamiselt rohus pikutamisega. Paaril korral ngime emaslooma koos poegadega. Kuigi nad olid niliselt rahulikud, vis phjalikumal vaatlusel mrgata, kuidas emagepard neid mbritsevatel autodel silma peal hoidis. Suur huvi nende graatsiliste kasside vastu on nad viinud olukorrani, et emasloom peab pidevalt valvama oma kutsikaid, keda tavaliselt mbritseb kmmekond safarituristide autot. See aga muudab jahipidamise jrjest raskemaks.

Gepardil on smisega kiire. Kui gepard on oma kiire spurdiga mne impala vi gaselli maha murdnud, peab ta vahepeal paar minutit puhkama, sest tema lihaskond ei ole arenenud pikemaajaliseks tks. Piisab vaid paarikmnest sekundisest spurdist, kui gepardi lihasrakkudesse koguneb suurel hulgal piimhapet, mis prsib lihaste td. Hingeldamisega puhkuse ajal tungib organismi piisavalt hapnikku ning piimhape eemaldatakse. Kui paariminutiline puhkus on lbi, peab gepard saagi krmesti ra sma, sest lhnad levivad kiiresti, meelitades ligi teisi kiskjaid.
hel htupoolikul laagrist pildistama sites silmasin htkki gepardit, kes oli ametis maha murtud impala smisega. Sellel gepardil oli kahekordselt vedanud: esiteks oli ta tabanud pris suure impala, teiseks ji tal piisavalt aega selle smiseks, nii et ainult saaklooma pea ji kuivanud rohule vedelema. Tavaliselt peavad vanemad gepardid leppima viksema saagiga, mis sageli lvide vi hnide poolt ra vetakse.

Inimene hoidugu phvlite eest. Olenemata sellest, kas viibid Masai Mara, Amboseli, Serengeti vi Tsavo Rahvuspargis, ikka hakkavad esimesena silma rohusjate karjad. Kige muljetavaldavamad neist on phvlid, kes nilise rahuga oma khtu tidavad. Just nimelt nilise rahuga, sest juhtisane jlgib tegelikult vga thelepanelikult, mis karja mber toimub. Kunagi ei tasu phvlikarjale vga lhedale minna, sest nad vivad ettearvamatult teie autot rnnata, mille puhul ei j sellest ja seal sees olevatest inimestest suurt midagi jrele. Kui phvlikarja satuvad rndama kiskjad, vetakse sisse kaitsepositsioon, kus tugevamad loomad moodustavad nrgemate ja noorloomade mber ringi, seistes sarvedega kiskjate poole. Sellisesse kindlusesse ei tungi kski arukas lviemand. Kindluse ehitamine tuleb aga kne alla ainult siis, kui phvleid ei ole ootamatult tabatud. Phvleid ja jehobusid peetakse nende ettearvamatult agressiivse kitumise prast Aafrikas kige ohtlikumateks loomadeks, kelle sarvede ja jalgade lbi saab igal aastal palju inimesi hukka. Seda tuletasid minu giidid alati meelde, et phvlikarjale ei tohi vga lhedale sita.


Sebra pojal on triibukood. Teised, kes silma hakkavad, on sebrad ja impalad. Mlemate hiseks tunnuseks on triibud: ks on tervenisti triipudega kaetud, teisel aga ainult tagumine pool. Triibud on sebradele eluliselt vajalikud. Kigepealt on need kui isikutunnistused, mille jrgi tunneb ema varsa vi juhttkk karja liikmed ra. Teiseks on triibud kaitsevrvuseks, seda siiski mitte traditsioonilises mttes. Nende triibud on eelkige meldud kiskjate segadusse viimiseks. Lvid valivad tavaliselt vlja he looma, keda ptakse karjast eraldada. Tavaliselt on selleks mni vanem ja haige isend vi siis mni noorloom. Triibud sebra nahal teevad salga liikmed ksteisega nii sarnaseks, et kui karjaliikmed kki jooksma pistavad, satuvad lvid hetkeks segadusse. Selleks ajaks, mil ige loom uuesti vlja valitud, on sebrad juba ra kaugel ja oma eluiga vhemalt peva vrra pikendanud.

Impala hpe on hvardus. Oma paraja suuruse tttu on impalad heks populaarsemaks saakloomaks, keda jahivad nii lvid ja leopardid kui ka gepardid ning hnid. Ent ka nendel rohusjatel on vlja arenenud omaprane kaitsestrateegia hplemine. Hplemine ei ole otseselt seotud pgenemisega, vaid on hoopis judemonstratsioon. Nii demonstreeritakse kiskjale oma tugevust ja vimsust, mina olen nii tugev, sinul ei ole mingeid shansse minu tabamiseks. Amboseli Rahvuspargis sattusin selle omaprase kitumise tunnistajaks. Ngin autost umbes 100 meetri kaugusel impalade karja rahulikult smas ning palusin autojuhil neile lhemale sita. Olime umbes kmme meetrit edasi liikunud, kui autojuht mootori seisma jttis. Karjale lhenes ksik hn. Vtsin binokli ning hakkasin seal toimuvat jlgima. Peagi ngi ka karja juht lhenevat kiskjat ning andis esijalaga vastu maad les sellest ka teistele karjaliikmetele teada. Seejrel algas hppeetendus, millest vtsid osa ka nooremad karjaliikmed. Hn lhenes veel mned meetrid, muutis siis suunda ning eemaldus vaikselt srkides impala karjast. Ilmselt sai ta aru, et ksinda ei ole tal mingeid shansse.
Kaks kuud Keenias ja Tansaanias petas mind leppima ka nende looduse klgedega, mis paljudele meeltmda ei ole. Suurem osa inimestest, kes on ninud loodusfilmides, kuidas lvid phvlivasikat rndavad vi gepardipojad noore impalaga jahtimist pivad, peavad vajalikuks kanalit vahetada. Kuid loodus ei ole ainult niiskete silmadega tiigrikutsikad. Ilma saakloomade surmamiseta ei saaks nemadki ju elada.



Jaanus Jrva
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet