5/2011



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Matk thjemal tkil kodumaast

Ei ole teist nii kirglist matkajat kui Mart Saar, nentis rnnakute kaaslane Tuudur Vettik. Praegu vrskendatakse Hpassaare matkarada, mis viib helilooja kndimispaikadesse.

Ma arvan, et me tavaline kik metsas oli kindlasti 5 kilomeetrit tunnis. Ega niisugust suvitamist mujal ma pole kunagi saanud kui Hpassaares. // ksi ma nii suuri tuure ka ju ei oskakski teha. Aga kateple mnus, hkas suvitaja Vettik, kes tegi koos Mart Saarega Kuresoo laugastega tutvust 1934. aasta suvel, temast sai lahutamatu matkakaaslane paljudeks hilisematekski suvedeks.

Mart Saar oli selleks ajaks juba kaks aastat psivalt elanud oma snnikohas, metsavahitalus. Selleks tuli organisatsioonidel ja seltsidel 1920ndate teises pooles kaitsta mrgukirjadega Saart, kes soovis saada metsavahitalu riigilt endale eluaegseks kasutuseks. Pllupidamiseks kiduras paigas oli tema suguvsa juba neljandat plve, nd oli oht, et metsavahikoht lheb vrale.
Oma isakodu ei armasta Mart Saar vhem, kui eelmised plved. ieti see koht ongi see, millest laulab Mart Saar. Kes kord juhtub sinna ksikusse melanhoolsesse sootallu, see leiab, et on selle kohaga tuttav juba ammu Mart Saare muusika kaudu, kaitses teda 1928. aasta Postimees. Saar ise kirjutas haridusministrile. Ainult sl olen ma saanud rahu ja vimalust loomiseks. Kaugelt le poole ja kige paremad helitd on sndinud selles soodest mberpiiratud metsatalus. Selle kaotamine oleks minule nii rnk moraalne hoop, et ma prast seda vist kunagi enam ei suudaks niivrd toibuda, et uuesti saaksin endise vaimustusega Eesti muusika pllul ttada.

Tkike maismaad juubelikingiks
ksiti kirjeldas ajaleht sealset loodust: See on thjem tkk meie kodumaast. Paiguti on kilomeetrite pikkuselt laiad samblavljad, thjad turbasood, paiguti on harva jndrikku tundrutaolist metsa. Kaansoo juurest keerab ks talutee rabade poole. Kahe kilomeetri taga on ksikud talud ja juba algavad sood. Kuid ks harva tarvitatav kitsas talutee viib sealt edasi, tundub otse soosse. mberringi on juba tunda soode maailma thjust, tead, et siit edasi minnes leiab kmnetel kilomeetritel ainult sood, sood ja lbipaistmatut raba. Viimastest taludest nelja kilomeetri kaugusel kerkib soost les veel tkike maismaad. Sellel asub talugi. Kuivem osa maast on haritud plluks, nurmede red ulatuvad sohu ning on kevadeti ja sgiseti lausa vee all.
Rahvas ja nagu selgus, ka riik, armastas sel thjemal tkil meie kodumaast sndinud ja eraklikult elada soovivat heliloojat. Saar sai talu priseks, justkui 50. juubelikingiks. Igapevasemaks pllupidajaks oli kll ta e pere. Prast sda, 1964. aastal kinkisid lhedased talu riigile ja sellest sai ndseks tuntud Mart Saare majamuuseum.

Rabade romantik
Saar listas sealse looduse phjamaalisust, pimides seda koos rahvaviisidega loomingusse, pidades neid lahutamatuteks. Laane kandle helin kauge ko kukkumine kige oma soojuse ja sdamliku nukrusega on tekitanud meie rahvaluule, selgitas ta erakirjas.
Saare populariseerija tnapevas, Vardo Rumessen kutsub teda metsade, soode ja rabade romantikuks, kes pikkadel jalutuskikudel, kus tal pliiats ja paber kaasas, visandas sealsamas kraavipervel vi knnu otsas muusikalised ideed. Andunult svenes ta igasse oksakesse, soosilma ja samblaniiti, milles ngi looduse imepeent kunstiteost. Pdes muusikas tabada teda haaranud meeleolu.

Matkamine kui protest
Teist nnda tihedalt kultuuriloolise isikuga seotud matkarada Eestis pole, algne rada rajati 1980ndate keskpaiku. Kuid Hpassaare oli armastatud matkapaik juba enne, seal kimisel oli nukogude ajal juures ka protestivaimu.
Tnapeval on tuntum Hpassaarega seotud ritus suveine pikesetusukontsert, otse rabas. Majamuuseumi krvalt algav 5kilomeetrine rada rajati 2004. aastal ning on populaarne ka lihtsalt loodusrajana.
Tnavuse sgiskuu lpus oli raja ees roosa silt keeluga sellele minna. Ometi oli 56 autot phapeva htulgi parklas. Astudes lbi hmara metsa sirgjoonena mineval teel, millel veel tised rpad, paistsid taamal pikeseloojangust kuldse udu kumas kaks rajameistrit. Kui korjaksime ikka rajale tulnud tnastelt pildistajatelt ra aparaadid, saaks siia vaat et vaatetorni, lpisid nad. Parasjagugi oli raja lhistel testi neli fototoru: Hpassaare loodust armastatakse pildiliselt eriti sgisel, vrvide tulles.
Valminud on juba ligi kilomeetri jagu vrsket laudteed, lootust on, et raja esimene ots saab vrskendatud juba porikuus. Uuendatud rada valmib jrgmiseks suveks.
Esimese suurema lauka juures on vike platvorm, pingike ja redel, mis julgustab soojal ajal ujuma. Samas kis tihti suplemas ka Mart Saar, kelle jalutusteede keskmine pikkus oli tihti ligi 20 km. Matkates ei olnud suuremat knelemist, sest tegemist oli oma mtete ja muljetega. Peatuse kohtades oli aga mnus ja hubane kuival samblal kasetvele toetunult istuda, piipu teha ning oma thelepanekuid vahetada, rgib ta matkakaaslase Vettikuga kimiste kohta.



Malle Pajula
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet